Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-106-00 ECLI:EE:RK:2000:3.2.1.106.00.245 AI generated

3-2-1-106-00 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-106-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Ida-Viru Maakohtu 8. juuni 1999. a otsusega jäeti rahuldamata Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE krooni saamiseks. Vaidlustatud lepingu järgi volitas V. Levin bürood, keda lepingu sõlmimisel

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-106-00 · Riigikohus: Ida-Viru Maakohtu 8. juuni 1999. a otsusega jäeti rahuldamata Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE krooni saamiseks. Vaidlustatud lepingu järgi volitas V. Levin bürood, keda lepingu sõlmimisel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-106-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. septembril 2000. a

Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE, Kersti Võlu ja Sergei Zahharovi vastu ostu-müügilepingu

tühiseks tunnistamiseks ja 25 000 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul

kohtuistungil 11. septembril 2000. a läbi OÜ MAXI-SE kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-46/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 8. juuni 1999. a otsusega jäeti rahuldamata Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE

(edaspidi büroo), Sergei Zahharovi ja Kersti Võlu vastu tehingu kehtetuse tunnistamiseks ja 25000

krooni saamiseks. Vaidlustatud lepingu järgi volitas V. Levin bürood, keda lepingu sõlmimisel

esindas S. Zahharov, teostama ja vormistama 3-toalise korteri asukohaga Jõhvi linn Kivi 3 b-4

ostmise. Lepingu p 2 kohaselt moodustab korteri maksumus 80 000 krooni. Lepingu p 3.1 kohaselt

andis V. Levin pandina 25000 krooni, mis p 3.3 kohaselt ei kuulu tagastamisele, kui tehingu

sõlmimisest keeldub tema. Puudujääva 55 000 krooni pidi V. Levin tasuma lepingu sõlmimisel notari

juures. Leping kehtis kuni 31. juulini 1998. a.

Tõendatud on büroo poolt 23 000 krooni tasumine Kersti Võlule, kelle korterit Jõhvis Kivi 3b-4

büroo oli volitatud müüma.

Ida-Viru Maakohus jättis 8. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste järgi on

tõendamata, et ostu-müügileping jäi sõlmimata OÜ MAXI-SE ja S. Zahharovi süül. Kriminaalasja

algatamisest keeldumise määrusega on kindlaks tehtud, et hageja ei suutnud kuni 31. juulini 1998. a

tasuda büroo kassasse ülejäänud summat 55 000 krooni, sest ei suutnud müüa oma korterit. Samuti

leidis maakohus, et leping sisaldas tingimust, mille kohaselt hageja poolt kuni 31. juulini 1998. a

korteri ostu-müügilepingu sõlmimata jätmisel, jääb tasutud 25 000 krooni büroole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus tühistas 13. märtsil 2000. a maakohtu otsuse 25 000 krooni suuruse nõude

rahuldamata jätmise osas. Uue otsusega mõistis ringkonnakohus välja OÜ-lt MAXI-SE V. Levini

kasuks 25 000 krooni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli 9. juulil 1998. a sõlmitud leping sisuliselt käsundusleping TsK

§ 394 mõttes, mille järgi üks pool kohustus tegema teise poole arvel ja nimel teatavaid juriidilisi

tegusid. Lepingu punkti 2 järgi oli korteri maksumus 80 000 krooni, mille hulka kuulusid ka

vormistamise kulud ja kommunaalteenuste võlad. Vastavalt lepingu punktile 3.1 maksis V. Levin

lepingu sõlmimise päeval büroole 25 000 krooni, mis tehingu tegemisel oleks arvatud ostuhinna sisse.

Ülejäänud summa 55 000 krooni pidi hageja tasuma ostu-müügilepingu notariaalse vormistamise

ajal.

Apellatsioonikohus tuvastas, et lepingus märgitud tähtajaks, s.o 31. juuliks 1998. a, ei täitnud büroo

oma lepingujärgseid kohustusi: jättis korteri ostmata ja hageja nimele vormistamata. Lepingust ei

nähtu, et pooled oleksid vaidlusalust summat nimetanud käsirahaks. Seetõttu luges ringkonnakohus

selle summa avansiks. Avansi büroole jätmiseks puudub seaduslik alus.

Ringkonnakohus märkis, et kostja ei esitanud vastuhagi tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi

rahuldamata.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS §-s 231 lg 4 sätestatut, kuna otsusest ei selgu, millistele

tõenditele tuginedes kohus järeldas, et lepingu p-s 3.1 nimetatud summa on avanss. Kohus pole

põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seletust, et lepingu tähtaega pikendati tema rahatuse tõttu

tema palvel. Seda kinnitas ka kostja. Kuna hagejal puudus vajalik raha, polnud mõtet aega notari

juures kinni panna.

Samuti kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TsÜS § 64 sätteid. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse

seda teinud isikute tegelikust tahtest ja eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima

võimalikult suuremas ulatuses. Lepingu allakirjutamisel oli hagejale selge, et kui ta ei osta korterit

31. juuliks 1998.a, kaotab ta käsiraha (tagatise) 25 000 krooni. Nimetatud summa oli kohustise

täitmise tagamise viis, olenemata sellest, kuidas teda nimetada.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

Vaidlustatud pole ringkonnakohtu järeldust, et 9. juulil 1998. a sõlmiti V. Levini ja büroo vahel

käsundusleping. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu järeldusega, et vaidlusalust 25 000 krooni ei

saa selgesõnalise kokkulepe puudumise tõttu pidada käsunduslepingu käsirahaks. Kuigi lepingu p 3.3

kohaselt ei tulnud V. Levini keeldumisel ostu-müügilepingust tema poolt tasutud 25 000 krooni talle

tagastada, puudub kokkulepe büroo vastutuse kohta TsK § 213 lg 1 kohaselt, mis võimaldaks

makstud summat käsirahaks pidada.

Põhjendatud ja kooskõlas TsÜS §-s 64 lg 1 sätestatuga on kassaatori väide, et lepingu sõlmimisel oli

hagejale teada, et tema tõttu ostu-müügilepingu sõlmimata jätmisel kaotab ta 25 000 krooni ja seda

tuleb pidada kohustise täitmise tagamise viisiks. Kuna nimetatud summa ei ole käsiraha, siis

käsunduslepingu täitmise tagamise viisina on tegemist TsK §-s 191 lg 1 sätestatud leppetrahviga.

Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kaaluda, kas on asjaolusid, nagu ühe lepingupoole

kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis annavad aluse pidada

kokkulepet 25 000 krooni suuruse leppetrahvi osas, mida peaks tasuma ainult üks lepingupool, heade

kommete vastaseks liigkasuvõtmise tunnusel. Kui kokkulepe leppetrahvi osas ei ole heade kommete

vastane, siis tuleb hagi lahendada lähtudes tsiviilkoodeksi leppetrahvi reguleerivatest sätetest, s.h

tuvastada, kas korteri ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja süül.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsus tühistada OÜ-lt MAXI -SE 25

000 krooni väljamõistmise ja kohtukulude osas ning saata tühistatud osas uueks arutamiseks

samale kohtule.

Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada K. Kooga Advokaadibüroole 6. aprillil 2000. a tasutud kautsjon 250 (kakssada

viiskümmend) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull