3-2-1-52-00 · Riigikohus

3-2-1-52-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2000. a

Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagis AS Silverfox (pankrotis) vastu ostu-müügilepingu alusel

omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus, eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 15. mail 2000. a AS Silverfox kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-214/99. Istungil osalesid AS

Silverfox esindaja vandeadvokaat L. Glikman ning K.-I. Beljak ja L. Luus.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS ETK Tõrma Karusloomakasvatus müüs 10. oktoobril 1996. a AS-le Silverfox Lääne-Virumaal

Võsu vallas Võsu asulas Liiva 15, endisel Reino 55 talumaal asuvad suvila ja sauna.

K.-I. Beljak ja L. Luus palusid esitatud hagiavalduses kanda neile üle hoonete ostja õigused ja

kohustused, kuna ostu-müügilepingu sõlmimisel rikuti nende ostueesõigust. Hagejad tunnistati

ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. juuni 1994. a otsusega nr 8325 Reino 55 talumaa osas

omandireformi õigustatud subjektideks. AS-le Silverfox müüdud hooned asuvad endise Reino 55 talu

maadel Võsu vallas. Vastavalt MRS § 10 lg 2 on väljaspool linna piire asuval maal asuvate ehitiste

võõrandamisel omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud

subjektiks.

Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et MRS § 7 lg 6 kohaselt oli linna ja alevi piirides õigusvastaselt

võõrandatud maal asuva ehitise võõrandamisel õigustatud subjektil ostueesõigus kuni maareformiga

seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (MSÕMS) jõustumiseni 7. juunil 1996. a, millega

tunnistati MRS § 7 lg 6 kehtetuks. Ostu-müügileping sõlmiti 10. oktoobril 1996. a. MSÕMS § 16 lg 9

kohaselt, maareformi seaduses ja maa hindamise seaduses linna kohta sätestatu kehtib ka enne

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku omavalitsusüksuse staatuses

olnud alevi haldusterritooriumil. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati ÜN Presiidiumi 30. juuli

1992. a seadlusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) jõustus 17. oktoobril 1993. a,

s.o pärast Võsu alevi omavalitsusliku staatuse kinnitamist ja kohaldada tulnuks MSÕMS § 16 lg 9

sätteid.

Lääne-Viru Maakohtu 6. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus juhindus vaidluse

lahendamisel MSÕMS §-st 16 lg 9. Võsu alevi omavalitsuslik staatus kinnitati 30. juulil 1992. a, enne

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist 28. juunil 1993. a. Seega tehingu tegemise ajal

oli Võsu linna staatuses ja pärast maareformiga seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist

7. juunil 1996. a ei näinud MRS § 7 enam ette ostueesõigust linna piires asuva ehitise võõrandamisel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 6. detsembri 1999. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus,

millega hagi rahuldati.

Kohtuotsuse põhjendustel oli Võsu tehingu tegemise ajal vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määrusega nr 159 kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistule valla staatuses. Ka

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 244 kinnitatud alevite, alevike ja külade

nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramise ei nähtu Võsu linnalist staatust. MRS § 10

lg 2 kohaselt on väljaspool linna piire oleval maal asuva ehitise võõrandamisel selle omandamise

eesõigus õigustatud subjektil.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohtu otsus põhineb väärkontseptsioonil, mille kohaselt Võsu asulale ei ole maareformi

toimumisel antud linnalist staatust ning seetõttu saab Võsu valla haldusterritooriumil asuva ehitise

võõrandamine toimuda järgides omandireformi õigustatud subjekti MRS §-s 10 lg 2 sätestatud

ostueesõigust.

Kohaldada tuli MSÕMS § 16 lg 9, mille kohaselt kehtib maareformi seaduses ja maa hindamise

seaduses linna kohta sätestatu ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva

kohaliku omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. See on erisäte TsÜS § 3 järgi.

EV Ülemnõukogu Presiidiumi 30. juuli 1992. a seadlusega kinnitati Lääne-Viru maakonna Võsu alevi

omavalitsuslik staatus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jõustus 28. juunil 1993. a. Seega oli

Võsu alevil kohaliku omavalitsusüksuse staatus enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

vastuvõtmist ning kohaldamisele ei kuulu MRS §-s 9 ja 10 ostueesõiguse kohta sätestatu.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja L. Luus pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ning kassatsioonkaebust alusetuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde ja palus uue otsusega hagi

rahuldamata jätta.

Hagejad palusid apellatsioonikohtu otsuse muutmata jätta.

Tsiviilkolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

7. juunil 1996. a jõustunud MSÕMS § 16 lg 9 kohaselt kehtib maareformi seaduses linna kohta

sätestatu ka enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist iseseisva kohaliku

omavalitsusüksuse staatuses olnud alevi haldusterritooriumil. Tuvastatud on, et ehitiste ostu-

müügilepingu sõlmimise ajal 10. oktoobril 1996. a oli Võsu valla haldusterritooriumil Võsu alev,

mille omavalitsuslik staatus kinnitati EV Ülemnõukogu Presiidiumi 30. juuli 1992. a seadlusega,

enne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumist 28. juunil 1993. aastal. Seega tuli ehitiste

võõrandamisele Võsu alevis kohaldada linna kohta sätestatut. MRS § 7 lg 6, mille kohaselt linna

piirides asuva ehitise võõrandamisel oli omandamise eesõigus isikul, kes oli tunnistatud õigustatud

subjektiks, kaotas kehtivuse maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumisega

7. juunil 1996. a. Seega ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 10. oktoobril 1996. a ei olnud hagejatel

Võsu alevi haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel enam omandamise eesõigust ja hagi

omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamisel, milles on oluline tähendus

haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel oleksid kohtud pidanud järgima Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduses kasutatud mõisteid.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a otsus ja teha uus otsus.

Jätta rahuldamata Karin-Inga Beljaki ja Leo Luusi hagi AS Silverfox (pankrotis) vastu ostu-

müügilepingu järgi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.

AS Silverfox kassatsioonkaebus rahuldada.

H. Jõks, J. Luik, T. Vernik