3-3-1-21-00 · Riigikohus

3-3-1-21-00

MÄÄRUS

Tartus 26. mail 2000

Indrek Valla erikaebuse läbivaatamine kaebusele esitatavate nõuete asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 18. mail 2000 kirjalikus menetluses läbi Indrek Valla erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

13. märtsi 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/148/00.

Indrek Valla esitas 3. jaanuaril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada

Põhiseaduse § 19 vastaseks Siseministeeriumi kantsleri tegevusetuse, mis seisnes

distsiplinaarmenetluse teostamata jätmises politseipeadirektori asetäitja suhtes. Tallinna Halduskohus

jättis 24. jaanuaril 2000 kaebuse käiguta ja määras kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

kaebuses. Kaebuse esitajal tuli viia oma taotlus täpsesse vastavusse HKMS § 6 nõuetega ja märkida,

milliseid kaebuse esitaja õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Tallinna Halduskohus tugines

HKMS §-le 7 lg. 1, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et

haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-

õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

1. märtsil 2000 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HKMS § 11 lg. 3 alusel, sest kaebus ei

vastanud HKMS nõuetele. Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud I. Valla erikaebust ja jättis

Tallinna Halduskohtu määruse jõusse. Erikaebuses Riigikohtule palub I. Valla Tallinna Halduskohtu

ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tühistada.

Vaadanud erikaebuse läbi ja tutvunud Siseministeeriumi vastusega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HKMS § 11 lg. 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitaja ei ole halduskohtu

poolt määratud tähtajaks oma kaebuses puudusi kõrvaldanud. Tallinna Halduskohus andis kaebuse

esitajale kuni 8. veebruarini 2000 tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitaja seda ei

teinud, vaid esitas halduskohtule oma vastuväited kaebuse käiguta jätmise suhtes.

Kaebuses on viidatud üksnes Põhiseaduse §-s 19 lg. 2 sätestatud õiguse rikkumisele. Nimetatud

lõikes sätestatud igaühe kohustusest järgida oma õiguste teostamisel seadust ei tulene igaühe õigust

nõuda, et kõik haldusorganite toimingud oleksid õiguspärased.

2. Määruses, millega kaebus jäeti käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, viidati, et kaebus

ei vasta HKMS § 10 lg. 1 p. 3 ja § 10 lg. 2 p. 4 nõuetele.

HKMS § 10 lg. 1 p. 3 kohaselt tuleb kaebuses selgelt väljendada selle esitaja taotlus vastavalt HKMS

§-le 6. Tulenevalt HKMS § 19 lg. 7 teisest lausest ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti

sõnastusega. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on

silmas pidanud. Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust.

HKMS § 10 lg. 1 p. 3 nõuete täitmata jätmisel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui halduskohtul

ei ole võimalik kaebuse esitaja taotluse sisu kindlaks teha.

Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses on I. Valla palunud, et halduskohus tunnistaks

Siseministeeriumi kantsleri tegevusetuse "täielikult Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 19 vastaseks".

HKMS § 6 lg. 3 p. 1 kohaselt võib kaebusega taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

HKMS § 4 lg. 2 kohaselt on toiminguks lisaks haldusorgani tegevusele ka haldusorgani tegevusetus.

Seega ei ole kaebuse esitamisel HKMS § 10 lg. 1 p. 3 nõuet rikutud.

HKMS § 10 lg. 2 p. 4 kohaselt peab kaebuses haldusakti või toimingu peale olema muu hulgas

märgitud, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub. Riigikohus peab

vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova

akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb.

3. Kohtud on õigesti leidnud, et kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse

esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7

järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud

huviks HKMS § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides.

4. Erikaebuse esitaja leiab, et Tallinna Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kohaldades

kehtetuks tunnistatud Halduskohtumenetluse seadustiku sätteid ja Riigikohtu lahendit.

Ringkonnakohus on erikaebuse esitajale piisavalt selgitanud, et Halduskohtumenetluse seadustiku

varemkehtinud redaktsiooni sätteid ja Riigikohtu lahendit kohus ei kohaldanud, vaid kasutas neid

kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku sätete tõlgendamisel.

5. Kuna HKMS § 52 lg. 2 kohaselt võib erikaebuse Riigikohtule esitada üksnes ringkonnakohtu

määruse peale, ei vaata Riigikohus läbi muid erikaebuses toodud taotlusi.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS §-dest 55 lg. 1 ja 72 lg. 1 p. 1, Riigikohtu

halduskolleegium

määrab:

Jätta Indrek Valla erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2000. a.

määrus haldusasjas nr. II-3/148/00 muutmata.

Määrus jõustub 26. mail 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann