3-3-1-12-00 · Riigikohus

3-3-1-12-00

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. mail 2000. a.

OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse läbivaatamine juriidilise isiku esindajale kohtukutse

kätteandmise ja AutÕS § 84 lg. 4 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

27. aprillil 2000 avalikul kohtuistungil läbi OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas

nr. II-3õ/6/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa OÜ Mediapool esindaja vandeadvokaat Ain Alvin,

Keskkriminaalpolitsei esindaja Jaan Särak ja kannatanute esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaido

Uduste. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

11. oktoobril 1999 koostas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna

politseivaneminspektor haldusõiguserikkumise protokolli OÜ Mediapool arvutites tarkvara

kasutamise kohta, mille legaalsust ja kasutamise õigust tõendavaid dokumente kontrollijatele ei

esitatud. Protokolli kohaselt rikkus OÜ Mediapool sellega Autoriõiguse seaduse § 13 lg. 1 p. 1, 46 ja

47 ning pani toime AutÕS § 83 lg. 5 ja 6 järgi kvalifitseeritava teo. Protokolli koostamisel esindas

osaühingut Mediapool selle äriühingu juhatuse liige Marek Reinaas.

Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-1303/99

määrati osaühingule Mediapool AutÕS § 83 lg. 5 alusel rahatrahv 150 000 krooni ja AutÕS § 83 lg. 6

alusel rahatrahv 250 000 krooni. Lõplikuks karistuseks määrati HÕS § 27 lg. 2 alusel 250 000 krooni.

Halduskohus jättis rahuldamata kannatanute esindaja taotluse arvutisüsteemide erikonfiskeerimiseks,

sest haldusõiguserikkumise protokolli koostaja ei teostanud nende arvutisüsteemide võetust, milles

kasutati tarkvara Autoriõiguse seadust rikkudes. Kohtuistungile OÜ Mediapool esindaja ei ilmunud.

Kohtukutse oli saadetud M. Reinaasile tema poolt märgitud aadressil. Väljastusteate järgi anti

kohtukutse kätte 16. oktoobril 1999 M. Reinaasi abikaasale.

3. novembril 1999 esitas Keskkriminaalpolitsei, 4. novembril 1999 kannatanud ja 8. novembril 1999

OÜ Mediapool apellatsioonkaebuse. Keskkriminaalpolitsei ja kannatanud taotlesid arvutisüsteemide

erikonfiskeerimist. OÜ Mediapool leidis, et kuna teda kohtuistungile ei kutsutud, on kohtuotsus

ebaseaduslik. Kohtukutset ei olnud võimalik kätte anda M. Reinaasi abikaasale, sest M. Reinaas ei

ole abielus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsusega tühistati Tallinna

Halduskohtu otsus osas, millega jäeti erikonfiskeerimata arvutisüsteemid ja otsustati AutÕS § 84 lg. 4

p. 1 alusel erikonfiskeerida osaühingule Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui

haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid. Ringkonnakohus leidis, et kutse saatmisega

juriidilise isiku seaduslikule esindajale ei ole halduskohus eiranud kohtuistungi ajast ja kohast

teatamise nõuet. TsMS § 28 lg. 7 alusel loetakse kutse kätteantuks, kui see on allkirja vastu kätte

antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.

3. märtsil 2000 esitas OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse, milles taotles ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja asja saatmist uuesti läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator väidab, et kuna

haldusvastutusele võetav isik jäeti kohtuistungile kutsumata HÕS §-des 248 lg. 1 ja 254 lg. 1

sätestatud korras, siis oleks ringkonnakohus pidanud HÕS § 30725 p. 2 alusel igal juhul Tallinna

Halduskohtu otsuse tühistama. Haldusõiguserikkumise asja arutamisega OÜ Mediapool esindaja

osavõtuta rikuti HÕS § 243 ja 247 lg. 1. Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse vastavalt TsMS §-le

28 lg. 5 ja 8 kätte antuks juhul, kui see on kohale toimetatud kas tema registrisse kantud aadressil või

kätte antud juriidilisest isikust protsessiosalise esindajale. Kohtukutset ei ole kohale toimetatud OÜ

Mediapool registrisse kantud aadressil ega kätte antud OÜ Mediapool esindajale. Ringkonnakohtu

viide TsMS §-le 28 lg. 7 on ebaõige, sest selles sättes peetakse silmas üksnes füüsilisest isikust

protsessiosalist. Samuti on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et kohtukutse anti kätte M. Reinaasi

perekonnaliikmele. Ringkonnakohus kohaldas valesti AutÕS § 84 lg. 4 p. 1, sest OÜ Mediapool ei

kasutanud üheksat arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendit. AutÕS § 84

lg. 4 p. 1 alusel võib erikonfiskeerida ainult õiguserikkumise vahendi, mitte aga igasugust

haldusõiguserikkuja vara. Ringkonnakohtu otsus ei ole täidetav, sest on ebaselge, millised seadmed

tuleks erikonfiskeerida.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele selgitab Keskkriminaalpolitsei, et OÜ Mediapool juhatuse

ülejäänud liikmed hoidsid haldusõiguserikkumise tuvastamisest jahaldusõiguserikkumise protokolli

tutvustamisest kõrvale. Kohtukutse anti kätte M. Reinaasi elukaaslasele Lea Adrikornile, kes esitles

ennast M. Reinaasi abikaasana. M. Reinaasil ja L. Adrikornil on laps, kes elab samas.

Erikonfiskeerimisele kuuluvad kõik OÜ Mediapool ruumides, kus kontrollimine läbi viidi, kasutatud

üheksa arvutisüsteemi. Seega ei ole asjakohane kassaatori väide, et ei ole võimalik kindlaks teha,

milliste arvutisüsteemide kohta erikonfiskeerimise otsus tehti.

Kannatanute kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ebaõige on kassaatori väide keelu

kohta arutada haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkuja osavõtuta. Vastavalt HÕS §-le 248

lg. 2 ei takista asja arutamist haldusvastutusele võetava isiku mitteilmumine haldusõiguserikkumise

asja arutamisele, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui ta ei ole esitanud

taotlust asi edasi lükata. Erikonfiskeerimisele kuuluvad arvutisüsteemid on identifitseeritavad ja OÜ

Mediapool ei tohi teha takistusi kohtuotsuse täitmisel.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. AutÕS § 84 lg. 2 järgi näidatakse juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas koostatud

protokollis õiguserikkuja pädeva esindaja ametikoht ja ees- ning perekonnanimi. Selles

haldusõiguserikkumise asjas on protokollis OÜ Mediapool pädeva esindajana märgitud juhatuse liige

Marek Reinaas, samuti tema aadress. Kohtukutse on saadetud OÜ Mediapool pädeva esindaja

haldusõiguserikkumise protokolli kantud aadressil ja kätte antud isikule, kes esitles ennast

M. Reinaasi abikaasana. OÜ Mediapool esindajate väiteid ringkonnakohtu istungil, et nimetatud isik

ei andnud kohtukutset üle M. Reinaasile, ei ole ringkonnakohus lugenud veenvateks. Seega tuleb

lugeda kohtukutse OÜ Mediapool pädevale esindajale kätteantuks.

2. Ringkonnakohtu otsus, millega AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel erikonfiskeeriti osaühingule

Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid,

tehti 2. veebruaril 2000. Sellel ajal kehtis Autoriõiguse seadus 6. jaanuari 2000. a. redaktsioonis.

AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 kohaldamisele kuuluv redaktsioon oli järgmine: "Käesoleva seaduse

paragrahvis 83 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele:

1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud § 83 lõikes 5 toodud juhud, mil

kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi."

Kuigi OÜ Mediapool oli haldusvastutusele võetud ja karistatud AutÕS § 83 lg. 5 ja 6 järgi, tuli tema

suhtes kohaldada AutÕS §-ga 83 lg. 5 seotud erandit, mis andis kohtule õiguse otsustada, kas

erikonfiskeerimist kohaldada või mitte. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et arvutisüsteemi

erikonfiskeerimine AutÕS §-s 83 lg. 6 toodud juhtudel on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud, et

see arvutisüsteem oli arvutitarkvara reprodutseerimise - piraattarkvara valmistamise - vahend.

Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas seda tuvastatud ei ole. Reprodutseerimise vahendiks ei ole

aga iga arvutisüsteem, millest leitakse piraattarkvara.

Kui halduskohus erandlike asjaolude tõttu ei kohalda seaduses ettenähtud erikonfiskeerimist või kui

seadusega on halduskohtule antud õigus otsustada, kas haldusõiguserikkumise vahend

erikonfiskeerida või mitte, siis peab halduskohus motiveerima erikonfiskeerimise küsimuses tehtud

otsustust. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud, miks selles haldusõiguserikkumise asjas

kohaldati erikonfiskeerimist, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada protsessiõiguse normide olulise

rikkumise tõttu HÕS § 325 lg. 1 mõttes.

3. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuulub AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel

erikonfiskeerimisele haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud sama seaduse §-

s 83 lg. 5 toodud juhud, mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise

vahendiks oleva arvutisüsteemi.

Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks on spetsiaalselt haldusõiguserikkumise

toimepanemiseks valmistatud, kohandatud, valitud või eeskätt õiguserikkumise toimepanemiseks

sobiv vahend. Näiteks ei kuulu lubatud sõidukiiruse ületamisel mootorsõiduk erikonfiskeerimisele.

Arvutisüsteemi erikonfiskeerimisel peab kohus põhjendama, miks tuleb konkreetset arvutisüsteemi

pidada haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Piraattarkvara valdamine ärilisel eesmärgil

või piraattarkvara kasutamine ei tähenda veel, et vastav arvutisüsteem on haldusõiguserikkumise

toimepanemise vahendiks.

Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimise kohaldamisel peab kohus lähtuma

selle sunnivahendi eesmärgist. Nimetatud erikonfiskeerimise eesmärk on tõkestada uue

õiguserikkumise toimepanemist selleks kasutatava spetsiaalse vahendi äravõtmise teel.

Erikonfiskeerimine ei tohi muutuda üldkonfiskeerimiseks. Seepärast tuleb kohtul määrata, millised

seadmed kuuluvad arvutisüsteemina erikonfiskeerimisele, ja vältida haldusõiguserikkumise asjas

arvutisüsteemide erikonfiskeerimise tulemusena äriühingu majanduslikku laostamist.

Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimine ei ole halduskaristus, mistõttu

seda abinõu ei tohi kohaldada karistamiseks või üldpreventiivselt.

4. Eesti on ühinenud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. Selle lepingu

lahutamatu Eestile siduv osa on Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (RT II 1999,

22, 123), mille eesmärk on muu hulgas tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks

rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele ning

intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks töötataks välja tõhusad ja sobivad abinõud, võttes arvesse

erinevusi rahvuslikes õigussüsteemides. Nimetatud lepingu artikkel 46 näeb ette kohtuorganite õiguse

määrata, et edasiste rikkumiste ohu vähendamiseks kõrvaldataks kaubandusest ilma mingisugust

kompensatsiooni maksmata materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade

valmistamiseks. Sama artikli kohaselt tuleb aga seejuures silmas pidada rikkumise raskusastet ja

määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust. Nimetatud lepingu artikli 61 alusel kuuluvad

võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka ka autoriõigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo

toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine.

Eesti õigussüsteemi erisuste tõttu on seda sätet võimalik tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka

haldusõiguserikkumise toimepanemisel kasutatud materjalide ja seadmete arestimise, konfiskeerimise

ja hävitamise.

Selles haldusõiguserikkumise asjas erikonfiskeerimise kohaldamise küsimuse uuesti läbivaatamisel

tuleb kohtul tõlgendada AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 kooskõlas Intellektuaalomandi õiguste

kaubandusaspektide lepinguga.

5. Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse

printsiipi. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb kohtul lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas

konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimetatud sunnivahendi

kohaldamise eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud

eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4

alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel.

Kolmandaks tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju

konkreetse äriühingu tegevusele. Oluliseks võib osutuda ka see, kas äriühingu majandustegevus ja

tulu saamine rajanes valdavas osas piraattarkvara kasutamisel või kasutati piraattarkvara vaid mõne

abistava või ebaolulise funktsiooni täitmiseks.

Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada OÜ Mediapool kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/6/2000 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Tagastada Alvini Advokaadibüroo osaühingule kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 23. mail 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann