3-3-1-12-00 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedaprillil 2000 avalikul kohtuistungil läbi OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas
Legislator headnote
AI generated3-3-1-12-00 · Riigikohus: veebruari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas
Full text
3-3-1-12-00
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 23. mail 2000. a.
OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse läbivaatamine juriidilise isiku esindajale kohtukutse
kätteandmise ja AutÕS § 84 lg. 4 kohaldamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
27. aprillil 2000 avalikul kohtuistungil läbi OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas
nr. II-3õ/6/2000.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa OÜ Mediapool esindaja vandeadvokaat Ain Alvin,
Keskkriminaalpolitsei esindaja Jaan Särak ja kannatanute esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaido
Uduste. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
11. oktoobril 1999 koostas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna
politseivaneminspektor haldusõiguserikkumise protokolli OÜ Mediapool arvutites tarkvara
kasutamise kohta, mille legaalsust ja kasutamise õigust tõendavaid dokumente kontrollijatele ei
esitatud. Protokolli kohaselt rikkus OÜ Mediapool sellega Autoriõiguse seaduse § 13 lg. 1 p. 1, 46 ja
47 ning pani toime AutÕS § 83 lg. 5 ja 6 järgi kvalifitseeritava teo. Protokolli koostamisel esindas
osaühingut Mediapool selle äriühingu juhatuse liige Marek Reinaas.
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-1303/99
määrati osaühingule Mediapool AutÕS § 83 lg. 5 alusel rahatrahv 150 000 krooni ja AutÕS § 83 lg. 6
alusel rahatrahv 250 000 krooni. Lõplikuks karistuseks määrati HÕS § 27 lg. 2 alusel 250 000 krooni.
Halduskohus jättis rahuldamata kannatanute esindaja taotluse arvutisüsteemide erikonfiskeerimiseks,
sest haldusõiguserikkumise protokolli koostaja ei teostanud nende arvutisüsteemide võetust, milles
kasutati tarkvara Autoriõiguse seadust rikkudes. Kohtuistungile OÜ Mediapool esindaja ei ilmunud.
Kohtukutse oli saadetud M. Reinaasile tema poolt märgitud aadressil. Väljastusteate järgi anti
kohtukutse kätte 16. oktoobril 1999 M. Reinaasi abikaasale.
3. novembril 1999 esitas Keskkriminaalpolitsei, 4. novembril 1999 kannatanud ja 8. novembril 1999
OÜ Mediapool apellatsioonkaebuse. Keskkriminaalpolitsei ja kannatanud taotlesid arvutisüsteemide
erikonfiskeerimist. OÜ Mediapool leidis, et kuna teda kohtuistungile ei kutsutud, on kohtuotsus
ebaseaduslik. Kohtukutset ei olnud võimalik kätte anda M. Reinaasi abikaasale, sest M. Reinaas ei
ole abielus.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsusega tühistati Tallinna
Halduskohtu otsus osas, millega jäeti erikonfiskeerimata arvutisüsteemid ja otsustati AutÕS § 84 lg. 4
p. 1 alusel erikonfiskeerida osaühingule Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui
haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid. Ringkonnakohus leidis, et kutse saatmisega
juriidilise isiku seaduslikule esindajale ei ole halduskohus eiranud kohtuistungi ajast ja kohast
teatamise nõuet. TsMS § 28 lg. 7 alusel loetakse kutse kätteantuks, kui see on allkirja vastu kätte
antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.
3. märtsil 2000 esitas OÜ Mediapool kassatsioonkaebuse, milles taotles ringkonnakohtu otsuse
tühistamist ja asja saatmist uuesti läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator väidab, et kuna
haldusvastutusele võetav isik jäeti kohtuistungile kutsumata HÕS §-des 248 lg. 1 ja 254 lg. 1
sätestatud korras, siis oleks ringkonnakohus pidanud HÕS § 30725 p. 2 alusel igal juhul Tallinna
Halduskohtu otsuse tühistama. Haldusõiguserikkumise asja arutamisega OÜ Mediapool esindaja
osavõtuta rikuti HÕS § 243 ja 247 lg. 1. Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse vastavalt TsMS §-le
28 lg. 5 ja 8 kätte antuks juhul, kui see on kohale toimetatud kas tema registrisse kantud aadressil või
kätte antud juriidilisest isikust protsessiosalise esindajale. Kohtukutset ei ole kohale toimetatud OÜ
Mediapool registrisse kantud aadressil ega kätte antud OÜ Mediapool esindajale. Ringkonnakohtu
viide TsMS §-le 28 lg. 7 on ebaõige, sest selles sättes peetakse silmas üksnes füüsilisest isikust
protsessiosalist. Samuti on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et kohtukutse anti kätte M. Reinaasi
perekonnaliikmele. Ringkonnakohus kohaldas valesti AutÕS § 84 lg. 4 p. 1, sest OÜ Mediapool ei
kasutanud üheksat arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendit. AutÕS § 84
lg. 4 p. 1 alusel võib erikonfiskeerida ainult õiguserikkumise vahendi, mitte aga igasugust
haldusõiguserikkuja vara. Ringkonnakohtu otsus ei ole täidetav, sest on ebaselge, millised seadmed
tuleks erikonfiskeerida.
Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele selgitab Keskkriminaalpolitsei, et OÜ Mediapool juhatuse
ülejäänud liikmed hoidsid haldusõiguserikkumise tuvastamisest jahaldusõiguserikkumise protokolli
tutvustamisest kõrvale. Kohtukutse anti kätte M. Reinaasi elukaaslasele Lea Adrikornile, kes esitles
ennast M. Reinaasi abikaasana. M. Reinaasil ja L. Adrikornil on laps, kes elab samas.
Erikonfiskeerimisele kuuluvad kõik OÜ Mediapool ruumides, kus kontrollimine läbi viidi, kasutatud
üheksa arvutisüsteemi. Seega ei ole asjakohane kassaatori väide, et ei ole võimalik kindlaks teha,
milliste arvutisüsteemide kohta erikonfiskeerimise otsus tehti.
Kannatanute kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ebaõige on kassaatori väide keelu
kohta arutada haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkuja osavõtuta. Vastavalt HÕS §-le 248
lg. 2 ei takista asja arutamist haldusvastutusele võetava isiku mitteilmumine haldusõiguserikkumise
asja arutamisele, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui ta ei ole esitanud
taotlust asi edasi lükata. Erikonfiskeerimisele kuuluvad arvutisüsteemid on identifitseeritavad ja OÜ
Mediapool ei tohi teha takistusi kohtuotsuse täitmisel.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. AutÕS § 84 lg. 2 järgi näidatakse juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas koostatud
protokollis õiguserikkuja pädeva esindaja ametikoht ja ees- ning perekonnanimi. Selles
haldusõiguserikkumise asjas on protokollis OÜ Mediapool pädeva esindajana märgitud juhatuse liige
Marek Reinaas, samuti tema aadress. Kohtukutse on saadetud OÜ Mediapool pädeva esindaja
haldusõiguserikkumise protokolli kantud aadressil ja kätte antud isikule, kes esitles ennast
M. Reinaasi abikaasana. OÜ Mediapool esindajate väiteid ringkonnakohtu istungil, et nimetatud isik
ei andnud kohtukutset üle M. Reinaasile, ei ole ringkonnakohus lugenud veenvateks. Seega tuleb
lugeda kohtukutse OÜ Mediapool pädevale esindajale kätteantuks.
2. Ringkonnakohtu otsus, millega AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel erikonfiskeeriti osaühingule
Mediapool kuuluvad üheksa arvutisüsteemi kui haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid,
tehti 2. veebruaril 2000. Sellel ajal kehtis Autoriõiguse seadus 6. jaanuari 2000. a. redaktsioonis.
AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 kohaldamisele kuuluv redaktsioon oli järgmine: "Käesoleva seaduse
paragrahvis 83 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele:
1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud § 83 lõikes 5 toodud juhud, mil
kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi."
Kuigi OÜ Mediapool oli haldusvastutusele võetud ja karistatud AutÕS § 83 lg. 5 ja 6 järgi, tuli tema
suhtes kohaldada AutÕS §-ga 83 lg. 5 seotud erandit, mis andis kohtule õiguse otsustada, kas
erikonfiskeerimist kohaldada või mitte. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et arvutisüsteemi
erikonfiskeerimine AutÕS §-s 83 lg. 6 toodud juhtudel on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud, et
see arvutisüsteem oli arvutitarkvara reprodutseerimise - piraattarkvara valmistamise - vahend.
Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas seda tuvastatud ei ole. Reprodutseerimise vahendiks ei ole
aga iga arvutisüsteem, millest leitakse piraattarkvara.
Kui halduskohus erandlike asjaolude tõttu ei kohalda seaduses ettenähtud erikonfiskeerimist või kui
seadusega on halduskohtule antud õigus otsustada, kas haldusõiguserikkumise vahend
erikonfiskeerida või mitte, siis peab halduskohus motiveerima erikonfiskeerimise küsimuses tehtud
otsustust. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud, miks selles haldusõiguserikkumise asjas
kohaldati erikonfiskeerimist, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada protsessiõiguse normide olulise
rikkumise tõttu HÕS § 325 lg. 1 mõttes.
3. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamisel kuulub AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel
erikonfiskeerimisele haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud sama seaduse §-
s 83 lg. 5 toodud juhud, mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise
vahendiks oleva arvutisüsteemi.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks on spetsiaalselt haldusõiguserikkumise
toimepanemiseks valmistatud, kohandatud, valitud või eeskätt õiguserikkumise toimepanemiseks
sobiv vahend. Näiteks ei kuulu lubatud sõidukiiruse ületamisel mootorsõiduk erikonfiskeerimisele.
Arvutisüsteemi erikonfiskeerimisel peab kohus põhjendama, miks tuleb konkreetset arvutisüsteemi
pidada haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks. Piraattarkvara valdamine ärilisel eesmärgil
või piraattarkvara kasutamine ei tähenda veel, et vastav arvutisüsteem on haldusõiguserikkumise
toimepanemise vahendiks.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimise kohaldamisel peab kohus lähtuma
selle sunnivahendi eesmärgist. Nimetatud erikonfiskeerimise eesmärk on tõkestada uue
õiguserikkumise toimepanemist selleks kasutatava spetsiaalse vahendi äravõtmise teel.
Erikonfiskeerimine ei tohi muutuda üldkonfiskeerimiseks. Seepärast tuleb kohtul määrata, millised
seadmed kuuluvad arvutisüsteemina erikonfiskeerimisele, ja vältida haldusõiguserikkumise asjas
arvutisüsteemide erikonfiskeerimise tulemusena äriühingu majanduslikku laostamist.
Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendi erikonfiskeerimine ei ole halduskaristus, mistõttu
seda abinõu ei tohi kohaldada karistamiseks või üldpreventiivselt.
4. Eesti on ühinenud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. Selle lepingu
lahutamatu Eestile siduv osa on Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (RT II 1999,
22, 123), mille eesmärk on muu hulgas tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks
rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele ning
intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks töötataks välja tõhusad ja sobivad abinõud, võttes arvesse
erinevusi rahvuslikes õigussüsteemides. Nimetatud lepingu artikkel 46 näeb ette kohtuorganite õiguse
määrata, et edasiste rikkumiste ohu vähendamiseks kõrvaldataks kaubandusest ilma mingisugust
kompensatsiooni maksmata materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade
valmistamiseks. Sama artikli kohaselt tuleb aga seejuures silmas pidada rikkumise raskusastet ja
määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust. Nimetatud lepingu artikli 61 alusel kuuluvad
võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka ka autoriõigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo
toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine.
Eesti õigussüsteemi erisuste tõttu on seda sätet võimalik tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka
haldusõiguserikkumise toimepanemisel kasutatud materjalide ja seadmete arestimise, konfiskeerimise
ja hävitamise.
Selles haldusõiguserikkumise asjas erikonfiskeerimise kohaldamise küsimuse uuesti läbivaatamisel
tuleb kohtul tõlgendada AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 kooskõlas Intellektuaalomandi õiguste
kaubandusaspektide lepinguga.
5. Erikonfiskeerimise kohaldamise otsustamisel AutÕS § 84 lg. 4 p. 1 alusel peab kohus järgima
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 46 rõhutatud proportsionaalsuse
printsiipi. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb kohtul lisaks õiguserikkumise raskusele hinnata, kas
konkreetses asjas on arvutisüsteemi erikonfiskeerimine sobiv abinõu nimetatud sunnivahendi
kohaldamise eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tuleb võtta seisukoht, kas on võimalik nimetatud
eesmärki saavutada mitte kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimise, vaid näiteks AutÕS § 84 lg. 4 p. 4
alusel piraattarkvara erikonfiskeerimise ja sama seaduse § 85 lg. 5 alusel selle hävitamise teel.
Kolmandaks tuleb vältida kogu arvutisüsteemi erikonfiskeerimist, kui sellel oleks ülemäärane mõju
konkreetse äriühingu tegevusele. Oluliseks võib osutuda ka see, kas äriühingu majandustegevus ja
tulu saamine rajanes valdavas osas piraattarkvara kasutamisel või kasutati piraattarkvara vaid mõne
abistava või ebaolulise funktsiooni täitmiseks.
Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada OÜ Mediapool kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2000. a. otsus
haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/6/2000 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule.
Tagastada Alvini Advokaadibüroo osaühingule kautsjon 700 (seitsesada) krooni.
Määrus jõustub 23. mail 2000 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann