3-1-1-58-00 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 9. mail 2000

3-1-1-58-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi Viktor Kušneri erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 13. märtsi 2000. a määruse peale,

millega jäeti ennistamata Viktor Kušneri poolt kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 1998. a otsuse peale.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. Kušneri kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti V. Kušner Harju Maakohtu 7. mai 1998. a otsusega

süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 ning § 207 lg 3 p 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle

lõplikuks karistuseks seitse aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 1998. a otsusega jäeti Harju

Maakohtu eeltoodud otsus V. Kušneri osas muutmata ja V. Kušneri apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 1998. a otsuse peale esitas V. Kušner

30. oktoobril 1998. a kassatsioonkaebuse, millele Riigikohtu loakogu jättis 2. detsembri 1998. a

resolutsiooniga menetlusloa andmata põhjusel, et see on ilmselt põhjendamatu.

4. 7. juunil 1999. a esitas V. Kušner uue kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus käsitas avaldusena

kohtuvigade parandamiseks. Riigikohtu loakogu jättis oma 21. juuni 1999. a resolutsiooniga

V. Kušneri avaldusele kohtuvigade parandamiseks menetlusloa andmata põhjusel, et see on ilmselt

põhjendamatu.

5. 10. märtsil 2000. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus V. Kušneri järjekordne

kassatsioonkaebus, milles ta vaidlustas jätkuvalt enda süüdimõistmist ja karistamist Harju Maakohtu

7. mai 1998. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 1998. a otsustega.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik vaatas kaebuse läbi ja 13. märtsi 2000. a määrusega jättis

V. Kušneri kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

Määruses märgiti, et V. Kušnerile on ringkonnakohtu istungil selgitatud kohtuotsuse edasikaebamise

korda ja tähtaega. Ringkonnakohtu otsuse venekeelse koopia sai süüdimõistetu allkirja vastu kätte

21. oktoobril 1998. a. Samuti ei ole V. Kušner põhjendanud kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmist ning sellest tulenevalt puudub alus tähtaja ennistamiseks.

Menetlus Riigikohtus

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 10. märtsi 2000. a määruse peale esitas erikaebuse

süüdimõistetu V. Kušner, kes selgitab, et esitas oma viimase kassatsioonkaebuse hilinemisega, sest

soovis tõlkida selle eesti keelde ning vormistada masinakirjas. Seetõttu taotleb ta kassatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamist.

8. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et

erikaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on V. Kušner käesolevas kriminaalasjas 30. oktoobril 1998. a

esitanud tähtaegselt kassatsioonkaebuse, milline on lahendatud seaduses ettenähtud korras Riigikohtu

loakogu 2. detsembri 1998. a resolutsiooniga. Kehtiv seadusandlus ei näe ette korduva

kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Seega puudus Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikul seaduslik

alus V. Kušnerile kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 8 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 13. märtsi 2000. a määrus Viktor Kušneri süüdistusasjas

muutmata ja erikaebus rahuldamata.

2. Välja mõista Viktor Kušnerilt riigieelarve tuludesse 495 krooni ja 60 senti kohtukulu kaitsjatasu

katteks.

Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher