3-2-1-74-00 · Riigikohus

3-2-1-74-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. mail 2000. a

Aleksandr Mihhailovi hagi Aleksander Sepa vastu 30 000 krooni nõudes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

24. aprillil 2000. a kirjalikus menetluses Aleksander Sepa kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1147/99.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

Tallinna Linnakohus rahuldas 25. augusti 1999. a otsusega A. Mihhailovi hagi ja nõudis kostjalt TsK

§ 448 lg 1 alusel välja 30 000 krooni. Tallinna Linnakohus tuvastas, et 26. juunil 1998. a toimus vee

läbijooks Aleksander Sepa korterist Tallinnas Vikerlase 13-116 hageja Aleksander Mihhailovi

korterisse Vikerlase 13-112. Vee läbijooksu tagajärjel rikuti laed ja seinad köögis, esikus ja ühes toas.

Kasutamiskõlbmatuks muutus nimetatud ruumide põrandakate. Hagejale tekitatud kahju suurus on

määratud AS Deniald poolt koostatud remonditööde maksumuse kalkulatsiooniga.

Kostja hagi ei tunnistanud. Ta ei vaidlustanud vee läbijooksu 26. juunil 1998. a ja hagejale tekitatud

kahju suurust, kuid leidis, et kahju ei tekitanud tema pahatahtliku või mittenõuetekohase käitumisega.

Läbijooksu põhjustas amortiseerunud torustik ja õigeks kostjaks on korteriühistu Kuramaa.

Linnakohus leidis, et teo õigusvastasus seisneb nii tegevuses kui ka tegevusetuses ja kostja vastutab

tema korteris olevate veetorude korrasoleku eest. Seega peab kahju hüvitama kostja.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel

ning ei korranud neid. Hageja esitas hagi TsK § 448 lg 1 alusel kostja kui õigusvastase käitumisega

kahju tekitanu vastu. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejale kahju seetõttu, et kostja poolt ebaõigesti

korterisse paigaldatud soojaveemõõdik põhjustas toru rebenemise ja üleujutuse, mille tulemusel

tekkis vee läbijooks ka korterisse nr 112. Kahju tekitamise ajal kasutasid A. ja M. Sepp abikaasadena

korterit nr 116 osamaksu alusel EEK-s Masti ning viimase vastu ei pidanud hagi esitama.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi

rahuldamata.

Kostja arvates kasutavad nad korterit osamaksu alusel. ES § 6 alusel peab omanik tagama talle

kuuluva eluruumi korrashoiu. Kui osaku omanik ja korteri omanik ei ole täiendavalt kokku leppinud

remondi tegemises, lasub remondikohustus korteri omanikul. Vastutus TsK § 448 lg 1 alusel saab

tekkida korteri vale kasutamise tõttu. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks veetorustikku valesti

kasutanud. Kostja teavitas EEK-d Masti korduvalt veetorustiku remondi vajadusest.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise kostja tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati ning kas

kohus käsitleb teda kui korteri omanikku või kasutajat. Linnakohtu arvates kuulub korter

omandiõiguse alusel kostjale, kuid ringkonnakohus leidis samu tõendeid hinnates, et kostja kasutas

korterit osamaksu alusel.

Ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, tuvastades veemõõdiku paigaldamise.

Seda asjaolu linnakohus ei tuvastanud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti kohaldanud TsK § 448 lg 1. Vikerlase

13 elamus on korteriühistu, mis on KÜS § 2 alusel korteriomanike loodud mittetulundusühistu. AÕS

§ 72 lg 1 järgi korteri omanikud kui kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või

kaasomaniku enamuse otsuse alusel. Korteris olevate reaalosade korrasoleku eest vastutavad

korteriomanikud ning mõtteliste osade eest kõik koos vastavalt mõttelise osa suurusele.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

TsMS § 330 lg 4 järgi tuleb apellatsioonikohtu põhjendavas osas märkida tema poolt tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, milliste põhjal asjaolud tuvastati ja ringkonnakohtu

poolt kohaldatud seadused. TsMS §-s 227 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue

tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Apellatsioonikohus pole neid

nõudeid järginud ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse.

Jättes muutmata linnakohtu otsuse, nõustus apellatsioonikohus sellega, et veetorustik purunes kostja

omandis olnud korteris ja kostja vastutab veetorude korrasoleku eest oma korteris. Samas leidis

ringkonnakohus, et kostja polnud korteri omanik, vaid kasutas seda liikmelisuse alusel

elamuehituskooperatiivis. Seega on vastuoluline kohtu seisukoht selles, kes on Tallinnas Vikerlase tee

13-116 korteri omanik. Elamuühistu (endise elamukooperatiivi) korteri kasutamisel tuleb kostja ja

elamuühistu vahelise vastutuse piiritlemisel kahju tekitamise eest juhinduda ka elamuühistu tegevust

reguleerivatest õigusaktidest ES § 15 järgi.

Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu otsuses märgitu, et hagiavalduse kohaselt põhjustas kahju kostja

poolt ebaõigesti korterisse paigaldatud soojaveemõõdik, mõte. Kohtud pole tuvastanud veetorustiku

purunemise põhjust. Kohtuotsuses tuleb selgelt eristada poolte väidetut ja kohtu poolt tuvastatut.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1999. a otsus tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Aleksander Sepale 27. jaanuaril 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni.

J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa