3-2-1-49-00 · Riigikohus

3-2-1-49-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. aprillil 2000. a

Boriss Rebrovi hagi Marika Rauami vastu 33 880 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 3. aprillil 2000. a läbi M. Rauami kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/855/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

21. märtsil 1997. a toimus Tallinnas Narva mnt 1 Pronksi autobussipeatuse juures liiklusõnnetus,

mille põhjustas alkoholijoobes M. Rauami juhitud sõiduauto Suzuki Baleno, riiklik

registreerimismärk 311 ALF. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tehnilisi vigastusi B. Rebrovi sõiduauto

Datsun Patrol, riiklik registreerimismärk 01 ZCF. Leks Kindlustuse AS keeldus B. Rebrovile

liikluskahju hüvitamisest LKS § 34 lg 1 alusel. Hageja palus M. Rauamilt välja mõista 33 880 krooni.

Harju Maakohtu 26. aprilli 1999. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja 33 550 krooni 65 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub kohaldamisele TsK § 458.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema juhitud sõidukiga tekitati hagejale kahju. Kostja ei ole esitanud

asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse kahju tekitamise eest. TsK § 461 kohaselt tuleb kahju

hüvitada täielikult. Kahju suurust tõendab AS Fakto koostatud kalkulatsioon. Lähtuda tuleb

kulutustest, mis on tehtud kahjueelse olukorra taastamiseks. Autole remondi teinud AS Pasiflora

arvest nähtub, et hageja autole tehti remonttöid ja vahetati osi 35 787 krooni eest. Põhjendatud on

auto esisilla remont, sildade reguleerimine, kere-, lukksepa- ja maalritööd. Muud tööd ei olnud

tingitud liiklusõnnetusest tekkinud vigastustest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kahju kuulub hagejale hüvitamisele TsK § 458

alusel. See paragrahv sätestab kahju tekitanu vastustuse sõltumata süüst, kui kahju on tekitanud

suurema ohu allikas. Alusetu on kostja väide, et tõendamata on suurema ohu allika valdamine kostja

poolt. Kostja juhtis sõiduautot, millega tekitas liiklusõnnetuse. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik

võim asja üle. Seega on sõiduki juhtimine selle valdamine. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõidukit

juhtinud AS Hansa Liising või Reti Arengugrupi AS korralduse alusel, mille tõttu teda ei saaks AÕS

§ 33 lg 3 kohaselt valdajaks pidada. Asjaolu, et AS Hansa Liising ja Reti Arengugrupi AS olid

sõlminud kasutusrendilepingu, ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostja juhtis suurema ohu allikat

volituse alusel, mis oli vormistatud liiklusseaduse sätetele vastavalt. Tegemist ei olnud volitusega

TsÜS § 98 ja TsK § 458 tähenduses, kuna selle volituse eesmärgiks ei olnud õiguslike tagajärgede

loomine esindatavale või tegutsemine esindatava huvides. Seega ei saa TsK § 458 sätteid asjas

kohaldada. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 321, sest kostjat ei teavitatud kohtuistungi toimumisest

ega saadetud talle kohtukutset. Kostja esindajal puudusid volitused kostja esindamiseks kohtuistungil.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele palub hageja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et kuna hagejale tekitati kahju suurema ohu allikaga, siis

kuulub asjas kohaldamisele TsK § 458. Ka on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et kostja oli

tema juhitud sõiduki valdaja. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis AÕS § 33 lg 3 järgi

välistaksid tema valduse juhitud sõidukile. Poolte vahel pole vaidlust kahju tekkimise põhjuste ja

liiklusõnnetuses osalenud suurema ohu allikate valdajate süü üle. Samuti pole kostja hagile vastu

vaieldes tuginenud asjaoludele, mis liikluskindlustuse seaduse järgi vabastaksid teda kannatanule

liikluskahju hüvitamise kohustusest.

Asja materjalidest nähtuvalt on apellatsioonikohus kutsunud kostja kohtuistungile kohtukutsega,

mille kostja on ka kätte saanud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 1999. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa