3-2-1-20-00 · Riigikohus

3-2-1-20-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. aprillil 2000. a

Vändra Tarbijate Ühistu hagis Kai Toodu vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks

tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses läbi 6. märtsil 2000. a Vändra Tarbijate Ühistu kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/846/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Kai Toodu võeti 17. augustil 1998. a neljakuulise katseajaga tööle Vändra Tarbijate Ühistu

kauplusesse Lepa Edu arvutioperaatorina. Vändra Tarbijate Ühistu lõpetas temaga 17. novembril

1998. a töölepingu TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni

26. jaanuari 1999. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tööleping loeti

lõppenuks 2. veebruaril 1999. a TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel ning Vändra Tarbijate Ühistult

mõisteti välja hüvitisena TLS § 117 lg 2 järgi kolme kuu keskmine palk 9002, 40 krooni Kai Toodu

kasuks.

Hagiavalduses palus Vändra Tarbijate Ühistu tunnistadaseaduslikuks Kai Tooduga töölepingu

lõpetamine katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused

kindlaks tööandja, kes ei ole kohustatud oma hinnangut põhjendama.

Pärnu Linnakohtu 10. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel peab TLS § 102

järgi tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab

tõendama, milles seisnesid puudused töös. Hageja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid kostja

kutseoskuste puudumise ja halva töö kohta. Kaupluse juhataja kinnitas, et kostjal ei olnud

suhtlemisprobleeme, ta sai oma kohustustega hakkama, kuid arvutiprogramm oli puudulik ja ei

toiminud korralikult. Arvutiprogrammi hagejale müünud REIW-Elektroonika AS kiri ei ole

erapooletu, sest firma oli huvitatud programmi müügist hagejale. Poolte seletused ja tunnistaja

ütlused lükkavad kirja sisu ümber ning ostetud programm vahetati teise programmi vastu 1998. aasta

novembris.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu ostus on piisavalt põhjendatud. Töölepingu võib sõlmida

katseajaga, mille kestel tööandja veendub töötaja sobivuses kokkulepitud tööle (TLS § 33). Hageja ei

tõendanud, et kostja ei saanud hakkama tööga kutseoskuse puudulikkuse, vähese suhtlemisoskuse või

tervise tõttu. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis

tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise.

II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema

objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama fakte, mis tingisid ebarahuldava hinnangu

andmise. Tööandjal ei ole seaduslikku kohustust tõendada, miks ta pole katseaja tulemustega rahul.

Töölepingu lõpetamine katseajal saab toimuda tööandja suva alusel. Katseaeg on periood, mil

mõlemale töölepingu poolele on seadusega antud võimalus töösuhteid lihtsustatud korras lõpetada.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kohtud kohaldasid õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks ei ole alust.

Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks

katseaja tulemusi.

TLS § 33 lg 1 järgi võib töölepingus ette näha kuni 4-kuulise katseaja, mille kestel on tööandjal

võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad töötajal

teha kokkulepitud tööd. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tehtav töö ja töötingimused talle

sobivad.

TLS § 34 lg 1 järgi hindab katseaja tulemusi tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega

ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul

töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVLS) annab võimaluse töötaja ja tööandja vahelise

lahkarvamuse, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud

eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole

suutnud lahendada kokkuleppel, vaidlustamiseks töövaidluskomisjonis või kohtus. Mõlemad vaidlust

lahendavad organid rajavad oma otsused üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning

nendest tehtud järeldustele (ITVLS § 22 lg 2 ja TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4). Seega peab tööandja

esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale

tööle mittevastavaks.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Luik, A. Kull, T. Vernik