3-2-1-20-00 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKai Toodu võeti 17. augustil 1998. a neljakuulise katseajaga tööle Vändra Tarbijate Ühistu kauplusesse Lepa Edu arvutioperaatorina. Vändra Tarbijate Ühistu lõpetas temaga 17. novembril
Legislator headnote
AI generated3-2-1-20-00 · Riigikohus: Kai Toodu võeti 17. augustil 1998. a neljakuulise katseajaga tööle Vändra Tarbijate Ühistu kauplusesse Lepa Edu arvutioperaatorina. Vändra Tarbijate Ühistu lõpetas temaga 17. novembril
Full text
3-2-1-20-00
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 5. aprillil 2000. a
Vändra Tarbijate Ühistu hagis Kai Toodu vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks
tunnistamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas
kirjalikus menetluses läbi 6. märtsil 2000. a Vändra Tarbijate Ühistu kassatsioonkaebuse alusel
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/846/99.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Kai Toodu võeti 17. augustil 1998. a neljakuulise katseajaga tööle Vändra Tarbijate Ühistu
kauplusesse Lepa Edu arvutioperaatorina. Vändra Tarbijate Ühistu lõpetas temaga 17. novembril
1998. a töölepingu TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni
26. jaanuari 1999. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tööleping loeti
lõppenuks 2. veebruaril 1999. a TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel ning Vändra Tarbijate Ühistult
mõisteti välja hüvitisena TLS § 117 lg 2 järgi kolme kuu keskmine palk 9002, 40 krooni Kai Toodu
kasuks.
Hagiavalduses palus Vändra Tarbijate Ühistu tunnistadaseaduslikuks Kai Tooduga töölepingu
lõpetamine katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused
kindlaks tööandja, kes ei ole kohustatud oma hinnangut põhjendama.
Pärnu Linnakohtu 10. mai 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel peab TLS § 102
järgi tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab
tõendama, milles seisnesid puudused töös. Hageja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid kostja
kutseoskuste puudumise ja halva töö kohta. Kaupluse juhataja kinnitas, et kostjal ei olnud
suhtlemisprobleeme, ta sai oma kohustustega hakkama, kuid arvutiprogramm oli puudulik ja ei
toiminud korralikult. Arvutiprogrammi hagejale müünud REIW-Elektroonika AS kiri ei ole
erapooletu, sest firma oli huvitatud programmi müügist hagejale. Poolte seletused ja tunnistaja
ütlused lükkavad kirja sisu ümber ning ostetud programm vahetati teise programmi vastu 1998. aasta
novembris.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu ostus on piisavalt põhjendatud. Töölepingu võib sõlmida
katseajaga, mille kestel tööandja veendub töötaja sobivuses kokkulepitud tööle (TLS § 33). Hageja ei
tõendanud, et kostja ei saanud hakkama tööga kutseoskuse puudulikkuse, vähese suhtlemisoskuse või
tervise tõttu. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis
tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise.
II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused
Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema
objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama fakte, mis tingisid ebarahuldava hinnangu
andmise. Tööandjal ei ole seaduslikku kohustust tõendada, miks ta pole katseaja tulemustega rahul.
Töölepingu lõpetamine katseajal saab toimuda tööandja suva alusel. Katseaeg on periood, mil
mõlemale töölepingu poolele on seadusega antud võimalus töösuhteid lihtsustatud korras lõpetada.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et kohtud kohaldasid õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonikohtu otsuse
tühistamiseks ei ole alust.
Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks
katseaja tulemusi.
TLS § 33 lg 1 järgi võib töölepingus ette näha kuni 4-kuulise katseaja, mille kestel on tööandjal
võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad töötajal
teha kokkulepitud tööd. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tehtav töö ja töötingimused talle
sobivad.
TLS § 34 lg 1 järgi hindab katseaja tulemusi tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega
ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul
töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVLS) annab võimaluse töötaja ja tööandja vahelise
lahkarvamuse, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud
eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole
suutnud lahendada kokkuleppel, vaidlustamiseks töövaidluskomisjonis või kohtus. Mõlemad vaidlust
lahendavad organid rajavad oma otsused üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning
nendest tehtud järeldustele (ITVLS § 22 lg 2 ja TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4). Seega peab tööandja
esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale
tööle mittevastavaks.
Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 1999. a otsus muutmata ja
kassatsioonkaebus rahuldamata.
J. Luik, A. Kull, T. Vernik