3-2-1-26-00 · Riigikohus

3-2-1-26-00

M Ä Ä R U S

Tartus 27. märtsil 2000. a

AS Transoil Service (pankrotis) pankrotihalduri Kauri Rattuse taotlus pankrotivõlgniku

juhataja Raivo Paala suhtes ärikeelu kohaldamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul

kohtuistungil 28. veebruaril 2000. a läbi Raivo Paala erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2-465/99. Istungist võttis osa

pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat O. Preem.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Valga Maakohtu 10. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Transoli Service pankrot. AS

Transoil Service pankrotihaldur esitas kohtule taotluse pankrotivõlgniku juhataja Raivo Paala suhtes

ärikeelu kohaldamiseks. Maakohtu 13. oktoobri 1999. a määrusega halduri taotlus rahuldati. Kohus

määras, et AS Transoil Service juhataja R. Paala ei või kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda

ettevõtjana, kuuluda mistahes äriühingu juhatusse või seda asendava organi liikmete hulka, tegutseda

äriühingu likvideerijana, prokuristina või pankrotihaldurina.

Määruse põhjenduste kohaselt on Valga Maakohus välja kuulutanud AS Transoli Service, OÜ Henpe

Kaubandus ja AS Transoil Market pankrotid. Nende äriühingute ainuomanikuks ja

võlgnikuesindajaks oli R. Paala. Kahe viimatinimetatud võlgniku netovara oli 1998. a vähem kui ?

osa-(aktsia-) kapitalist, kuid vaatamata sellele ei teinud R. Paala ühtegi äriseadustikus ettenähtud

toimingut. See viitab R. Paala passiivsusele seaduste täitmisel ja äriühingu majandusliku olukorra

ebaadekvaatsele hindamisele, samuti annab aluse eeldada võlausaldajate ja äripartnerite huvide

teadlikku kahjustamist. Haldurid on juhtinud kohtu tähelepanu AS Transoil Service võlakirjade ostu-

müügitehingutele äriühingute vahel, kus R. Paala omab autoritaarset osalust või juhtimisõigust või

seotust tehingutes osalenud äriühingutega. 19. juulil 1999. a on Valga Politseiprefektuur algatanud

R. Paala suhtes kriminaalasja KrK § 161 (ametiseisundi kuritarvitamine) tunnustel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on

piisavalt põhjendanud, miks ta peab vajalikuks kohaldada R. Paala suhtes ärikeeldu.

PankrS § 35 mõtte kohaselt on ärikeeld kaitsevahend võlausaldajate nõuete tagamiseks, mis

füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul rakendub seadusest tulenevalt igal juhul ning mille

rakendamine juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhtorganite liikmete, omanike ja töötajate suhtes

oleneb kohtu otsustusest. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 võib kohus võlgniku pankroti korral määrata,

kes § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Selle

normi kohaldamiseks ei pea kohus pidama istungit ning enne ärikeelu rakendamist kuulama ära

isikut, kelle suhtes on esitatud ärikeelu rakendamise taotlus. PankrS § 35 lg 4 alusel esitatud

erikaebuses saab isik, kelle suhtes on ärikeeldu kohaldatud, vaidlustada ärikeelu kohaldamist vaid

põhjusel, et ta ei kuulu PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute ringi. R. Paala on AS Transoil Service

juhatuse liikmena PankrS § 12 lg-s 4 märgitud isik.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

R. Paala palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta ei

nõustu apellandi väidetega. Täieliku ärikeelu kohaldamiseks esitatud põhjendused on meelevaldsed ja

kohatud. Maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, otsustades isiku õiguste ja

kohustuste üle teda asja lahendamisele kaasamata ja kohtusse kutsumata. Sellega võeti R. Paalalt

võimalus vastu vaielda halduri taotlusele ja oma vastuväiteid põhjendada. Ringkonnakohus on vääralt

tõlgendanud seadust. Isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, saab ärikeelu kohaldamist

vaidlustada ka sisuliselt. Põhiõiguste, milleks on põhiseaduse § 31 kohaselt ka ettevõtluses osalemise

õigus, piiramist on isik õigustatud vaidlustama sisuliselt. PankrS § 35 lg 2 kohaldamisel peab kohus

pidama istungi ning kuulama ära isiku, kelle suhtes on esitatud ärikeelu kohaldamise taotlus.

R. Paalal oli õigus viibida kohtuasja arutamise juures ja kasutada kõiki protsessiõigusi asjas, milles

otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle.

III. Vastus erikaebusele

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on õiged,

seaduslikud ning piisavalt põhjalikud.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Apellatsioonikohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 võib kohus juriidilise isiku pankroti korral määrata pankrotimenetluse

lõpuni ärikeelu nõukogu liikmele, juhatuse või seda asendava organi liikmele, likvideerijale,

täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule, suurema häältearvuga aktsionärile, osaühingu

suurema häältearvuga osanikule, prokuristile ja raamatupidamise eest vastutavale isikule (PankrS

§ 12 lg-s 4 nimetatud isikud). Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või

seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist või pankrotihaldur. PankrS § 35 lg-

s 2 ei ole märgitud, millistel juhtudel ärikeeld kohaldamisele kuulub. Ringkonnakohtu määrusega on

tuvastatud, et R. Paala on AS Transoil Service (pankrotis) juhatuse liige.

Kolleegium ei soostu ringkonnakohtu väitega, et ärikeelu määramine PankrS § 35 lg 2 järgi on kohtu

suvaotsustus. Ärikeelu kohaldamine peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Tulenevalt PankrS § 35 lg-st 3 võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et ärikeeld kehtib

PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu,

kui pankrotimenetluses ilmnevad sama seaduse § 9 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud asjaolud: võlgnik on

kuriteoga põhjustanud enda maksejõuetuse või võlgnik hävitas, peitis või raiskas oma vara, tegi

raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta muutus maksejõuetuks. Pankrotiseaduse

mõtte kohaselt on selle sätte alusel ärikeelu kohaldamise eesmärgiks PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud

isikute poolt ettevõtjana, juhatuse või seda asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina või

pankrotihaldurina eelnimetatud tegude toimepanemise ärahoidmine. Pankrotiseaduse süstemaatilise

tõlgendamise tulemusena teeb kolleegium järelduse, et aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes PankrS § 35

lg 2 järgi ärikeelu kohaldamine teenib üldjuhul sama eesmärki, mis ärikeelu kohaldamine sama

paragrahvi lõike 3 järgi. Samas ei saa välistada, et ärikeelul on pankrotimenetluse kestel veel teisi

ülesandeid pankrotimenetluse eduka kulgemise huvidest lähtudes, mida pankrotimenetluse

lõppemisel kohaldatava ärikeelu ülesanded ei hõlma. Aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes PankrS § 35

lg 2 alusel ärikeelu kohaldamine võib aidata tagada ka võlausaldajate nõudeid. Äriseadustiku § 315

lg 2 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga, kui

nad on oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega süüliselt tekitanud aktsiaseltsi

võlausaldajale kahju. Pankrotistunud aktsiaseltsi juhatuse liikme rahaliselt hinnatavate õiguste ja

kohustuste maht võib pankrotimenetluse kestel ärikeelu kohaldamisest hoolimata oluliselt muutuda,

sest ärikeelu kohaldamisega ei kaasne juhatuse liikmele keeldu võõrandada oma vara või võtta endale

tehingutega varalisi kohustusi. Ärikeelu kohaldamine aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes aitab tagada

võlausaldajate nõudeid, kui juhatuse liige kannab ÄS § 315 lg 2 alusel võlausaldajate ees

aktsiaseltsiga solidaarset vastutust ning sedavõrd, kuivõrd ta ei saa suurendada oma varaliste

kohustuste mahtu PankrS § 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemisega.

Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes ärikeelu kohaldamisel

PankrS § 35 lg 2 järgi tuleb lähtuda eeskätt PankrS § 35 lg-s 3 sätestatud alustest. Kohus võib

aktsiaseltsi juhatuse liikmele määrata pankrotimenetluse lõpuni ärikeelu, kui ta leiab, et on küllaldane

alus arvata, et juhatuse liikme suhtes võidakse kohaldada ÄS § 315 lg-s 2 ettenähtud vastutust ning

ärikeelu kohaldamine on vajalik PankrS§ 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemise

vältimiseks. Samas on PankrS § 35 lg 2 kohaldamine lubatud ka neil juhtudel, kui kohus põhjendatult

leiab, et ärikeelu kohaldamine on vajalik võlausaldajate nõuete tagamiseks või pankrotimenetluses

kerkida võivate takistuste ärahoidmiseks.

Arvestades ärikeelu preventiivset iseloomu, nõustub kolleegium apellatsioonikohtu seisukohaga, et

ärikeelu kohaldamisel PankrS § 35 lg 2 järgi ei pea kohus pidama istungit. Kohus võib ärikeelu

määrata ka omal algatusel, kui on alust seda kohaldada. Ärikeelu määramisega viivitamisel võib

jääda selle eesmärk saavutamata. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb aga määruses ära märkida,

samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust.

Vastavalt PankrS § 35 lg-le 4 võib isik, kellele on määratud ärikeeld, esitada ärikeelu kohaldamise

määruse peale erikaebuse. Kaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 2 lg 5). Kolleegium

ei nõustu apellatsioonikohtu väitega, et ärikeelu kohaldamist saab vaidlustada ainult sel juhul, kui

isik, kellele keeld määrati, ei kuulu PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute ringi. Kolleegium leiab, et

isik, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, võib vaidlustada ka ärikeelu kohaldamise aluste olemasolu,

samuti keelu kohaldamise vajadust.

Ärikeeld piirab olulisel määral isiku õigusi ning pankrotimenetlus võib kesta suhteliselt pikka aega.

Keelu iseloomu tõttu võib esimese astme kohus PankrS § 35 lg 2 alusel ärikeeldu kohaldada istungit

pidamata. Need asjaolud tingivad vajaduse, et isik, kelle suhtes on ärikeeldu kohaldatud, omaks

protsessuaalse garantiina võimalust soovi korral viibida ärikeelu kohaldamise määruse peale esitatud

erikaebuse läbivaatamise juures. Sellise garantii vajaduse õiguslik põhjendatus tuleneb ka

põhiseaduse § 24 lg-st 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, ning

samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-st 1, mille kohaselt igaühel on õigus

oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.

Eelnimetatud kaalutlustel asub kolleegium seisukohale, et ärikeelu kohaldamise määruse peale

esitatud erikaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus peab toimuma kohtuistungil, kui kaebuse esitaja

pole avaldanud, et ta ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Juhindudes TsM § 362 p-st 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1999. a määrus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Raivo Paalale 6. detsembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, J. Luik