3-2-1-31-00 · Riigikohus

3-2-1-31-00

M Ä Ä R U S

Tartus 23. märtsil 2000. a

Laine Velleti erikaebus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses 28. veebruaril 2000. a läbi L. Velleti erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 22. oktoobri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2-105/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Peeter Vellet esitas Laine Velleti nimel Pärnu Linnakohtule hagi Vello-Mart Valdre vastu uue

üürilepingu sõlmimiseks. Pärnu Linnakohus keeldus 15. aprilli 1999. a määrusega hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastas selle koos lisadega P. Velletile TsMS § 149 lg 2 p 10 alusel.

Linnakohus leidis, et avalduse on hageja nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. oktoobri 1999. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Määruse põhjenduste kohaselt on kohtul õigus TsMS § 149 lg 2 p 10 kohaselt keelduda avalduse

vastuvõtmisest, kui avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust.

TsMS § 86 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri. TsMS § 87 lg 1 kohaselt annab

volitus asjaajamiseks kohtus esindajale õiguse teha volitaja nimel kõiki protsessitoiminguid. Volikirja

sõnastuse tõlgendamisel tuleb lähtuda sõnade üldlevinud tähendusest. Esitatud volikirjas märgitud ?

tsiviiliseloomuga olukord? ei ole samatähenduslik sõnaga ?kohus?. Volikiri peab väljendama selgelt

volitaja tahet.

II. Erikaebus ja põhjendused

Erikaebuses palus L. Vellet ringkonnakohtu ja linnakohtu määruse tühistada ja saata asi

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Hagiavaldusele on lisatud Peeter Velleti volitusi tõendav EV Stockholmi Suursaatkonna konsuli

21. jaanuaril 1997. a tõestatud volikiri. Selle volikirja kohaselt volitas Laine Vellet Peeter Velletit

valitsema volitajale kuuluvat kinnisvara asukohaga Pärnus Kapteni 4/Sadama 5 ning kaitsma tema

huve nimetatud kinnisvara valdamisega seotud tsiviiliseloomuga olukordadel. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena ka elamuseadusest tulenevaid vaidlusi. Arvestades

seda, et tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, siis vaidlusalune volikiri väljendab otseselt ja

üheselt volitaja tahet ning ta andis P. Velletile õiguse asjaajamiseks kohtus.

III. Vastus erikaebusele

Vastuses erikaebusele leidis V.-M. Valdre, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks puudub alus.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub muutmisele põhjenduste osas.

Juhindudes TsMS § 86 lg 2, leidis ringkonnakohus õigesti, et lepingulise esindaja volitust tõendab

volikiri. Kuid ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et asja juurde esitatud volikiri (fotokoopia tlk 5),

mille Laine Vellet on 21. jaanuaril 1997. a allakirjutanud ja mis on samal kuupäeval tõestatud Eesti

Vabariigi Stockholmi Suursaatkonna konsuli poolt, on antud Peeter V e l l e r ile, mitte Peeter

Velletile. Kuna hagi esitas hageja nimel Peeter Vellet, hagiavaldusele ei ole lisatud esitaja volitust

tõendavat volikirja, siis on hagiavalduse esitanud L. Velleti nimel isik, kellel ei ole selleks volitust.

Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta kaebuse väited esitatud volikirjas väljendatud

volitaja tahte kohta.

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. oktoobri 1999. a määrus muuta põhjenduste

osas. Muus osas jätta määrus muutmata.

Erikaebus jätta rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Odar, T. Vernik