3-1-3-5-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. märtsil 2000

3-1-3-5-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise

avalduse alusel läbi kriminaalasja

V.M. ja A.S. õigeksmõistmises KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.S., V.M. ja A.S. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ning riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales

kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp.

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.M.le ja A.S-le esitati süüdistus KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et töötades Tallinna Politseiprefektuuri X osakonnas nooreminspektoritena ning olles

seega ametiisikuteks, 16. mail 1998. a kella 18.30 paiku ametikohustuste täitmisel Tallinnas peatasid D.K., kes omamata juhiluba juhtis sõiduautot, millel oli

tegemata ka korraline sõiduki tehnoülevaatus. V.M. ja A.S. jätsid koostamata protokolli haldusõigusrikkumise kohta ning nõudsid selle eest D.K-lt 500 krooni,

kohustades tooma seda raha X osakonna hoone juurde, vastasel korral ähvardades teda palju suurema trahvisummaga, s.o pressisid välja altkäemaksu.

D.K. teavitas nimetatud nõudmisest politseid ning 16. mail 1998. a viidi läbi operatsioon altkäemaksu andmise matkimises, milleks oli saadud kirjalik luba

politseipeadirektori asetäitjalt politseipeadirektori ülesannetes H. Tuulelt. Selleks anti D.K-le nõutav rahasumma, manukate juuresolekul kirjutati üles rahatähtede

numbrid. Peale viimaselt raha võtmist peeti kinni X nooreminspektor V.M., kes pärast kinnipidamist andis välja rahatähed, mille numbrid ühtisid üleskirjutatutega.

2. Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega mõisteti V.M. ja A.S. neile esitatud süüdistuses õigeks.

Kohus leidis, et altkäemaksu võtmine on teise raskusastme kuritegu, vastavalt Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 3 on jälitusmenetluse algatamise aluseks andmed

teise raskusastme kuriteo tahtlikult toimepanemise kohta, antud juhul oli aga tegemist vaid andmetega altkäemaksu võtmise katse kohta. Seega leidis kohus, et antud

asjas olid kõik tõendid kogutud Jälitustegevuse seaduse rikkumisega ning seetõttu õigusvastased, puudus ka võimalus koguda lisatõendeid ning tõendamatuse tõttu

tuli kohtualused õigeks mõista.

Menetlus Riigikohtus

3. Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks riigiprokurör Alar Kirs, milles palutakse tühistada õigeksmõistev

otsus ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

Avalduse järgi andis politseipeadirektori asetäitja politseipeadirektori ülesannetes H. Tuul 16. mail 1998. a vastava taotluse alusel korralduse Jälitustegevuse seaduse

§ 12 lg 2 p-s 4 ettenähtud jälitustegevuse erandtoimingu, matkimise teostamiseks ning paluda esimesel tööpäeval, s.o 18. mail 1998. a Tallinna Halduskohtult luba

läbiviidud operatsiooni õigustatuks tunnistamise kohta.

Tallinna Halduskohtu esinaise otsusega 18. maist 1998. a loeti õigustatuks V.M-le ja A.S-le altkäemaksu andmise matkimine Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p 4 ja

§ 13 lg 2 järgi.

Nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 22. juunil 1999. a rahuldamata.

Sellele järgnenud kassatsioonkaebusele Riigikohtu loakogu oma resolutsiooniga 8. septembrist 1999. a menetlusluba ei andnud ja leidis üksmeelselt, et V.M. kaebus

on ilmselt põhjendamatu.

Ülaltooduga on leidnud tõendamist, et jälitustegevuse erandtoiming viidi läbi seaduslikult ja sellest tulenevalt on ekslik kohtu väide, et antud asjas on kõik tõendid

kogutud seadusevastaselt.

Samuti puuduvad õigeksmõistvas kohtuotsuses motiivid, millistel kaalutlustel loetakse mitteusaldusväärseteks tõendid, millel põhines süüdistus ning pole selgitatud,

millel põhines väidetav seaduserikkumine. Motiveeringu vajalikkust rõhutas ka fakt, et halduskohus oli nimetatud asjaolusid kontrollinud ja tunnistanud need

seadusega kooskõlas olevaks. Seega rikuti ka KrMK § 274 p 2, p 3 ja p 4 nõudeid.

4. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör Marge Püss kohtuvea parandamise avalduses väljendatud seisukohti, A.S. ja õigeksmõistetute kaitsja vaidlesid avalduse

rahuldamisele vastu ning taotlesid Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsuse muutmata jätmist.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et prokuröri avaldus kohtuvea

parandamiseks tuleb rahuldada ja Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a kohtuotsus tühistada. Kolleegium peab põhjendatuks kohtuvea parandamise taotleja

põhistust järgnevas.

5.1 Jälitustegevuse seaduse § 3 lg 1 p 1 sätestab, et jälitustegevuse eesmärgiks on koguda andmeid ja teha muid selles seaduses lubatud toiminguid, mis on vajalikud

ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks. Sama seaduse § 7 p 1 sätestab, et jälitusametkondadel on jälitustegevuse puhul õigus teostada

jälituse eri- ja erandtoiminguid seaduse paragrahvides 12 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. § 9 lg 1 p 1 sätestab, et jälitusmenetluse alustamise ajendiks on tõe

selgitamise vajadus kriminaalasjas. Kuriteofakti käsitlev kriminaalasi algatati KrK § 164 lg 2 p 2 alusel 16. mail 1998. a koheselt pärast D.K-lt avalduse saamist

temalt altkäemaksu väljapressimise kohta ja enne jälitustegevuse erandtoimingu - matkimise - teostamist.

5.2 Jälitustegevuse seaduse § 13 lg 1 sätestab, et põhjendatud ja kirjaliku taotluse anda luba teostada alustatud jälitusmenetluse käigus selle seaduse paragrahvi 12

lg 2 p-s 4 loetletud jälitustegevuse erandtoimingut, mis on vajalik teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kaheaastane vabadusekaotus,

tõkestamiseks või avastamiseks, esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema poolt määratud sama kohtu halduskohtunikule kaitsepolitsei peadirektor või

politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik. Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamatult ja annab kirjaliku loa või keeldub kirjalikult ning

põhjendatult loa andmisest.

5.3 Nende Jälitustegevuse seaduse nõuete kohaselt pädevad ametiisikud 16.-18. mail 1998. a tegutsesidki ja menetluse seaduslikkuse kontrollimisel loeti

erandtoimingu - kuriteo matkimise - teostamine V.M. suhtes põhjendatuks ja seaduslikuks.

5.4 Käsitletud põhistusega on vastuolus vaidlustatud kohtulahendi seisukoht, et tõendid kriminaalasjas on kogutud Jälitustegevuse seaduse rikkumisega. Ometi on

seda hinnangut halduskohus kontrollinud ja ka motiveeritult kummutanud. See eksihinnang võis tingida kohaldamisele kuulunud kriminaalseaduse mittekohaldamise

V.M. ja A.S. suhtes.

5.5 Olles koondanud tähelepanu vaid jälitustegevuse erandtoimingu seaduslikkuse hindamisele, on linnakohus põhjendamatult jätnud hinnangu andmata muudele

asjas kogutud tõenditele.

Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a kohtuotsus Vladmir Mintuse ja A.S. suhtes ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale

kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 7. märtsil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep