3-2-1-12-00 · Riigikohus

3-2-1-12-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. veebruaril 2000. a

Helmut Allekandi (pankrotis) hagi AS Autoveod-Speditor vastu tehingu tühisuse

tunnustamiseks ja 49 741 krooni 70 sendi saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull vaatas

avalikul kohtuistungil 31. jaanuaril 2000. a läbi Helmut Allekandi (pankrotis) kassatsioonkaebuse

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-378/99.

Istungist võttis osa H. Allekandi seaduslik esindaja pankrotihaldur E. Vallandi.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

H. Allekand (pankrotis) esitas 10. märtsil 1999. a Tartu Linnakohtule hagi AS Autoveod-Speditor

vastu nõuete tasaarvestuse tühisuse tunnustamiseks ja 49 741 krooni 70 sendi saamiseks. Hagi

põhjendustel sõlmis füüsilisest isikust ettevõtja H. Allekand 14. novembril 1996. a kostjaga lepingu,

mille kohaselt hageja teostas oma sõidukiga kostja organiseeritud vedusid ning kostja kohustus nende

eest tasuma esitatud arvete alusel. 23. mail 1997. a, 2. juunil 1997. a ja 20. juunil 1997. a esitatud

arvete alusel pidi teostatud vedude eest kostja hagejale tasuma kokku 57 500 krooni. Kostja arveid ei

tasunud, vaid tasaarvestas nõutud summa oma nõudega hageja vastu. Hagejal ei ole pretensioone

nõude tasaarvestamise kohta 7758 krooni 30 sendi suuruses summas. Nõude tasaarvestamiseks 49

741 krooni 70 sendi suuruses summas kasutas kostja nõuet, mille ta omandas 14. juulil 1997. a

Toomas Porro ja Arnold Kivikaga sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingutega. Nende lepingutega

omandas kostja hageja vastu 93 605 krooni 50 senti suuruse nõude. Tartu Maakohtu 16. oktoobri

1997. a otsusega kuulutati välja hageja pankrot. PankrS § 68 lg 4 kohaselt ei või võlausaldaja

tasaarvestada oma nõuet võlgniku vastu, kui see nõue on saadud nõude loovutamisega sel ajal, kui

võlgnik on maksujõuetu ning võlgniku nõue võlausaldaja vastu on tekkinud enne nõude loovutamist.

Antud juhul oli hageja nõue kostja vastu tekkinud ajavahemikus 23. mai 1997. a kuni 20. juuni

1997. a. Kostja omandas nõudeõiguse hageja vastu nõude loovutamise teel 14. juulil 1997. a. Nõude

loovutamise ajal oli hageja maksejõuetu.

Tartu Linnakohtu 22. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kohus leidis, et 6. augustil 1997. a kostja

tehtud tasaarvestus on tühine ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 741 krooni 70 senti. PankrS

§ 68 lg 4 sätestab, et nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamisega, kolme kuu jooksul

enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel, ei või tasaarvestada nõudega, mis

oli võlgnikul võlausaldaja vastu enne nõude loovutamist. Seda sätet kohaldatakse ka siis, kui nõue

võlgniku vastu oli loovutatud varem, kuid viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist, kui võlgnik oli sel ajal maksejõuetu. Kostja omandas nõuded hageja vastu 14. juulil

1997. a. 6. augusti 1997. a kirjast nähtub, et kostja kasutas 49 741 krooni 70 sendi tasaarvestamiseks

nõudeõiguse loovutamisega omandatud nõudeid. Nõuete loovutamise lepingute sõlmimise ajal oli

hageja juba maksejõuetu. Hageja nõue kostja vastu tekkis enne, kui kostja omandas hageja vastu

nõudeõiguse. Seega on alused PankrS § 68 lg 4 kohaldamiseks ning TsÜS § 66 lg 2 alusel tuleb

tunnustada hageja taotletud tasaarvelduse kokkuleppe tühisust ning TsÜS § 66 lg 5 alusel on kostja

kohustatud hagejale tasuma 49 741 krooni 70 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et PankrS § 68 reguleerib nõuete tasaarvestamist üksnes

pankrotimenetluses, s.o alates pankrotimenetluse algatamisest. Seda järeldust kinnitab ka see, et

PankrS § 68 asub seaduse kaheksandas peatükis, mis reguleerib nõudeid pankrotimenetluses. Nõude

tasaarvestust, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist, ei saa tunnistada tühiseks

seadusevastasuse põhjusel PankrS § 68 kohaselt, küll aga saab seda teha tagasivõitmise korras

pankrotiseaduse kuuendas peatükis ettenähtud alustel. Hageja pankrotimenetlus algatati 1. oktoobril

1997. a ja pankrotiotsus tehti 16. oktoobril 1997. a. Nõuete loovutamisega saadud nõude tasaarvestus

tehti 6. augustil 1997. a. Kuna tasaarvestus tehti enne pankrotimenetluse algatamist, siis on hagi

PankrS § 68 lg 4 alusel põhjendamatu.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta jõusse linnakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjendustel on ringkonnakohus oluliselt

rikkunud protsessiõiguse norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus ei ole

otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et pankrotiseaduse 8. peatükk reguleerib nõudeid

pankrotimenetluses. Linnakohus tuvastas, et esinevad kõik PankrS § 68 lg-s 4 sätestatud tingimused,

mille esinemisel on nõuete tasaarvestus keelatud. Seega on kostja tehtud tasaarvestus seadusvastane

ning tühine tehing. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud PankrS § 68 lg 4. PankrS mõtteks on

tagada võlausaldajate võimalikult võrdne kohtlemine. PankrS § 68 lg 4 saab tõlgendada ka nii, et see

kehtib nõuete suhtes, millel on seos pankrotimenetlusega. Juhul kui algatatakse võlgniku

pankrotimenetlus, saab tasaarvestust tühiseks tunnistada PankrS § 68 lg 4 alusel. Väär on

ringkonnakohtu viide pankrotiseaduse 6. peatükile. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis

andnuks hagejale võimaluse esitada nõuet pankrotiseaduse 6. peatükis nimetatud tagasivõitmise

alusel. Tagasivõitmise korras saab tühistada võlgniku tehtud tehinguid. Seaduse analoogia põhimõtte

järgi tuleks eeldada, et seadusandja soovib samasuguseid tagajärgi nii võlgniku kui võlausaldaja poolt

tehtud tasaarvestuse korral. Ringkonnakohtu viitest pankrotiseaduse 6. peatükile järeldub, et kui

tasaarvestus oleks tehtud võlgniku osavõtul (võlgnik oleks teinud selleks ettepaneku või andnud

sellele aktsepti), oleks see olnud võlgniku tehing ning tasaarvestus oleks tulnud pankrotiseaduse

osutatud peatükis ettenähtud alustel tunnistada tühiseks. Ei PankrS § 45 p 2, mis tulenevalt

Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-59-96 annab aluse tühistada võlgniku osavõtul tehtud

tasaarvestust, ega § 68 lg 4, mis reguleerib olukorda, kus võlgnik tasaarvestuses ei osale, ei seosta

tasaarvestuse keeldu subjektiivsete kriteeriumidega. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et

kostja tehtud tasaarvestus oli õiguspärane.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leiab, et PankrS § 68 lg 4 ei oma tagasiulatuvat

jõudu enne pankrotimenetluse alustamist toimunud tehingute suhtes. PankrS § 68 sisuks on nõuete

loovutamisega seonduv olukorras, kus võlgniku suhtes toimub pankrotimenetlus. Tasaarvestus vastas

selle teostamise ajal kõikidele nõuetele, olles täiesti seaduslik tehing. Hageja esindaja tõlgendus viib

õiguskindluse printsiibi rikkumisele, sest tehingu tegemise ajal õiguspärane käitumine võib muutuda

kolme aasta jooksul pärast tehingu tegemist õigusvastaseks. Ringkonnakohtu otsus on piisavalt

motiveeritud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsust tuleb TsMS § 365 p 5 kohaselt muuta põhjenduste

osas.

Nõude tasaarvestamise üldised eeskirjad on sätestatud TsK §-des 234 - 236. Vastavalt TsK §-le 234

lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on

määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga. Tasaarvestamiseks on küllaldane ühe poole

avaldus. Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustise ja tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest,

siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et

võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse.

Tasaarvestamine on seega üheks nõude rahuldamise viisiks.

Võlausaldaja nõuete rahuldamist võlgniku pankroti korral reguleerib pankrotiseadus. Erieeskirjad

nõuete tasaarvestamiseks pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 68. Kuna see paragrahv

reguleerib võlausaldaja selliste nõuete tasaarvestamist, mida saab võlgniku pankroti korral esitada,

siis ei saa selles paragrahvis sätestatut kohaldada väljaspool pankrotimenetlust toimunud

tasaarvestamise kohta. Pankrotiseaduses sätestatud korras saab nõudeid võlgniku vastu esitada pärast

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 20 lg 6). Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-49-

96 läbivaatamisel asunud seisukohale, et nõudeks pankrotimenetluses saab olla kirjalik nõudeavaldus,

mis on esitatud pärast pankroti väljakuulutamist. Sellest tulenevalt kuulub PankrS § 68 kohaldamisele

nõuete tasaarvestamisele, mis toimub pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja

tasaarvestusavalduse tegemisega lõpeb ka võlausaldaja enda nõue võlgniku vastu (tasaarvestamine

lõpetab kohustise) ning seega ei saa enne võlgniku pankroti väljakuulutamist võlausaldaja

tasaarvestusavalduse alusel rahuldatud nõuet enam pankrotimenetluses esitada.

Kolleegium leiab, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist võlausaldaja tehtud tasaarvestamisega

mittenõustumisel võib võlgnik nõuda võlausaldajalt seaduses ettenähtud alustel kohustise täitmist,

vaidlustades seeläbi tasaarvestamise seaduslikkuse.

Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 tuleb hagejalt välja mõista kostja vajalikud ja põhjendatud kulud

advokaadi abi eest kassatsioonimenetluses.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 1999. a otsus jõusse otsuse

põhjenduste osas tehtud muudatustega.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Välja mõista Helmut Allekandilt (pankrotis) AS Autoveod-Speditor kasuks 1652 (üks tuhat

kuussada viiskümmend kaks) krooni advokaadi abi eest.

H. Jõks, L. Laarmaa, A. Kull