3-2-1-10-00 · Riigikohus

3-2-1-10-00

M Ä Ä R U S

Tartus 14. veebruaril 2000. a

Renerki Kaubanduse OÜ hagis AS Schenker-BTL vastu kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 24. jaanuaril 2000. a läbi Renerki Kaubanduse OÜ erikaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1308/99.

I Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 24. septembri 1999. a määrusega keelduti Renerki Kaubanduse OÜ hagi

menetlusse võtmisest ja tagastati see TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale, kuna kohtu määratud

tähtpäevaks oli tasumata riigilõiv. Hagis nõuti AS-lt Schenker-BTL 1 117 884 krooni 30 senti.

Hagiavalduse väitel tellis hageja kaupade Leedust Eestisse toimetamise kostjalt. Kostja kasutas

tellimuse täitmiseks oma haagist, mida vedas AS Seir auto ja autojuht. 17. märtsil 1999. a rööviti

Ikla-Pärnu vahelisel maanteel autoveok ja haagis koos hageja kaubaga. Röövimise suhtes on

algatatud kriminaalasi, kuid kurjategijad ja kaup on leidmata. Kostjal oli võimalik ette näha ja

hoiduda asjaoludest, milliste tagajärjel kauba kaotsiminek toimus. Riigilõivu tasumata jätmist

põhjendas hageja sellega, et kuigi nõue esitati veolepingu alusel, oli tegemist kuriteoga tekitatud

varalise kahju hüvitamise nõudega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt

vabastatakse hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tasumisest kuriteo või

haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kriminaalmenetluse koodeksi § 42

lg 2 järgi on lõivuvaba kriminaalasjas esitatud, samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest

tulenev tsiviilhagi. Kuigi kuriteo fakti kohta algatati kriminaalasi, puudub asjas jõustunud kohtuotsus

ja pole kindlaks tehtud kuriteo toimepannud isikuid. Seega ei ole tuvastatud hagejale varalise kahju

tekitamine kuriteoga ning tal tuli tasuda riigilõiv.

II Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 eesmärgiks on vabastada riigilõivu

tasumisest isik, kes nõuab talle kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt

kuulub riigilõivu tasumisest vabastamisel tuvastamisele vaid see, kas kahju, mille hüvitamist

nõutakse, on tekitatud kuriteoga või mitte. Hagiavaldusele lisatud materjalidest ilmnes kahju

tekitamine kuriteo läbi. Osundatud riigilõivuseaduse säte ei sea riigilõivu tasumisest vabastamist

sõltuvusse sellest, kas kostjaks on süüdimõistetu või isik, kes võib kanda tsiviilvastutust

süüdimõistetu poolt kuriteoga tekitatud kahju läbi. Seega on väär seisukoht, et kuna hagi esitati

rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni alusel, siis ei ole tegemist kuriteoga tekitatud

varalise kahju hüvitamise nõudega.

Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et riigilõivu tasumisest on vabastatud ainult isikud, kellele

kuriteoga kahju tekitamise osas on jõustunud kohtuotsus. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist

hageva isiku riigilõivust vabastamise sidumist jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas ei saa pidada

õigeks juhul, kui hagi esitatakse isiku vastu, kes kannab tsiviilvastutust kuriteo toimepanemise korral

või kurjategija eest.

III Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi

rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel.

Kuriteo fakti kohta, millega väidetavalt kahju tekitati, on algatatud kriminaalasi.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja kuriteoga või

haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kuigi kriminaalõiguslikult ei saa

olla kuritegu ilma kuriteo subjektita ja põhiseaduse § 22 järgi ei või kedagi käsitleda kuriteos

süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, oleks riigilõivuseaduse

§ 16 lg 1 p 4 mõttes kuriteo sidumine jõustunud kohtuotsusega vastuolus osundatud normi mõtte ja

eesmärgiga. Kuritegude ennetamine ja neid toime pannud isikute avastamine on üks riigi ülesandeid.

Vabastades riigilõivu tasumisest vaid isikud, kellele kahju tekitajate kohta on jõustunud kohtuotsus,

satuksid põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda isikud, kellele on kahju tekitatud kuriteo tunnustega

teoga, kuid nende tegude toimepanijate suhtes pole jõustunud kohtuotsust. Osundatud normi

eesmärgiks on võimaldada nõuda isikul, kes on kandnud kahju teo läbi, millel on kuriteo tunnused,

selle kahju hüvitamist ilma riigilõivu tasumata.

Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamisel ei saa ette otsustada, kas hageja valitud kostja kannab

tsiviilvastutust kuriteoga tekitatud kahju eest või mitte. Samuti võib asja sisulisel lahendamisel

selguda, et kahju pole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. TsMS § 57 lg 1 kohaselt ei pea isik

riigilõivuseaduses sätestatud juhtudel riigilõivu riigituludesse tasuma. Sama paragrahvi lõikes 3

tehakse vahet, kas isik on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagi esitamisel või ka hagi

rahuldamata jätmisel. Kolleegium leiab, et riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 eesmärgile vastab, kui hagi

esitamisel vabastatakse riigilõivu tasumisest ka isik, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud

kuriteo tunnustega teoga. Hageja vabastamine riigilõivu tasumisest ei välista hagi rahuldamisel selle

sissenõudmist kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel. Kui hagi jääb rahuldamata, siis kuulub hagejalt riigilõiv

sissenõudmisele kohtuotsusega TsMS § 64 lg 2 alusel.

Eelnevast tulenevalt peab kolleegium õigeks vabastada hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest

ka hageja, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud teoga, millel on kuriteo tunnused, kuid mille

toimepanija suhtes pole veel jõustunud kohtuotsust. Kuna kriminaalmenetluse koodeks ei reguleeri

tsiviilmenetlust ja selles riigilõivust vabastamist, siis saab KrMK §-s 42 lg 2 sätestatu, et lõivuvaba

on samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi, tähendada nende

tsiviilhagide riigilõivust vabastamist, mis jäeti kriminaalasjas otsuse tegemisel läbivaatamiseks

tsiviilmenetluse korras.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5 kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a määrus ning

Tallinna Linnakohtu 24. septembri 1999. a määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise ja tagastamise kohta ning saata hagiavaldus Tallinna Linnakohtule menetlemiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Renerki Kaubanduse OÜ-le 18. novembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa