Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-3-00 ECLI:EE:RK:2000:3.2.1.3.00.35 AI generated

3-2-1-3-00 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-3-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Taraskina töötas OÜ Argentera kaupluse ?Eha? juhatajana alates 1. jaanuarist 1995. a kuni töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseni 30. aprillil 1998. a.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-3-00 · Riigikohus: jaanuarist 1995. a kuni töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseni 30. aprillil 1998. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-3-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. veebruaril 2000. a

Alla Taraskina hagi OÜ Argentera vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses 10. jaanuaril 2000. a läbi OÜ Argentera kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-121/99.

I Asjaolud ja varasem menetluse käik

A. Taraskina töötas OÜ Argentera kaupluse ?Eha? juhatajana alates 1. jaanuarist 1995. a kuni töötaja

algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamiseni 30. aprillil 1998. a.

30. septembril 1998. a esitatud hagis palus A. Taraskina tunnistada töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle alates 1. septembrist 1998. a ning maksta talle töölt sunnitud

puudumise aja eest palka 4000 krooni kuus. Hagi põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud

kirjalikku avaldust omal soovil töölt lahkumiseks. Ta oli 4.-31. maini puhkusel ja 1. juunist kuni

31. augustini 1998. a palgata puhkusel. Tööle pidi ta asuma 1. septembril 1998. a. Oma õiguste

rikkumisest sai ta teada 10. septembril 1998. a, kui kostja esindaja teatas, et ta ei saa enam kaupluse

juhatajana tööd.

Lääne-Viru Maakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt soovis hageja töölepingut lõpetada ja esitas selleks kirjaliku avalduse. Hagejaga lõpetati

tööleping tema viimasel tööloleku päeval 30. aprillil 1998. a. Käskkirja hilisemat tegemist välistab

asjaolu, et sama käskkirjaga võeti tööle uus töötaja alates 2. maist 1998. a. Hagejaga töölepingu

lõpetamine kanti töölepingusse TLS § 73 nõudeid järgides. Hageja ettepanekul võeti tööle uus töötaja

ja hageja viimasel tööloleku päeval tähistati tema töölt lahkumist. Hageja ei ilmunud tööle ei 1. mail

ega 1. septembril 1998. a. Tõendamist ei leidnud hageja puhkuse ja palgata puhkuse avalduse

esitamine puhkuseseaduse § 32 järgi ega poolte kokkulepe palgata puhkuse saamiseks.

Kohus kohaldas kostja taotlusel hagi aegumist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja sai

töölepingu lõpetamisest teada 30. aprillil 1998. a. Hagemisõigus tekkis tal 1. mail 1998. a ja hagi tuli

esitada kuu aja jooksul. Hagi esitati 30. septembril 1998. a ja nõue oli aegunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus tühistas 27. septembri 1999. a otsusega maakohtu otsuse ja uue otsusega

tunnistas TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistas hageja tööle ning

mõistis kostjalt välja töölt sunnitud puudumise aja eest 4472 krooni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab töötaja algatusel töölepingu lõpetamise soovi tõendada

töötaja kirjaliku avaldusega. Kui tööandjal ei ole töötaja kirjalikku avaldust, peab tööandja avalduse

olemasolu tõendama teiste kirjalike tõenditega, millest nähtub töötaja tingimusteta soov töölepingu

lõpetamiseks. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada töölepingu lõpetamise avalduse esitamist. Kostja

ei ole tõendanud, et hageja soovis töölepingut lõpetada ja seetõttu oli hagejaga töölepingu lõpetamine

ebaseaduslik.

Ringkonnakohus ei kohaldanud hagi aegumist põhjusel, et tunnistajate ütlused hageja õiguste

rikkumisest teadasaamise aja kohta olid vastuolulised. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada

10. septembril 1998. a, kui ta tegi töölepingule märkuse lepingu lõpetamisega mittenõustumise kohta.

II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus OÜ Argentera tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi

väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt

on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tunnistaja ütlustega ei saa tõendada töölepingu lõpetamise

avalduse esitamist. Seda seisukohta ei ole ringkonnakohus otsuses põhjendanud.

TsMS § 95 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Ringkonnakohus on

teiste tõenditega võrreldes ülimuslikustanud töötaja kirjaliku avalduse. Selline seisukoht on vastuolus

tõendi lubatavuse põhimõttega. TsMS § 93 kohaselt peab seaduses olema sätestatud juhud, mil teatud

asjaolusid võib tõendada teatud liiki või teatud vormis tõenditega ja sellisel juhul ei või nimetatud

asjaolusid tõendada teist liiki või teiste tõenditega.

Lisaks kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja I. Suziku ütlustele, et hageja esitas töölepingu

lõpetamiseks kirjaliku avalduse, kinnitab töötaja algatusel töölepingu lõpetamist ka kohtuotsusega

tuvastatud asjaolu, et hageja ei ilmunud tööle alates 1. maist 1998. a. Hageja selline tegevus tõendab,

et tema tahe oli suunatud töölepingu lõpetamisele ja tal puudus tahe jätkata töötamist. Hageja ei

esitanud tõendeid, et ta oli ajavahemikus 1. maist kuni 31. maini 1998. a puhkusel ja 1. juunist kuni

1. septembrini 1998. a palgata puhkusel. Vastavalt puhkuseseaduse §-le 32 võib töötajale tema

avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkulepitud ajaks. Hageja ei ilmunud tööle ka

1. septembril 1998. a. Ringkonnakohus ei ole neile asjaoludele kohtuotsuses hinnangut andnud.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata hagi aegumise. A. Taraskina sai oma väidetavat

õiguste rikkumisest teada 30. aprillil 1998. a. Kui ta töölepingu lõpetamise avaldust ei esitanud, siis

pidi ta ilmuma tööle 1. mail 1998. a, mida ta aga ei teinud. Juhul kui A. Taraskina hagi on tõendatud

põhjusel, et ta ei ole esitanud kirjalikku avaldust töölepingu lõpetamiseks, siis sai ta igal juhul oma

õiguste rikkumisest teada 1. mail 1998. a.

III Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Töölepingu lõpetamisel TLS § 79 lg 1 alusel peab töötaja töölepingu lõpetamise tahe olema

väljendatud kirjalikult. Kostja ei suutnud tõendada, et hageja kirjutas töölepingu lõpetamiseks

avalduse. Samuti puuduvad teised dokumendid, mis tõendaksid töölepingu lõpetamist.

Ringkonnakohus jättis hagi aegumise põhjendatult kohaldamata.

VI Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et tööandja saab üksnes kirjalike tõenditega tõendada, et töötaja

esitas töölepingu lõpetamiseks avalduse. Töölepingu lõpetamine on individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse § 20 lg 1 järgi ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse

järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Aluseks, mis muudab ebaseaduslikuks töötaja algatusel

töölepingu lõpetamise TLS §79 lg 1 järgi, on asjaolu, kui töötaja ei esitanud kirjalikku tingimusteta

sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks, nagu seda nõuab TLS §72 lg 1. Seega sai kostja hagejaga

töölepingu lõpetada TLS § 79 lg 1 alusel siis, kui hageja teatas kostjale kirjalikult, et ta soovib

töösuhet lõpetada. Asjaolu, et töötaja esitas tööandjale töölepingu lõpetamise kirjaliku avalduse, saab

tööandja tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõenditega. Seadusest ei tulene, et

seda asjaolu tuleb tõendada teatud liiki või teatud vormis tõenditega, mistõttu TsMS § 93 asjas

kohaldamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 95 lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang ka kostja esiletoodud asjaolule, et hageja alates 1. maist

1998. a tööle ei ilmunud, samuti ei ilmunud ta tööle 1. septembril 1998. a, kui lõppes tema väidetav

palgata puhkus. Kohus peab otsuses kõiki esitatud tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht tuvastatud asjaolude alusel hagi aegumise osas.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 1999. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le Argentera 25. oktoobril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik