3-2-3-2-00 · Riigikohus

3-2-3-2-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. veebruaril 2000. a

Artur Veisseriku, Toivo Veisseriku, Tiina-Helje Veisseriku ja Sünne-Kristi Kallio-Koski hagis

Harri Kaldma vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 10. jaanuaril 2000. a läbi Harri Kaldma kohtuvigade parandamise avalduse

alusel Tallinna Linnakohtu 20. novembri 1996. a otsuse tsiviilasjas nr 2/4/30-5409.

I Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 20. novembri 1996. a otsusega lõpetati H. Kaldmaga ennetähtaegselt üürileping

ES § 54 lg 1 p 1 alusel üürivõlgnevuse tõttu ja ta tõsteti välja korterist Tallinnas Ravi 10-15.

II Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused

Riigikohtule 29. septembril 1999. a saabunud kohtuvigade parandamise avalduses palus H. Kaldma

TsMS § 372 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistada, kuna teda ei kutsutud seaduse nõuete kohaselt

kohtusse. Ta ei saanud teada kohtuistungist ega kohtuotsusest. Kohtuotsuse põhjendustel oli kostja

asukoht teadmata ja kostja kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega. Tegelikult viibib kostja alates

11. detsembrist 1993. a Murru vanglas ja tema asukoht ei võinud olla teadmata ei hagejatele ega

kohtule. Kohtusse kutsumine ajalehekuulutusega oli põhjendamatu. Kostja leidis, et ta ei ole

üürivõlglane ja tema väljatõstmine korterist ei olnud õige.

III Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidsid hagejad, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole

alust. Aadressbüroo märkis kostja elukohaks Tallinnas Ravi 10-15. Tallinna Politseiprefektuur

andmeid ei väljastanud. Kostja asukoht oli teadmata ja teda võis ajalehekuulutusega kohtusse

kutsuda. Ajaleht, milles avaldatakse kohtuteateid, on ilmselt kättesaadav ka vanglas. Kostja üüri ei

tasunud, korteri eest ei hoolitsenud ja oma vara üle valvet ei korraldanud.

IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Kohtuotsuse tegemise ajal 1996. a kehtinud TsKS § 25 lg 5 kohaselt võis kohus kostja kohtusse

kutsuda ajalehekuulutusega, kui kostja elukoht või asukoht oli hagejale teadmata, vaatamata hageja

pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole. Toimikus oleva aadressbüroo teate kohaselt oli kostja

registreeritud elukoht Tallinnas Ravi 10-15. Oli teada, et kostja tegelikult sellel aadressil ei ela.

Kostja asukoht oli teadmata ja selle väljaselgitamiseks tuli pöörduda politsei poole. 1996. a kehtinud

Politseiameti peadirektori 1. septembri 1993. a käskkirjaga nr 169/153 kinnitatud kuriteo

toimepannud ja kohtu poolt süüdi mõistetud isikute tsentraliseeritud arvestuse ajutise juhendi p 1

kohaselt peeti kuriteo toimepannud isikute arvestust Politseiameti teabebüroos. Sama juhendi p-de 18

ja 22 kohaselt võidi sealt andmeid väljastada kohtu päringu alusel. Seega puudus hagejatel endil

võimalus politseist kostja kohta andmeid saada. Kohus saatis kirja Tallinna Politseiprefektuuri

Kesklinna jaoskonnale, paludes kontrollida, kas kostja reaalselt elab aadressil Ravi 10-15 ning sai

vastuseks, et selles korteris keegi ei ela ja naabri ütluste kohaselt ei ole kostjat seal olnud juba kolm

aastat ning tema asukoht on teadmata. Sellisel juhul oleks ennekõike politsei (või ka kohus), pidanud

kostja kohta andmeid küsima ka Politseiameti teabebüroost. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja

asukoht jäi välja selgitamata. Ekslik oli kostja kohtusse kutsumine ajalehekuulutusega, kui politseil

oli teada kostja tegelik asukoht, millest tuli teatada ka kohtule.

19. novembril 1997. a hakkas kehtima karistusregistri seadus, mille § 17 lg 1 kohaselt on kohtul õigus

saada registrist andmeid menetluses oleva kohtuasja läbivaatamiseks. Karistusregister on

Politseiameti infoosakonnas.

Kostja kohtusse kutsumisel tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4. peatüki sätteid. Kuna

linnakohtu otsus tühistatakse protsessiõigusnormi rikkumise tõttu ning asi saadetakse uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule, siis ei käsitle kolleegium otsuse põhjendavat osa.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 4, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Linnakohtu 20. novembri 1996. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

A. Kull, H. Jõks, T. Vernik