3-3-1-51-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-51-99 · Riigikohus: vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.
Full text
3-3-1-51-99
OTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 31. jaanuaril 2000
Avo Kärberi kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistusest ebaseadusliku vabastamise korral
makstava hüvituse asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa Avo Kärber ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja
Vello Treial. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkirjaga nr. 61-p vabastati
Tallinna Piirkonna Inspektsiooni tehnikainspektor A. Kärber 31. märtsil 1999 teenistusest
koondamise tõttu ATS § 116 lg. 1 alusel seoses Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tegevuse
ümberkorraldamisega. Nimetatud käskkirja alusel maksti ATS § 131 lg. 1 järgi välja hüvitus 12 kuu
ametipalga ulatuses ja kompensatsioon kasutamata puhkuse eest.
20. aprillil 1999 esitas A. Kärber Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni
peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkirja nr. 61-p peale ja palus tunnistada tema teenistusest
vabastamine seadusevastaseks ning välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt kuue kuu
ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest. Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt ATS
§ 10 lõikele 4 kinnitatakse ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja
teenistujate koosseis ministri määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 2. lõike kohaselt on
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Majandusministeeriumi valitsemisalas. Majandusminister kinnitas
29. märtsi 1999. a. määrusega nr. 29 Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate
koosseisu 1999. aastaks. Nimetatud määrusega vähendati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni
koosseisus ametikohtade arvu ja muudeti struktuuri, mistõttu kuulus vabastamisele ka kaebuse
esitaja. Riigi Teataja seaduse § 5 lg. 5 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse määrus kolmandal päeval
pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Nimetatud
määrus avaldati Riigi Teataja Lisas 9. aprillil 1999, hilisemat tähtpäeva selles sätestatud ei olnud.
Kaebaja arvates ei olnud 31. märtsil 1999 seaduslikku alust tema teenistusest vabastamiseks
koondamise tõttu, vaid see tekkis alles nimetatud määruse jõustumisel 12. aprillil 1999.
Tallinna Halduskohtu 12. juuli 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1710/99 tunnistati Tehnilise
Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkiri nr. 61-p seadusevastaseks
teenistusest vabastamise kuupäeva osas ja loeti A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks
12. aprill 1999. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile tehti ettepanek vaadata A. Kärberi teenistusest
vabastamise küsimus uuesti läbi ja teha uus otsus, samuti maksta A. Kärberile täiendavalt välja
töötasu ajavahemiku 1.-12. aprill 1999 eest summas 799 krooni ja 96 senti.
Halduskohus leidis, et majandusministri 29. märtsi 1999. a. määrus nr. 29 Majandusministeeriumi
valitsemisalas tegutseva Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate koosseisu
kinnitamise kohta jõustus 12. aprillil 1999. Sellest päevast tekkis Inspektsiooni peadirektoril õiguslik
alus ametnike koondamiseks seoses ametikohtade arvu vähenemisega. Vaidlustatud käskkiri anti välja
29. märtsil 1999, kui nimetatud määrus ei olnud veel seadusega ettenähtud korras avaldatud ega
jõustunud. Muud seaduslikku alust A. Kärberi teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu käskkirja
väljaandmise päeval ei olnud. Halduskohus jättis rahuldamata A. Kärberi nõude kuue kuu ametipalga
suuruse hüvituse saamiseks ja leidis, et pole seaduslikku alust kaebuse esitajale täiendavalt kuue kuu
ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks.
20. juulil 1999 esitas A. Kärber halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus
tühistada Tallinna Halduskohtu otsus, tunnistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 29. märtsi
1999. a. käskkiri nr. 61-p õigusvastaseks ja teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ning mõista
välja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitusena kuue kuu ametipalga suurune summa, kuna
kaebaja loobub ennistamisest.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. otsusega muudeti halduskohtu
otsust ja tunnistati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkiri nr. 61-
p täielikult seadusevastaseks, muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldati
osaliselt.
Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti tunnistanud A. Kärberi teenistusest vabastamise
seadusevastaseks, kuid ületas ATS §-dest 135 ja 160 tulenevaid volitusi, muutes teenistusest
vabastamise kuupäeva ning kohustades vastustajat maksma täiendavalt töötasu. Halduskohus on
õigesti jätnud rahuldamata taotluse kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks ATS
§ 135 lg. 2 alusel. Kuna A. Kärber on saanud teenistusest vabastamisel hüvitust ATS § 131 lg. 1 p. 4
alusel 12 kuu ametipalga ulatuses, puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse
hüvituse väljamaksmiseks.
2. novembril 1999 esitas A. Kärber ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles
taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks arutamiseks saatmata.
Kassaator palub tunnistada ebaseaduslikuks tema teenistusest vabastamine ja mõista Tehnilise
Järelevalve Inspektsioonilt välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest,
ning välja mõista kohtukulud. Kassaator leiab, et:
Kohus võttis hüvituse nõude rahuldamata jätmisel arvesse ATS § 131 lg. 1 p. 4 alusel välja makstud
hüvituse suurust.
ATS § 135 lõikes 2 ettenähtud hüvitus ei ole seotud ametniku staaži ega ühegi muu tingimusega peale
ebaseadusliku vabastamise ja ennistamisest loobumise fakti. Ringkonnakohus on alusetult sidunud
ATS §-s 135 lg. 2 asutusele ettenähtud sanktsiooni ATS § 131 lg. 1 ette nähtud hüvitustega.
Kuna ringkonnakohus tunnistas vaidlustatud käskkirja täielikult seadusevastaseks, ei saa sellisest
aktist tulenev teenistusest vabastamine olla seaduslik. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud ATS § 135
lg. 2 kohaldamata ning selles sätestatud hüvituse välja mõistmata.
Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ületanud ATS §-des 135 ja 160 antud volitusi, ei saa
halduskohtu otsus olla seaduslik.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et halduskohtu ja
ringkonnakohtu otsused on igati põhjendatud ja kohtud on õigesti asunud seisukohale, et ei ole
seaduslikku alust A. Kärberile täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamaksmiseks.
Kuna 1. aprillist 1999 oli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Tallinna Piirkonna inspektsioon
likvideeritud ja piirkonna inspektsiooni ruumid üle antud, siis oli sellega seoses likvideeritud
A. Kärberi töökoht. Koondamine oli seaduslik, kuid A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks
oleks tulnud märkida 12. aprill 1999. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 25. augusti
1999. a. käskkirjaga nr. 113-p maksti A. Kärberile täiendavalt töötasu ajavahemiku 1.-12. aprill 1999
eest ja tema teenistusest vabastamise kuupäevaks loeti 12. aprill 1999.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
Kassatsioonkaebuses vaidlustab A. Kärber üksnes ATS § 135 lg. 2 rakendamata jätmise
ringkonnakohtu poolt. Ringkonnakohus on jätnud rahuldamata A. Kärberi taotluse ATS §-s 135 lg. 2
ette nähtud kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks ja põhjendanud taotluse
rahuldamata jätmist sellega, et kuna ATS § 131 lg. 1 p. 4 alusel on välja makstud 12 kuu ametipalga
suurune hüvitus, siis puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse
väljamaksmiseks.
Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on alusetult sidunud ATS §-s 135 lg. 2 asutusele
ettenähtud sanktsiooni ATS § 131 lg. 1 ette nähtud hüvitustega. ATS §-des 131 lg. 1 p. 4 ja 135 lg. 2
on ette nähtud erinevad alused hüvituste maksmiseks ning §-s 135 lg. 2 sätestatud hüvituse puhul ei
ole tegemist täiendava hüvitusega.
ATS § 131 lg. 1 kohaselt makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise
või ametniku koondamise tõttu hüvitust, mille suurus sõltub tema avaliku teenistuse staažist. ATS
§ 135 näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseaduslikult teenistusest vabastamise juhtudel. ATS § 135
lg. 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise
seadusevastaseks tunnistamist, vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja
eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: "Kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus
kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga." Nimetatud hüvituse väljamõistmine on
seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja
ennistamisest loobumine. ATS §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult
teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse
mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et §-s 135
lg. 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel makstud hüvitusega. Eeltoodust tulenevalt
on A. Kärberil õigus saada hüvitust mõlemal nimetatud alusel.
Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaja koguda
täiendavaid tõendeid, siis on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. A. Kärberile
kuulub väljamõistmisele ATS § 135 lg. 2 alusel kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Lähtuvalt
Tallinna Halduskohtu poolt tuvastatud A. Kärberi ametipalgast 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni on
väljamõistetava hüvituse suurus 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni.
Kassatsioonkaebuses on taotletud ka kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt HKMS §-le 93 lg. 7
esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid
välja ei mõisteta. Kuna käesolevas asjas pole kohtule esitatud kohtukulude nimekirja ega
kuludokumente, siis tuleb kassaatori taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada Avo Kärberi kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. otsus haldusasjas
nr. II-3/245/99 osas, millega jäeti välja mõistmata kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, ja
välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitus summas 14 400 (neliteist tuhat
nelisada) krooni Avo Kärberi kasuks ATS § 135 lg. 2 järgi.
Tagastada Avo Kärberile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.
Otsus jõustub 31. jaanuaril 2000 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann