Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-51-99 ECLI:EE:RK:2000:3.3.1.51.99.19 AI generated

3-3-1-51-99 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-51-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-51-99 · Riigikohus: vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-51-99

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 31. jaanuaril 2000

Avo Kärberi kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistusest ebaseadusliku vabastamise korral

makstava hüvituse asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 13. jaanuaril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Avo Kärberi kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/245/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Avo Kärber ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja

Vello Treial. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkirjaga nr. 61-p vabastati

Tallinna Piirkonna Inspektsiooni tehnikainspektor A. Kärber 31. märtsil 1999 teenistusest

koondamise tõttu ATS § 116 lg. 1 alusel seoses Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tegevuse

ümberkorraldamisega. Nimetatud käskkirja alusel maksti ATS § 131 lg. 1 järgi välja hüvitus 12 kuu

ametipalga ulatuses ja kompensatsioon kasutamata puhkuse eest.

20. aprillil 1999 esitas A. Kärber Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni

peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkirja nr. 61-p peale ja palus tunnistada tema teenistusest

vabastamine seadusevastaseks ning välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt kuue kuu

ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest. Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt ATS

§ 10 lõikele 4 kinnitatakse ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja

teenistujate koosseis ministri määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 2. lõike kohaselt on

Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Majandusministeeriumi valitsemisalas. Majandusminister kinnitas

29. märtsi 1999. a. määrusega nr. 29 Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate

koosseisu 1999. aastaks. Nimetatud määrusega vähendati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni

koosseisus ametikohtade arvu ja muudeti struktuuri, mistõttu kuulus vabastamisele ka kaebuse

esitaja. Riigi Teataja seaduse § 5 lg. 5 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse määrus kolmandal päeval

pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Nimetatud

määrus avaldati Riigi Teataja Lisas 9. aprillil 1999, hilisemat tähtpäeva selles sätestatud ei olnud.

Kaebaja arvates ei olnud 31. märtsil 1999 seaduslikku alust tema teenistusest vabastamiseks

koondamise tõttu, vaid see tekkis alles nimetatud määruse jõustumisel 12. aprillil 1999.

Tallinna Halduskohtu 12. juuli 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1710/99 tunnistati Tehnilise

Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkiri nr. 61-p seadusevastaseks

teenistusest vabastamise kuupäeva osas ja loeti A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks

12. aprill 1999. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile tehti ettepanek vaadata A. Kärberi teenistusest

vabastamise küsimus uuesti läbi ja teha uus otsus, samuti maksta A. Kärberile täiendavalt välja

töötasu ajavahemiku 1.-12. aprill 1999 eest summas 799 krooni ja 96 senti.

Halduskohus leidis, et majandusministri 29. märtsi 1999. a. määrus nr. 29 Majandusministeeriumi

valitsemisalas tegutseva Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate koosseisu

kinnitamise kohta jõustus 12. aprillil 1999. Sellest päevast tekkis Inspektsiooni peadirektoril õiguslik

alus ametnike koondamiseks seoses ametikohtade arvu vähenemisega. Vaidlustatud käskkiri anti välja

29. märtsil 1999, kui nimetatud määrus ei olnud veel seadusega ettenähtud korras avaldatud ega

jõustunud. Muud seaduslikku alust A. Kärberi teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu käskkirja

väljaandmise päeval ei olnud. Halduskohus jättis rahuldamata A. Kärberi nõude kuue kuu ametipalga

suuruse hüvituse saamiseks ja leidis, et pole seaduslikku alust kaebuse esitajale täiendavalt kuue kuu

ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks.

20. juulil 1999 esitas A. Kärber halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Tallinna Halduskohtu otsus, tunnistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 29. märtsi

1999. a. käskkiri nr. 61-p õigusvastaseks ja teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ning mõista

välja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitusena kuue kuu ametipalga suurune summa, kuna

kaebaja loobub ennistamisest.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. otsusega muudeti halduskohtu

otsust ja tunnistati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 29. märtsi 1999. a. käskkiri nr. 61-

p täielikult seadusevastaseks, muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldati

osaliselt.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti tunnistanud A. Kärberi teenistusest vabastamise

seadusevastaseks, kuid ületas ATS §-dest 135 ja 160 tulenevaid volitusi, muutes teenistusest

vabastamise kuupäeva ning kohustades vastustajat maksma täiendavalt töötasu. Halduskohus on

õigesti jätnud rahuldamata taotluse kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks ATS

§ 135 lg. 2 alusel. Kuna A. Kärber on saanud teenistusest vabastamisel hüvitust ATS § 131 lg. 1 p. 4

alusel 12 kuu ametipalga ulatuses, puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse

hüvituse väljamaksmiseks.

2. novembril 1999 esitas A. Kärber ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles

taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks arutamiseks saatmata.

Kassaator palub tunnistada ebaseaduslikuks tema teenistusest vabastamine ja mõista Tehnilise

Järelevalve Inspektsioonilt välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest,

ning välja mõista kohtukulud. Kassaator leiab, et:

Kohus võttis hüvituse nõude rahuldamata jätmisel arvesse ATS § 131 lg. 1 p. 4 alusel välja makstud

hüvituse suurust.

ATS § 135 lõikes 2 ettenähtud hüvitus ei ole seotud ametniku staaži ega ühegi muu tingimusega peale

ebaseadusliku vabastamise ja ennistamisest loobumise fakti. Ringkonnakohus on alusetult sidunud

ATS §-s 135 lg. 2 asutusele ettenähtud sanktsiooni ATS § 131 lg. 1 ette nähtud hüvitustega.

Kuna ringkonnakohus tunnistas vaidlustatud käskkirja täielikult seadusevastaseks, ei saa sellisest

aktist tulenev teenistusest vabastamine olla seaduslik. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud ATS § 135

lg. 2 kohaldamata ning selles sätestatud hüvituse välja mõistmata.

Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ületanud ATS §-des 135 ja 160 antud volitusi, ei saa

halduskohtu otsus olla seaduslik.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused on igati põhjendatud ja kohtud on õigesti asunud seisukohale, et ei ole

seaduslikku alust A. Kärberile täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamaksmiseks.

Kuna 1. aprillist 1999 oli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Tallinna Piirkonna inspektsioon

likvideeritud ja piirkonna inspektsiooni ruumid üle antud, siis oli sellega seoses likvideeritud

A. Kärberi töökoht. Koondamine oli seaduslik, kuid A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks

oleks tulnud märkida 12. aprill 1999. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori 25. augusti

1999. a. käskkirjaga nr. 113-p maksti A. Kärberile täiendavalt töötasu ajavahemiku 1.-12. aprill 1999

eest ja tema teenistusest vabastamise kuupäevaks loeti 12. aprill 1999.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

Kassatsioonkaebuses vaidlustab A. Kärber üksnes ATS § 135 lg. 2 rakendamata jätmise

ringkonnakohtu poolt. Ringkonnakohus on jätnud rahuldamata A. Kärberi taotluse ATS §-s 135 lg. 2

ette nähtud kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks ja põhjendanud taotluse

rahuldamata jätmist sellega, et kuna ATS § 131 lg. 1 p. 4 alusel on välja makstud 12 kuu ametipalga

suurune hüvitus, siis puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse

väljamaksmiseks.

Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on alusetult sidunud ATS §-s 135 lg. 2 asutusele

ettenähtud sanktsiooni ATS § 131 lg. 1 ette nähtud hüvitustega. ATS §-des 131 lg. 1 p. 4 ja 135 lg. 2

on ette nähtud erinevad alused hüvituste maksmiseks ning §-s 135 lg. 2 sätestatud hüvituse puhul ei

ole tegemist täiendava hüvitusega.

ATS § 131 lg. 1 kohaselt makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise

või ametniku koondamise tõttu hüvitust, mille suurus sõltub tema avaliku teenistuse staažist. ATS

§ 135 näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseaduslikult teenistusest vabastamise juhtudel. ATS § 135

lg. 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise

seadusevastaseks tunnistamist, vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja

eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: "Kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus

kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga." Nimetatud hüvituse väljamõistmine on

seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja

ennistamisest loobumine. ATS §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult

teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et §-s 135

lg. 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel makstud hüvitusega. Eeltoodust tulenevalt

on A. Kärberil õigus saada hüvitust mõlemal nimetatud alusel.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaja koguda

täiendavaid tõendeid, siis on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. A. Kärberile

kuulub väljamõistmisele ATS § 135 lg. 2 alusel kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Lähtuvalt

Tallinna Halduskohtu poolt tuvastatud A. Kärberi ametipalgast 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni on

väljamõistetava hüvituse suurus 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni.

Kassatsioonkaebuses on taotletud ka kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt HKMS §-le 93 lg. 7

esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid

välja ei mõisteta. Kuna käesolevas asjas pole kohtule esitatud kohtukulude nimekirja ega

kuludokumente, siis tuleb kassaatori taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Avo Kärberi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/245/99 osas, millega jäeti välja mõistmata kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, ja

välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitus summas 14 400 (neliteist tuhat

nelisada) krooni Avo Kärberi kasuks ATS § 135 lg. 2 järgi.

Tagastada Avo Kärberile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Otsus jõustub 31. jaanuaril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann