3-1-1-6-00 · Riigikohus

3-1-1-6-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. jaanuaril 2000

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

U. T. süüdistuses KrK § 155 lg 1, § 1485 ja § 1552 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu U. T., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a otsusega mõisteti U. T. süüdi ja teda karistati KrK § 155 lg 1 järgi

vabadusekaotusega 6 kuuks ning § 1485 järgi vabadusekaotusega 3 kuuks. Lõplikuks karistuseks mõisteti

talle KrK § 40 alusel 9 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga. Veel mõisteti U. T. süüdi KrK

§ 1552 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 1800 krooni, mis määrati täitmisele

iseseisvalt.

U. T. mõisteti süüdi selles, et ta raius 1998. a märtsis X vallas X külas J. K-le kuuluvast X talu metsast

ebaseaduslikult üle raieloa 245 kasvavat puud, rikkudes sellega 20. oktoobri 1993. a Metsaseaduse § 10 lg 6

sätteid. Ebaseadusliku metsaraiega tekitati looduskeskkonnale varalist kahju 72 325 kr ja 50 s.

U. T. mõisteti veel süüdi selles, et ta ajavahemikul 1998. a märtsikuust kuni 8. maini 1998. a raius X vallas X

külas katastri andmetel J. M-le kuuluvast X kinnistu metsast üle raieteatise ja metsamajanduskava 235 tm

puitu, rikkudes eelnimetatud Metsaseaduse § 10 lg 2 p 2 sätteid. Ebaseadusliku raiega tekitati

looduskeskkonnale kahju 94 438 krooni.

Veel mõisteti U. T. süüdi selles, et 28. aprillil 1998. a hävitas ta X tee 9-l kilomeetril sõiduauto Moskvitš

2140 reg nr xxx XXX süütamise teel OÜ-le X kuulunud 1996. a, 1997. a ja 1998. a raamatupidamise

dokumendid, mille tagajärjel pole võimalik täielikult kindlaks teha selle osaühingu majanduslikke tulemusi.

Taolise tegevusega rikkus U. T. Raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 p 5 ja § 40 sätteid.

Lisaks mõisteti U. T. süüdi selles, et olles 28. aprillil 1998. a süüdanud põlema eeltoodud ajal ja kohas

eelnimetatud sõiduauto, kahjustas ta ettevaatamatuse tõttu põletamise teel X maakonnas X metskonnas riigile

kuulunud 4,1 ha kaitsemetsas kokku 638 puud ning tekitas metsa kahjustamisega looduskeskkonnale suure

varalise kahju 150 920 kr ja 80 s.

Kohtuotsuse kohaselt süüdistati U. T. ja mõisteti ta ka süüdi KrK § 1485, § 155 lg 1 ja § 1552 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

2. Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune U. T., kes palus

eeltoodud kohtuotsuse osaliselt tühistada ning mõista end õigeks KrK § 1485, 1552 lg 1 ja § 155 lg 1 järgi

J. K-le kuuluva metsa ebaseaduslikus raies.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a otsusega jäeti Rapla Maakohtu

7. septembri 1999. a otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

II Kassatsioonkaebuse sisu

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu U. T., kes leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, rikkunud

oluliselt kriminaalmenetluse seadust ning ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele

asjaoludele.

3.1 U. Tamm leiab oma kassatsioonkaebuses, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus on mõistnud ta

ekslikult KrK § 155 lg 1 järgi süüdi vana Metsaseaduse § 10 lg 2 p 2 ja § 10 lg 6 sisalduvate sätete

rikkumises. Väidetavalt on jäetud tähelepanuta asjaolu, et alates 9. jaanuarist 1999. a kehtib uus

Metsaseadus, mis välistab tema selles süüdistuses kriminaalvastutusele võtmise. Kassaatori arvates ei ole

kohtud KrK § 155 lg 1 kohaldamisel arvestanud KrK § 6 lg 2 sätetega, mille kohaselt seadusel, mis

kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud ning selle kehtivus laieneb ka teole,

mis on toime pandud enne selle seaduse vastu võtmist.

3.2 Süüdistuses KrK § 1485 järgi palub kassaator end õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. U. T.

on seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid OÜ X raamatupidamisdokumentatsiooni

puudulikkust ning tema poolt nende dokumentide hävitamist põletamise teel.

3.3 Lisaks eeltoodule leiab kassaator, et tema süü süüdistuses KrK § 1552 lg 2 järgi on ringkonnakohtu

otsuses motiveerimata ning puuduvad tõendid, miskinnitaksid, et mets süttis tänu auto põlengule. Siinkohal

juhib kassaator tähelepanu ekspertiisiaktile nr 1192/T-72-98 18. juunist 1998. a, milles sisalduva eksperdi

arvamuse kohaselt ei põhjustanud taimkatte süttimist auto põleng. U. T. arvates muud tõendid metsa põlengu

põhjuste kohta puuduvad.

3.4 Viidates Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 39 lg-le 4 palub kassaator

Riigikohtul tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks käesolevas kriminaalasjas

asetleidnud järgmised rikkumised:

a) kriminaalasja kohtulik arutamine ilma kohtualusele tema õigusi selgitamata, s.o KrMK § 351 ja § 234

nõuete rikkumine;

b) kohtualuse taotluse, millega paluti üle kuulata kaks täiendavat tunnistajat, suhtes seisukoha võtmata

jätmine, s.o KrMK § 237 ja § 206 sätete rikkumine;

c) kohtualuse kaitseõiguse, s.o KrMK § 200 ja § 202 rikkumine;

d) süüdistuse muutmine kohtuliku vaidluse käigus, s.o KrMK § 215 lg 1 nõuete rikkumine;

e) süüdistuse formulatsiooni puudumine Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a otsuses. Kassaator märgib

oma kaebuses, et kui kohtualusele on esitatud süüdistus mitmes kuriteos, peab olema kohtuotsuses täpselt

formuleeritud, millises kuriteos teda süüdistatakse. U. T. juhib tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsuses on

järjest üles loetletud teod. Loetelule järgneb lause, et "Seega süüdistatakse kohtualust U. T. KrK §-de 1485,

155 lg 1, 1552 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises" ning taolise otsuse vormistamisega

on rikutud KrMK § 274 p 4 ja § 275 lg 2 nõudeid.

Kokkuvõtvalt taotleb süüdimõistetu Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a

otsuse ja Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK § 155 lg 1,

§ 1485 ja § 1552 lg 2 järgi ning uue kohtuotsuse tegemist tema õigeksmõistmiseks kõigi loetletud sätete järgi.

III Menetlus Riigikohtus

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu,

kes jäi kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde, tema kaitsja, kes taotles menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule ja prokuröri, kelle hinnangul

küllaldane alus kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub,

l e i d i s:

4. Kassaatori viited kohtulahendite puudustele on osaliselt põhjendatud ja tingivad vajaduse selgemalt

käsitleda U. T. süüdimõistmisel aluseks võetud hinnanguid.

4.1 Hindamata AKKS § 65 lg 4 sisust tulenevalt tuvastatuks loetud faktilisi asjaolusid peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a süüdimõistvat kohtuotsust KrMK § 274 ja § 275

nõuetele mittevastavaks. Nende sätete sisu eeldab süüdistuse formulatsiooni kajastamist ja selle muutumise

põhistamist kohtuotsuses, kusjuures inkrimineeritud kuriteo kirjeldusele peab kaasnema sisukohane õiguslik

hinnang. Vaid sellise käsitluse kaudu on võimalik mõista kohtuotsuse sisu ja vajaduse korral sellesse

koondatud hinnanguid vaidlustada. Maakohtu otsuses on kohtualuse kõiki õigusvastaseid tegevusi

kirjeldatud koondatult ja järgnevalt loetletud kriminaalkoodeksi sätted, millega on U. T. käitumine loetud

vastuolus olevaks.

4.2 KrK § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega

põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud

kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar-

või halduskaristust. Selle paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku

metsaraie mõistet.

Kassaatori väide, et selle sätte ekslikku mõtestamist korrigeeris prokurör menetlusnormide vastaselt alles

kohtuliku vaidluse käigus, on kooskõlas menetlusdokumentides kajastatuga. Kuni kohtuliku uurimise lõpuni

mõtestati ebaseadusliku metsaraie ühte osa Metsaseaduse § 10 lg 2 p 3 rikkumisega U. T. poolt, mis ei

vastanud tema poolt tegelikult toimepandule.

4.3 Kassaator on seisukohal, et tema KrK § 155 lg 1 järgi süüdimõistmisel on nii maakohus kui ka

ringkonnakohus teda põhjendamatult süüdlaseks lugenud Metsaseaduse selle redaktsiooni § 10 lg 2 p 2 ja

§ 10 lg 6 rikkumises, mis kaotas kehtivuse alates 9. jaanuarist 1999. a. Väidetult on uus Metsaseadus tema

käitumise suhtes KrK § 6 lg 2 mõttes rehabiliteeriva sisuga.

Selle väite suhtes puudub kohtuotsustes hinnang, mis sisukohaselt selgitaks, kas alus kriminaalvastutuseks

U. T-le süüks arvatud tegevuse eest Metsaseaduse uue redaktsiooni kehtestamisega langes ära või püsib.

Need kriminaal- ja menetlusseaduse rakendamisega seonduvad puudused tingivad uue sisulise arutamise

U. T. kriminaalasjas.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Rapla Maakohtu 7. septembri 1999. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 1999. a otsus U. T. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks

arutamiseks Rapla Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. U. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Mõista U. T-lt välja 1362.90 krooni kohtukulu riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 18. jaanuaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher