3-2-1-1-00 · Riigikohus

3-2-1-1-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. jaanuaril 2000. a

Arry Hango hagi Kaie Nehringu ja Sulev Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks, kaevu

tunnistamiseks maa oluliseks osaks ning Kaie Nehringu vastuhagi Arry Hango vastu 77 835

krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 13. detsembril 1999. a läbi Arry Hango kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-294/99. Istungist

võtsid osa hageja A. Hango ja kostja K. Nehring ning tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa.

I Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tartu Maakohus rahuldas 26. jaanuari 1995. a otsusega Arry Hango hagi ja mõistis Kaie Nehringu

ebaseaduslikust valdusest välja Haaslava Vallavalitsuse 20. septembri 1993. a korraldusega nr 158

hagejale tagastatud Kangro nr 38 elumaja Kuuste vallas Tartumaal. Sama otsusega jättis kohus

rahuldamata kostjate eluruumist väljatõstmise nõude. Kohus leidis, et vara tagastamisel hagejale jäi

poolte vahel püsima elamuõiguslik suhe. Eluruumist väljatõstmise nõue saab tuleneda ainult

elamuseadusest. Kuna hageja ei tunnista üürisuhet, ta ei ole teinud kostjatele ettepanekut üürilepingu

sõlmimiseks ega nõudnud üüri, siis ei saa kohaldada ES § 54 lg 1 p 1. Kuna ei ole tuvastatud kooselu

võimatuse aluseks olevaid asjaolusid, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ka ES § 41 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1995. a otsusega.

5. oktoobril 1995. a tegi A. Hango K. Nehringule ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks. Kostja

keeldus üürilepingu sõlmimisest.

12. detsembril 1996. a esitas A. Hango hagi K. Nehringu ja S. Nehringu väljatõstmiseks Kangro nr 38

talu elumajast ja teistest hoonetest ning sama talu maadel asuva kaevu tunnistamiseks maa oluliseks

osaks. Hagi põhjendas ta sellega, et K. Nehring ei ole hooneid vabatahtlikult üle andnud, keeldus

üürilepingut sõlmimast ning ei ole alates 20. septembrist 1993. a kuni hagi esitamiseni tasunud üüri.

Hageja vajab taluhooneid oma pereliikmetele elamiseks ja talupidamise vajadusteks. Seoses elamu

tagastamisega endisele omanikule kohalik omavalitsus andis K. Nehringule teise eluruumi. Hagi

paluti rahuldada ES §-de 4 lg 1, 54 lg 1 p 1 ja 57 lg 2, ORAS §-de 2 lg 1, 12 lg 1 ja 121 lg 7 ja AÕS

§ 80 alusel.

Kostjad väljatõstmise hagi ei tunnistanud, sest samadel alustel esitatud hagi jäeti Tartu Maakohtu

26. jaanuari 1995. a otsusega rahuldamata. Vastuhagis palus K. Nehring A. Hangolt välja mõista

puurkaevu ja keldri ehitamise ning elumaja ja aida kapitaalremondi kulu 77 837 krooni.

Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 1999. a otsusega hagi täielikult ja vastuhagi osaliselt.

Kohtuotsusega tõsteti K. Nehring ja S. Nehring Kangro nr 38 eluruumidest ja teistest hoonetest koos

neile kuuluva vara ja loomadega välja AÕS § 80 lg 1 alusel ning tunnistati A. Hango omandiõigust

puurkaevule kui maa olulisele osale. Kohus mõistis A. Hangolt K. Nehringu kasuks välja puurkaevu

eest 6 986 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. oktoobri 1999. a otsusega maakohtu otsuse K. Nehringu eluruumist

väljatõstmise osas ja lõpetas selles nõudes menetluse. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. Hango hagi K. Nehringu väljatõstmiseks

Kangro nr 38 elumajast eluruumi kasutamise õigusliku aluse puudumise motiivil teist korda. Samas

vaidluses on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 1995. a otsus tsiviilasjas nr II-2-124/95,

millega mõisteti AÕS § 80 alusel K. Nehringu ebaseaduslikust valdusest välja A. Hango valdusse

Kangro nr 38 elumaja. TsMS § 217 p 3 kohaselt tuleb lõpetada menetlus, kui samade poolte vaidluses

sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus.

II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme,

lõpetades TsMS § 217 p 3 alusel menetluse K. Nehringu elumajast väljatõstmise nõudes. Hagi, mille

kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, oli esitatud K. Nehringu väljatõstmiseks elumajast ES §-des

41 lg 1 p 1, 44 ja 45 sätestatud alustel, mitte rakendades ES § 67 sätteid. Kostja ei kasutanud

eluruume üürilepingu alusel vaid seadusliku aluseta. Tartu Maakohus kohaldas ES § 67 ja luges

üürilepingu sõlmituks kuni 1. juulini 1997. a. Hageja pöördus avaldusega kohtuotsuse täitmiseks

täitevametisse ja palus elumaja nõuda välja K. Nehringu võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kuna

seda ei tehtud, K. Nehring keeldus eluruumi üürilepingu sõlmimisest ja ei ole jätkuvalt maksnud

eluruumi kasutamise eest, siis esitas ta hagi kostjate eluruumist väljatõstmiseks ES §-des 4 lg 1 ja 54

lg 1 p 1, 57 lg 2 ning ORAS §-des 12 lg 1 ja 121 lg 7 kehtestatud alustel.

III Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja K. Nehring jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete ja kostja K. Nehring ning tema esindaja

vastuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu osas, millega lõpetati menetlus A. Hango hagis K. Nehringu vastu

eluruumist väljatõstmiseks.

Ringkonnakohus on ekslikult menetluse lõpetanud TsMS § 217 p 3 alusel.

Kohus lõpetab TsMS § 217 p 3 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle

samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Vastavalt TsKS § 146 lg 2 p 5 (TsMS § 147 lg 2 p 5) märgiti

asjaolud, millega hageja põhjendas oma nõuet, hagiavalduses.

10. märtsi 1993. a hagis palus hageja K. Nehringu eluruumist välja tõsta seetõttu, et talumaad ei ole

võimalik sellest kaugel elades majandada, hooned vajavad kapitaalremonti ning kooselu kostjatega

on võimatu. Hageja palus mitte kohaldada ES § 67 sätteid. Maakohtu 26. jaanuari 1995. a otsusega,

mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1995.a otsusega, jäeti hagi kostjate väljatõstmiseks

rahuldamata põhjusel, et tähtajatult sõlmitud eluruumi üürileping loeti ES § 67 kohaselt sõlmituks

viieks aastaks. Kohus leidis, et ei ole tõendatud ES § 41 lg 1 p1, § 44 ja § 45 rikkumine.

12. detsembri 1996. a hagis põhjendas hageja K. Nehringu eluruumist väljatõstmist sellega, et: 1)

K. Nehring keeldus temaga üürilepingut sõlmimast; 2) ta kasutab eluruume õigusliku aluseta; 3)

kohalik omavalitsus andis K. Nehringule seoses elamu tagastamisega hagejale teise eluruumi ja

kohaldada tuleb ORAS § 121 lg 7; 4) kostja ei ole jätkuvalt tasunud eluruumi kasutamise eest üüri.

Seega on menetletav hagi esitatud teistel alustel kui see, mille kohta on jõustunud Tartu Maakohtu

26. jaanuari 1995. a otsus. Maakohtu nimetatud otsusega on tuvastatud poolte vahel elamuõiguslik

suhe. Tulenevalt TsMS § 242 lg 2 tuleb eelnevat asja läbivaatamisel arvestada.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 4. oktoobri 1999. a otsus osas, millega

lõpetati menetlus Arry Hango hagis Kaie Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks ja saata

asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta otsus

muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Arry Hangole 28. oktoobril 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik