3-1-1-1-00 · Riigikohus

3-1-1-1-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. jaanuaril 2000

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Ott Järvesaar ning Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Valeri Kot"i süüditunnistamises KrK § 186, § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. Koti kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja

riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse senine käik

I V. Kot oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 142 lg 3 p 4, § 207 lg 2, § 207 lg 3 p 3, § 2101 lg 3,

§ 186 ning § 186 ja § 17 lg 4 järgi.

KrK § 186 ja § 17 lg 4 järgi süüdistati V. Koti selles, et ta 1995. a juulis Tallinnas, soovides

omandada teadvalt ebaseaduslikult Eesti Vabariigi kodakondsust, eesmärgiga omandada sellest

tulenevaid õigusi ning vabaneda kohustustest, organiseeris omale 8. augustil 1995. a Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti passitrükikeskuses väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku passi nr K0814504

võltsimist selle kasutamise eesmärgil. Selleks andis ta eeluurimisel tuvastamata Marina nimelisele

isikule enda foto, et see kleepida V. Kotile ebaseaduslikult väljastatavale Eesti Vabariigi kodaniku

passi blanketile, millele järgnevalt 8. augustil 1995. a väljastatigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

passitrükikeskuses Tallinnas Virmalise 3 eeluurimisel tuvastamata ametniku poolt ilma ühegi

alusdokumendita V. Koti fotoga ja tema nimele kuuluv Eesti Vabariigi kodaniku pass.

KrK § 186 alusel süüdistati V. Koti selles, et eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest

kasutas ta alates 8. augustist 1995. a kuni 21. oktoobrini 1998. a korduvalt teadvalt võltsitud Eesti

Vabariigi kodaniku passi nr K0814504, milline oli välja antud 8. augustil 1995. a.

II Tallinna Linnakohtu 8. juuli 1999. a otsusega tunnistati V. Kot süüdi ja karistati KrK § 207 lg 2

järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks, KrK § 207 lg 3 p 3 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks

ja KrK § 186 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud

karistused osaliselt ja mõistis V. Koti lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises

vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti V. Kot õigeks KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi.

Määrusega samast kuupäevast eraldas Tallinna Linnakohus kriminaalasjast materjalid süüdistuse osas

KrK § 142 lg 3 p 4 järgi ja saatis need täiendavale kohtueelsele uurimisele.

Linnakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et V. Kot andis passi võltsimise eesmärgil Marina

nimelisele isikule passipildid ja ankeedi. Selline tegevus tuleb kvalifitseerida passi võltsimisele

kaasaaitamisena, s.o KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi, mitte passi võltsimise organiseerimisena KrK § 186

ja § 17 lg 4 järgi. Samuti leidis linnakohus, et passi võltsimisele kaasaaitamine ei vaja iseseisvat

kvalifitseerimist, kuna see on hõlmatud kvalifikatsioonist KrK § 186 järgi, sest kohtus on tõendatud,

et V. Kot pani toime ka teadvalt võltsitud passi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda

kohustustest.

III Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune V. Kot ning tema kaitsja

vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov. Muu hulgas leidis kaitsja apellatsioonkaebuses, et kuni pole

tuvastatud V. Koti kasutuses olnud passi võltsijat, seni ei saa V. Kot olla süüdi võltsimisele

kaasaaitamises. Täideviija puudumisel polnud kohtul võimalik arvestada V. Koti osa kuriteos ning

mõista talle õiglast karistust. Kaitsja taotles eeltoodud osas linnakohtu otsuse tühistamist ja

materjalide saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Veel taotles kaitsja linnakohtu

otsuse osalist tühistamist V. Koti süüdimõistmises KrK § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 3 järgi ning uue

õigeksmõistva otsuse tegemist.

Tallinna Linnakohtu 8. juuli 1999. a määrusele esitas prokurör Natalja Lebed eriprotesti, milles

taotles määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule

teises kohtukoosseisus.

IV Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1999. a otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu otsus osaliselt, s.o V. Koti süüditunnistamise osas kodakondsust tõendava dokumendi

võltsimisele kaasaaitamises, samuti V. Kotile KrK § 186 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg 1

järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

KrK § 186 järgi mõisteti V. Koti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti

KrK § 186, KrK § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 3 järgi mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks

karistuseks loeti kaks aastat ja üks kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et kaitsja väide kriminaalseaduse ebaõigest

kohaldamisest V. Koti süüdimõistmisel passi võltsimisele kaasaaitamises on põhjendatud. KrK §-s 17

sätestatud põhimõtte kohaselt käsitatakse kuriteost osavõtuna kahe või enama isiku ühist tahtlikku

osavõttu kuriteo toimepanemisest, kusjuures vähemalt üks neist peab olema kuriteo täideviijaks.

Seega välistab seadus olukorra, et üks ja sama isik võiks olla sama kuriteo toimepanemisele

kaasaaitajaks kui ka selle täideviijaks. Samuti pole kuriteo toimepanemisest osavõtt mistahes vormis

võimalik ilma kuriteo täideviijata. Täideviija süü tõendamine kuriteo toimepanemises on vältimatuks

eelduseks lahendamaks teiste isikute osavõtu, s.h kaasaaitaja süü ja karistuse määra küsimust.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Meelika Aava jäi kohtulahendi suhtes eriarvamusele

ning leidis, et linnakohtu otsus oli seaduslik.

Eriarvamuses viitab kohtunik Riigikohtu 4. mai 1994. a otsusele nr 3-1-1-24-94 R. B. süüdistusasjas,

milles Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tundmatule isikule enda foto andmisega aitab isik

kaasa võltsitud dokumendi valmistamisele ning tema selline käitumine on kvalifitseeritav KrK § 17

lg 6 ja § 186 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1999. a määrusega rahuldati prokuröri eriprotest ja tühistati

Tallinna Linnakohtu 8. juuli 1999. a määrus kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise kohta

V. Koti süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 4 järgi ning kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks

Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

II Kassatsioonprotesti sisu

V Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs. Prokurör

ei nõustu ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse osalise tühistamisega, sest tühistamise motiivid on

vastuolus kohtupraktikaga. Prokurör viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-24-94 R. B. süüdistusasjas,

milles on võltsitud juhilubade saamise eesmärgil tundmatule isikule enda foto andmine

kvalifitseeritud kaasaaitamisena võltsitud dokumendi valmistamisele, s.o KrK § 17 lg 6 ja § 186 järgi.

Samas märgib prokurör, et ta on teadlik ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-129-96 I. M. süüdistusasjas,

milles väljendatud arvamuse kohaselt ei ole mõeldav kuriteost osavõtt ilma täideviijata. Seda

kohtuotsust analüüsides tuleb aga prokuröri arvates silmas pidada, et kohus jõudis järeldusele, et

väidetavat kuritegu ei toimunudki ning järeldust kuriteost osavõtu võimalusest tuleb vaadelda nimelt

sellises kontekstis. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1999. a otsuse tühistamist

V. Koti süüdistusasjas KrK § 186 järgi süüdistuse mahu vähendamise ning karistuse kergendamise

osas ning selles osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid süüdimõistetu V. Kot ja tema kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjanišnikov kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohtu loakogu 8. detsembri 1999. a

resolutsioonidega nende osas menetlusluba ei antud.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused

VI Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära

menetlusosaliste seletused, milles prokurör taotles kassatsioonprotesti rahuldamist ja kaitsja selle

rahuldamata jätmist, leidis, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1999. a kohtuotsus V. Koti süüdistusasjas tuleb

osaliselt tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamine seisneb V. Koti süüdistusest kodakondsust tõendava dokumendi võltsimisele

kaasaaitamise, mis Tallinna Linnakohtu poolt oli kvalifitseeritud KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi,

väljajätmises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub üldiselt ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses

väljendatud seisukohaga, et üks ja sama isik ei saa olla sama kuriteo toimepanemisele kaasaaitajaks ja

ka täideviijaks. Selline seisukoht on õige, kui kriminaalkoodeksi eriosa vastava paragrahvi

dispositsioon sisaldab vaid üht tegu, mis moodustab kuriteo koosseisu. Sisaldab aga dispositsioon

mitut erinevat tegu, milliste toimepanemist kvalifitseeritakse sama dispositsiooni järgi, siis ei ole

välistatud, et sama isik on ühe teo toimepanemisel sellest osavõtja kitsamas mõttes ja mõne teise teo

osas täideviija. Käesolevas kriminaalasjas eksis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium sellega, et jättis

tähelepanuta, et linnakohtu otsusega tunnistati V. Kot KrK § 186 järgi süüdi teadvalt võltsitud passi

kasutamises, mitte aga passi võltsimises. Passi võltsimise osas tunnistati V. Kot süüdi mitte

võltsimise täideviimises vaid võltsimisest osavõtmises kaasaaitamise vormis, s.o KrK § 17 lg 6 ja

§ 186 järgi.

Samas on põhjendatud linnakohtu seisukoht, et kuivõrd tegemist on ühe ja sama paragrahvi

dispositsioonis sisalduvate tegudega (kuigi erinevate tegudega), siis on kuriteo kvalifitseerimisel

passi võltsimisele kaasaaitamine hõlmatud teadvalt võltsitud passi kasutamise täideviimise

kvalifikatsiooniga ega vaja seetõttu kohtuotsuse resolutiivosas eraldi kvalifitseerimist.

Ekslik on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kuriteo toimepanemisest osavõtt

mistahes vormis pole võimalik ilma kuriteo täideviija tuvastamiseta. Riigikohtu kriminaalkolleegium

leiab, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi

tunnistada ja karistada ka juhul kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on täideviija

näiteks surnud juba enne kuriteo avastamist. Seejuures tuleb silmas pidada, et üldjuhul loetakse

täideviija järel kuriteost osavõtu raskeimaks vormiks kuriteo organiseerimist, seejärel kihutamist ja

lõpuks kaasaaitamist. Sellest sõltub, kas esitatud süüdistuse kohtus muutmise vajaduse korral tuleb

prokuröril esitada uus või muudetud süüdistus KrMK § 215 korras või on kohtul seda võimalik muuta

kohtuotsuse tegemisel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1999. a kohtuotsus Valeri

Koti süüdistusasjas osas, millega jäeti süüdistusest KrK § 186 järgi välja kodakondsust tõendava

dokumendi võltsimisele kaasaaitamine, samuti KrK § 186 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg 1

järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 11. jaanuaril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher