3-1-1-121-99 · Riigikohus

3-1-1-121-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 30. detsembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg

vaatas avalikul kohtuistungil erikaebemenetluse korras läbi R. L. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Harland Paasi erikaebused

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1999. a määruse peale, millega jäeti

rahuldamata R. L. kaitsja H. Paasi taotlus Tartu Linnakohtu 6. oktoobri 1999. a kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa R. L., tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör

Tatjana Vassilevskaja.

I Kriminaalmenetluse senine käik

1. Tartu Linnakohtu 6. oktoobri 1999. a otsusega tunnistati R. L. süüdi KrK § 1642 lg 4 p-de 2 ja 3 järgi ning

teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks ühes riigi- ja omavalitsuse asutustes töötamise õiguse

äravõtmisega kolmeks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta 3-aastase katseajaga tingimuslikult

karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M. L.

2. Nimetatud kohtuotsuse peale esitasid tähtaegselt apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri prokurör Kaire

Hänilene ja apellatsioonkaebuse kohtualuse M. L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must. R. L. kaitsja H. Paasi

poolt esitatud apellatsioonkaebus registreeriti aga Tartu Linnakohtus 19. oktoobril 1999. a - s.o üks päev

pärast AKKS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

3. R. L. kaitsja H. Paas esitas 18. novembril 1999. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt viis kaitsja oma apellatsioonkaebuse 18. oktoobril 1999. a

isiklikult Tartu Linnakohtu kantseleisse ning sellest tulenevalt leiab ta, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1999. a määrusega jäeti kaitsja taotlus

rahuldamata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja

möödalaskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus põhistas oma määrust sellega, et kaitsja ei esitanud

kohtule ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väidet apellatsioonkaebuse linnakohtusse õigeaegse esitamise

kohta.

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1999. a määruse peale esitasid R. L. ja tema

kaitsja H. Paas erikaebused, milles taotletakse määruse tühistamist ja apellatsioonitähtaja ennistamist. Kaitsja

leiab oma erikaebuses jätkuvalt, et ta esitas apellatsioonkaebuse Tartu Linnakohtusse õigeaegselt, s.o

18. oktoobril 1999. a. Samas tunnistab kaitsja kaebuse registreerimise päeva endale siduvaks ja märgib, et

taotlebki kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et kas tema enese või linnakohtu töötaja vea tõttu ei tohiks

kannatada tema kaitsealune.

R. L. märgib oma erikaebuses, et tal pole alust kahelda oma kaitsja H. Paasi sõnades apellatsioonkaebuse

tähtaegse esitamise kohta ning ta leiab samuti, et tegemist on linnakohtu kantselei töötaja kahetsusväärse

eksimusega kaebuse registreerimisel. R. L. leiab, et isegi siis, kui kaitsja jättis kaebuse tähtaegselt esitamata

ei tohiks tema selle tõttu kannatada.

II Menetlus Riigikohtus

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebustes sisalduvaid taotlusi. Kaitsja märkis, et isikul,

kes toimetab ise kaebuse kohtu kantseleisse on väga raske tõendada oma tegevuse õiguspärasust juhul, mil

kohtukantselei töötajad eksivad kaebuse saabumise kuupäeva märkimisega. Prokurör taotles erikaebuse

rahuldamata jätmist, sest polevat mingit alust arvata, et kohus on kaebuse registreerimisel eksinud. Prokurör

rõhutas sedagi, et kaebetähtaja ennistamata jätmine ei võta R. Llt võimalust esineda ringkonnakohtu istungil

ja esitada oma seisukohti.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s:

1. R. L. kaitsja H. Paasi erikaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt AKKS § 68

lg 1 p-le 8 on erikaebe korras vaidlustatavad tähtaja ennistamata jätmise määrused. Kaebetähtaja

ennistamist on aga põhjust taotleda siis, kui kaebuse esitaja ei vaidlusta, et on kaebetähtaja mööda

lasknud, kuid on samas seisukohal, et see on toimunud mõjuval põhjusel. H. Paasi poolt esitatud

erikaebus on vastuoluline. Ühelt poolt väidab H. Paas, et tegelikult on ta esitanud apellatsioonkaebuse

tähtaegselt, kuid teiselt poolt loeb ta apellatsioonkaebuse registreerimise kuupäeva (seega ?

apellatsioonitähtaja möödalaskmise) endale siduvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub

H. Paasiga selles, et apellatsioonkaebuse registreerimise kuupäev on talle siduv. Kui isik annab

kaebuse kohtukantseleis vahetult ise üle, on ta kohustatud isiklikult veenduma kaebusele õige

registreerimiskuupäeva märkimises. See tähendab, et vaidluse korral registreerimiskuupäeva üle lasub

tõendamiskoormis kaebuse esitajal.

2. Kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub alus kahelda kõnealuse apellatsioonkaebuse õiges

registreerimises, ei saa kaebetähtaja ennistamisel olla aktsepteeritav ?linnakohtu töötaja süü kaebuse

registreerimisel?. Seega võiks H. Paasi poolt esitatud apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

motiividena kõne alla tulla esiteks kaitsja enda süü apellatsioonkaebuse mittetähtaegses esitamises ja

teiseks see, et ?ei ole õige R. L. kaitseõigust piirata seoses kolmandate isikute eksimusega?. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on seisukohal, et kumbki viimatinimetatud kahest motiivist ei saa AKKS § 6 lg 3

mõtte kohaselt olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. H. Paasi poolt apellatsioonkaebuse

mittetähtaegne esitamine kui juriidiline fakt ei saa ise põhimõtteliselt kuidagi olla iseenese ? s.o

apellatsioonkaebuse mittetähtaegse esitamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse tähtaegselt esitamata

jätmine lepingulise kaitsja poolt on käsitatav kaitsja ja kaitsealuse vahelise lepingu rikkumisena,

millest tulenevad probleemid tuleb lahendada lepinguosaliste eneste vahel. Kuid AKKS § 6 lg-s 3

sätestatu mõttega ei ole kooskõlas see, et kõnealuse lepingu kaitsjapoolne rikkumine peaks kaasa

tooma kaebetähtaja ennistamise.

3. R. L. erikaebus tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 8 võib tähtaja

ennistamata jätmise määruse peale erikaebust esitada menetlusosaline, kelle taotlust tähtaja

ennistamiseks ei ole rahuldatud. Käsitletava kriminaalasja menetlemisel jäeti rahuldamata R. L. kaitsja

taotlus ja seega oli ka erikaebuse esitamise õigus üksnes kaitsjal.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS§ 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1999. a määrus, millega jäeti

rahuldamata R. L. kaitsja Harland Paasi taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Harland Paasi erikaebus jätta rahuldamata, R. L. erikaebus jätta läbi vaatamata.

Kohtumäärus jõustub 30. detsembril 1999. a ega ole edasikaevatav.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg