3-1-1-80-99 · Riigikohus

3-1-1-80-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. detsembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Õ. K. süüdistuses KrK § 162 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu Õ. K., tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 9. aprilli 1999. a otsusega tunnistati Õ. K. süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 6 kuuks. Karistuse kandmise aja hulka arvestati ajavahemik 4. juunist kuni

5. detsembrini 1996. a ning sellega loeti mõistetud karistus kantuks. Õ. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK

§ 162 järgi selles, et tema, töötades alates 1. aprillist 1992. a Edela Tolliinspektuuris X tollipunkti

tolliinspektorina ja olles ametiisik KrK § 160 mõttes, kelle ametialaste kohustuste hulka kuulus

deklaratsioonidel märgitud kauba vastavuse kontrollimine tegelikkusega, jättis täitmata Tolliseaduse § 11

lg 7 ja § 21 lg 4 ning töölepingu lisa punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ametialased kohustused.

28. septembril 1995. a vormistas ja kinnitas ta oma isikliku pitsatiga nr 840 eksportdeklaratsioonil nr

E01022-950921/02100 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 477 ETV/535 Kl; eksportdeklaratsioonil

nr 01022-950921/02105 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 830 AAZ/931 AR; 6. oktoobril 1995. a

eksportdeklaratsioonil E 01022-951003/02234 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 477 ETV/535 Kl;

10. oktoobril 1995. a eksportdeklaratsioonil E01022-951005/02262 loa kauba väljaveoks Eestist autoga

nr 047 KAD/290 BB; 14. märtsil 1996. a eksportdeklaratsioonil E1022-960313/00689 loa kauba väljaveoks

Eestist autoga nr 042 EKA/142 BC.

Deklaratsioonidel oli märgitud kaubaks bensiin BE 95 E 135 483 kg, maksumusega 359 605 kr Eestist

väljaveoks Venemaa firmale X ja Ukraina firmale Y. Nimetatud kaup Eesti Vabariigi tollipiiri ei ületanud ja

kaubasaajana märgitud firmasid X ning Y Interpoli andmetel tegelikult olemas ei olnud. Fiktiivse

kaubaekspordi vormistamisega tekitati riigile kahju 190 872 krooni. Kuna Õ. K. põhjustas ametikohustuste

täitmatajätmisega riigi huvidele raske tagajärje, pani ta toime KrK § 162 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus loobus prokurör osaliselt süüdistusest, paludes sellest välja jätta

töölepingu lisa p-s 5 kirjeldatud kohustuste mittetäitmine. Maakohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud

tõendeid nende kogumis, tuli järeldusele, et kohtualuse süü talle esitatud süüdistuses on leidnud täielikku

tõendamist. Maakohtu otsuse kohaselt rikkus Õ. K. ametialaseid kohustusi, mis olid fikseeritud temaga

sõlmitud töölepingus ja selle lisa p-des 1, 2. Kohtuliku uurimise käigus tehti kindlaks, et lisaks eelnimetatule

pidi ta oma töös juhinduma Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti Edela Tolliinspektuuri 4. mai 1995. a

korraldusest nr 15, millega tutvumist kinnitas Õ. K. allkiri. Maakohus tuli järeldusele, et tolliinspektorina oli

kohtualune kohustatud kontrollima kauba vastavust tegelikkusele, kuid pealiskaudse suhtumise tõttu

tööülesannetesse vormistas ta 5 kaubadeklaratsiooni veendumata visuaalselt kauba ja veoautode olemasolus

tollitsoonis. Tolliameti tsiviilhagi 190 872 kr jäeti rahuldamata põhjendusel, et süüdistuses puudub kuriteo

koosseisulise tunnusena suur varaline kahju ning kohtul pole õigust süüdistuse mahtu suurendada. Samas

märkis maakohus, et Õ. K. pani toime kuriteo, millega põhjustati raske tagajärg riigi huvidele, sest ta lõi

soodusolukorra ja tingimused, mis võimaldasid nimetatud kahju tekkimise. Maakohtu arvates lõi kohtualuse

tegevus negatiivse arvamuse riigiametnikust - tollitöötajast, mis omakorda tekitas ettekujutuse Eestist, kui

ebausaldusväärsest riigist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastutust raskendava asjaoluna kohtualuse

poolt tekitatud rasket tagajärge, kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas

osas märgiti, et võttes arvesse Õ. K. positiivset iseloomustust ja tema poolt riigile raske tagajärje tekitamist,

tuleb süüdlast karistada vabadusekaotusliku karistusega sanktsiooni keskmistes piirides tingimisi.

Kohtuotsuse resolutiivosas karistati Õ. K. 6-kuulise vabadusekaotusega, mis eelvangistusaega arvestades

loeti ära kantuks.

3. Pärnu Maakohtu 9. aprilli 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Õ. K. kaitsja vandeadvokaat

P. Järve, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja Õ. K. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks mõista.

Apellatsioonkaebuses leiti, et kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt ning puudulikult. Kohtuotsuses

sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning

mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 1999. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas

kogutud tõendeid kooskõlas KrMK § 50 sätetega ja nõustus maakohtu järeldustega Õ. K. süüküsimuses.

Vastavalt AKKS § 29 lg 5 sätetele jättis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses toodud põhistused

kordamata. Ringkonnakohus nõustus apellandiga selles, et maakohus arvestas ekslikult Õ. K. karistuse

mõistmisel raskendava asjaoluna raske tagajärje põhjustamist. Kohtuotsuses märgiti, et raske tagajärje

põhjustamine riigi huvidele on KrK § 162 koosseisuline tunnus, mis välistab selle arvestamise raskendava

asjaoluna teistkordselt.

II Kassatsioonkaebuse sisu

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat P. Järve. Kaitsja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

Kassaator leiab oma kaebuses järgmist.

5.1 Õ. K. mõisteti süüdi fabritseeritud ja võltsitud dokumentide alusel. Kohtueelsel uurimisel esitati Õ. K.

süüdistus töölepingus ja selle lisas kirjeldatud kohustuste täitmata jätmises, kuid uurija kasutuses Õ. K.

töölepingut ei olnud. Samas väidab kaitsja, et kriminaalasja materjalidele lisatud EV Riikliku Tolliameti

Edela Tolliinspektuuri 4. mai 1995. a korraldus nr 15 on võltsitud ning selle originaali kohtule esitatud ei ole.

5.2 Õ. K. mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi, kuid see

karistus loeti süüdimõistetu poolt reaalselt kantuks tema poolt teises kriminaalasjas vahi all viibitud aja arvel.

Esimese astme kohtul puudus kohtuotsuse tegemise ajal õiguslik alus arvestada kantud karistuse hulka Õ. K.

poolt teises kriminaalasjas, mille menetlus hiljem lõpetati, vahi all viibitud aeg.

5.3 Kriminaalasjas esinevate tõendite alusel tulnuks Õ. K. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks mõista. Kaitsja

arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber süüdimõistetu väited selle kohta, et ta ei

jätnud täitmata ühtegi temale reaalselt pandud töökohustust. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid Õ. K.

poolt riigi huvidele raske tagajärje põhjustamise kohta.

Riigikohtu istungil toetasid süüdimõistetu ja tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebust, kusjuures kaitsja

taotles Õ. K. õigeksmõistmist. Prokuröri arvates ei kuulu esitatud kaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu

otsus tuleb jätta muutmata.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht ja põhistused

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

arvamused, leiab, et eelnevad kohtulahendid tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

6.1 Lähtudes KrK § 162 koosseisust ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsusega

3-1-1-70-96 R. P. süüdistusasjas, märgib kriminaalkolleegium järgnevat.

KrK § 162 sätestab vastutuse ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava

täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline

kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja

huvidele või riigi huvidele. See kuriteo koosseis kujutab endast materiaalset kuritegu e tagajärjedelikti.

Lisaks teole (kohusetundetu või hooletu suhtumine oma ametialastesse kohustustesse, mille tõttu need

kohustused jäävad täitmata või neid täidetakse mittevastavalt) on vajalik ka kahjuliku tagajärje põhjustamine.

Seejuures on seaduseandja tahte kohaselt käitumine kvalifitseeritav KrK § 162 järgi üksnes siis, kui

kõnealuse paragrahvi dispositsioonis kirjeldatud tegevuse tulemuseks on raske tagajärje põhjustamine. Raske

tagajärg võib seisneda kas esiteks suure varalise kahju põhjustamises või teiseks muu raske tagajärje

põhjustamises isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seaduslikele õigustele ja huvidele või riigi

huvidele. Kuna seaduseandja on selgelt piiritlenud suurt varalist kahju muudest rasketest tagajärgedest, tuleb

seda arvestada süüdistuse formuleerimisel, isiku kohtu alla andmisel ja ka kohtuotsuse tegemisel. Peab olema

ära näidatud konkreetne varalise kahju suurus või see, milles seisnes muu raske tagajärg. Samas ei ole

välistatud ka mitme erineva raske tagajärje põhjustamine. Seega on lubamatu KrK § 162 järgi süüdi

tunnistada ?muu raske tagajärje põhjustamises? isikut, kellele oli esitatud süüdistus ja kes oli antud kohtu

alla ?suure varalise kahju? põhjustamise eest.

6.2 Õ. K. esitati süüdistus ja ta anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta fiktiivse kaubaekspordi

vormistamisega on riigile tekitanud kahju summas 190 872 kr ja seega oma ametialaste kohustuste täitmata

jätmisega põhjustas raske tagajärje riigi huvidele? (tl 69 ja tl 85). Süüdistusest ei ole võimalik täpselt aru

saada, kas tagajärjeks on ainult varaline kahju või ka muu riigile tekitatud raske tagajärg. Kuna muud rasket

tagajärge pole sisustatud, siis saab järeldada, et süüdistuses on raske tagajärjena riigi huvidele? mõeldud

varalist kahju, lähtudes eeldusest, et varaline kahju onüks raske tagajärje liike. Õ. K. ei ole süüdistuses ühtegi

muud tagajärge süüks pandud ning kogu süüdistus koosneb üksnes varalise kahju tekitamise kirjeldusest.

6.3 Pärnu Maakohtu 9. aprilli 1999. a otsuses leiti, et Õ. K. süü ametialases lohakuses on leidnud täielikku

tõendamist (tl 126). Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa lõpus tuleb aga maakohus järeldusele, et

süüdistuses puudub kuriteo koosseisuline tunnus suur varaline kahju ning et kohtul puudub õigus süüdistuse

mahtu suurendada. Samas omistab kohus kohtualusele kaks uut raske tagajärje vormi, mida ei ole

süüdistuses ega kohtu alla andmisel esitatud soodusolukorra ja tingimuste loomine raske tagajärje

tekkimiseks ning riigi huvide kahjustamine eelkõige moraalsest küljest, luues negatiivse arvamuse riigi

ametnikust, tollitöötajast, samuti ettekujutuse loomise Eestist kui ebausaldusväärsest riigist (tl 129).

Kohtuotsusest järeldub, et esimesel juhul eeldab maakohus, et ilma kohtualuse teota poleks eeluurimisel

tuvastamata isikute poolt olnud võimalik kuritegu toime panna ning et selle teo kaudu loodi võimalus

hõlbustada kuriteo toimepanemist. Neid raskeid (samas konkretiseerimata) tagajärgi pole süüdistatavale

eeluurimisel ega kohtulikul arutamisel süüks pandud ning kohus on ise kohtuotsusega laiendanud süüdistust.

Riigikohus nõustub kohtupraktikas aktsepteeritud seisukohaga, et muuks raskeks tagajärjeks? KrK § 162

mõttes võib olla eelduste, eeltingimuste või soodusolukorra loomine kuriteo toimepanemiseks teiste isikute

poolt. Kuid kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1996. a otsusega 3-1-1-46-96 A. V.

süüdistusasjas KrK § 161 järgi ja 15. detsembri 1998. a otsusega 3-1-1-121-98 J. J. süüdistusasjas KrK

§ 162 järgi, tuleb arvestada, et sellisel juhul peab olema konkreetselt ära näidatud kuriteod, mida kavatseti

toime panna või toime pandi, samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos ametiisiku tegevuse või

tegevusetuse ja saabunud tagajärje vahel.

Teise tagajärjena on süüdimõistetule omistatud negatiivse ettekujutuse loomine riigiametnikust ja Eesti riigi

maine kahjustamine. Kriminaalkolleegium nõustub senises teoorias ja kohtupraktikas esineva

tõlgendamisega, mis seostab kahju kui tagajärje mõiste vahetult teo endaga (nt võimuesindaja

ebaseaduslikud teod alandavad ühtlasi võimuorgani prestiiži ja autoriteeti). Kuid samas ei tohi kahju

tuvastamisel piirduda üksnes üldist laadi arutlustega ning süüdistatava kaitseõiguse rikkumise vältimiseks on

vajalik tuvastada kriminaalõiguslikult kaitstud objektile selle kuriteoga konkreetselt tekitatud kahju, mis

tuleb süüdistatavale esitada juba eeluurimisel või KrMK § 215 korras asja kohtulikul arutamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu poolt Õ. K. süüdistuse sisustamine uute

tagajärgedega ja selle laiendamine KrMK § 215 lg 2 sätteid järgimata, on kriminaalmenetluse seaduse oluline

rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Pärnu Maakohus rikkus

Õ. K. karistuse mõistmisel kriminaalseadust.

7.1 Maakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on asutud seisukohale, et Õ. K.tuleb karistada

vabadusekaotusega sanktsiooni keskmistes piirides tingimisi. Kohtuotsuse resolutiivosas on talle mõistetud

karistuseks 6 kuud vabadusekaotust, mis on loetud seoses eelvangistuses viibitud ajaga ära kantuks.

Maakohtul puudus otsuse tegemisel õiguslik alus lugeda Õ. K. karistuse kandmise hulka ajavahemik

4. juunist 1996. a kuni 5. detsembrini 1996. a. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et

Õ. K. viibis seoses arutatava kriminaalasjaga eelvangistuses ja see aeg peaks vastavalt KrK § 45 sätetele

arvestatama karistuse tähtaja hulka. Ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 1999. a

otsuses sisalduvad järeldused Õ. K. karistuse mõistmise ja eelvangistuses viibimise aja ja põhjuste kohta on

oletuslikud ega tugine kriminaalasja materjalidele.

7.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ja õigusliku

hinnanguta kaitsja poolt esitatud kriminaalasja menetluse osalise lõpetamise määruse 2. detsembrist 1997. a,

mille kohaselt on keskuurimisbüroo uurija T. S. lõpetanud kriminaalasjas nr 97261779 menetluse Õ. K.

suhtes kuriteokoosseisu puudumise tõttu (tl 143-144). Määruse kirjeldavast osast nähtub, et kriminaalasi on

algatatud Edela Tolliinspektuuri X Tollipunkti tolliinspektorite kohta, kes vormistasid 1995 aastal fiktiivseid

kütuse eksporti kajastavaid deklaratsioone. Õ. K. kui kahtlustatav on selles kriminaalasjas andnud ütlusi, et

talle toodi deklaratsioone ja talle anti korduvalt altkäemaksu fiktiivsete tollivormistuste eest. Hiljem,

tunnistajana ülekuulamisel, on ta väitnud, et andis valeütlusi. Ei kriminaalasja menetluse lõpetamise

määrusest ega läbivaadatavast kriminaalasjast nähtu, milliste 1995. aastal toimunud sündmuste või Õ. K.

tegude suhtes lõpetati kriminaalasi kuriteo koosseisu puudumise tõttu ja kas ta seoses selle või mõne teise

kriminaalasjaga viibis 1996. aastal 6 kuud vahi all.

7.3 Kassatsioonkaebuses sisalduvad väited, millede kohaselt olevat Õ. K. süüdi mõistetud fabritseeritud ja

võltsitud dokumentide alusel ning et kohtud on tõendeid ebaõigesti hinnanud, on Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates alusetud ja põhjendamata. Riigikohus soostub ringkonnakohtu otsuses

sisalduvate järeldustega selles, et Õ. K. kui ametiisiku kohustused tulenesid temaga sõlmitud töölepingust ja

selle lisast ning Edela Tolliinspektuuri korraldusest nr 15 Kohtualune oli teadlik oma töökohustustest ja

väited nende kohustuste täitmise võimatusest ei ole asjakohased. Kohtud on õigesti tuvastanud, et Õ. K.

ametialane lohakus seisnes tema poolt süüdistuses märgitud viie veoki kohta tollideklaratsioonide täitmises

(veokite, mis tegelikkuses EV tollipiiril ei viibinudki). Seetõttu jääb selles osas kassatsioonkaebus

rahuldamata.

8. Kuna kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine toimus

juba Pärnu Maakohtus, siis tuleb kriminaalasi saata uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2; § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 1999. a ja Pärnu Maakohtu

9. aprilli 1999. a otsused Õ. K. süüdistusasjas KrK § 162 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 7. detsembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg