3-1-1-108-99 · Riigikohus

3-1-1-108-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. novembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Ü. V. süüdistuses KrK § 188 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Ü. V.-i kaitsja, vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör

Marge Püss.

I Tartu Maakohtu 1. juuni 1999. a otsusega tunnistati Ü. V. süüdi KrK § 188 järgi ja mõisteti karistuseks

rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, s.o 3600 krooni.

Kohtualust süüdistati selles, et teostades ebaseaduslikult oma oletatavat õigust A. V. ja Hoiupanga vahel

sõlmitud laenulepingu käendajana, sai ta 16. septembril 1998. a enda valdusse firma Urania-Com juhatuse

liikme K. K. käest A. V. arvuti väärtusega 17 586.43 krooni, keeldudes seda üle andmast A. V.-le ning

nõudes nendevahelise käenduslepingu muutmist kellegi teise nimele. Oma tegevusega tekitas Ü. V. A. V.-le

olulise kahju 17 586.43 krooni.

Liisingulepingu ja selle lisadega leidis kohtus tõendamist, et A. V. rentis liisingufirmalt AS Hansa Liising

arvuti, kusjuures talle läks üle ka arvuti valdus ja selle hävimise riisiko. Kannatanu, kohtualuse ja tunnistaja

K. K. ütlustega tõendati, et A. V. viis liisingulepingu alusel kasutatava arvuti 15. septembril 1998. a firmasse

Urania-Com OÜ-sse modemi installeerimiseks ja interneti ühenduse teostamiseks. 16. septembril 1998. a

kirjutas aga Ü. V. alla hooldustööde raportile, maksis 900 krooni tehtud tööde eest ja võttis arvuti A. V. nimel

enda valdusse.

Kohus asus kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude alusel seisukohale, et kohtualusel puudus volitus

selliseks tegevuseks, samuti polnud tema ja kannatanu vahel käsunduslepingulist suhet. Esitatud väide, et Ü.

V. tasus tehtud tööde eest 900 krooni, mida A. V. talle ei ole maksnud ja seetõttu teostas ta arvuti

kinnipidamisõigust lähtudes AÕS § 320, ei põhine seaduslikul alusel. Kohus tegi järelduse, et Ü. V. tegutses

otsese tahtlusega vabaneda käendaja kohustusest ja vastutusest krediidiasutuse ees, mille teostamiseks valis

ta kannatanu arvuti enda valdusse võtmise tee, teostades sel viisil oma oletatavat õigust. Asjas ei oma

tähtsust see, kas ta teadis temal puuduvast võimalusest käenduslepingut muuta või mitte. Seadusliku aluse

puudumine on oletatava õiguse teostamise põhjuseks. Oluline kahju tekitamine loeti tõendatuks

liisingulepinguga, mille järgi A. V. võttis endale arvuti vastuvõtmisel 17 586.43 kroonise maksekohustuse.

II Tartu Ringkonnakohus jättis oma 8. septembri 1999. a otsusega Tartu Maakohtu 1. juuni 1999. a otsuse

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

III Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja

advokaat Marko Paabumets seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumisega, paludes eelnimetatud kohtuotsused tühistada ning teha õigeksmõistev otsus.

Kaebuses leitakse, et kohtud on vääralt kvalifitseerinud Ü. V. käitumise KrK § 188 järgi, kuna võttes endale

heas usus tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, nimelt tasudes tehtud tööde eest ja lubades arvuti ära viia

A. V.-le, ei käitunud ta ebaseaduslikult ega pannud toime õigusrikkumisi. Kuna tegemist oli vara alusetult

omandatud või säästmisest tuleneva kohustisega, oli Ü. V. õigus vara kinnipidamisele lähtudes AÕS § 320,

kuna nõue oli seotud kinnipeetud esemega vastavalt AÕS § 321.

Samuti juhib kassaator tähelepanu sellele, et maksekohustust, mis tuleneb tsiviilõiguslikust lepingust, ei saa

siduda kriminaalõigusliku kahjuga, mis peab väljenduma kuritegeliku käitumise konkreetses tagajärjes ja

kuulub tuvastamisele. Kuivõrd puudub põhjuslik seos Ü. V. käitumise ja kohtu poolt tuvastatud saabunud

tagajärje vahel (liisingulepingust tulenev A. V. maksekohustus), puudub kuriteo objektiivne külg.

Peale selle on esimese astme kohus jätnud motiveerimata, miks kohtualuse poolt teostatud kinnipidamisõigus

ei põhine seaduslikul alusel, kuid viitab otsuses asjaõigusseaduse sättele: kassaator teeb sellest järelduse, et

tegemist on kohtu poolt AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi menetlusseaduse olulise rikkumisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles

kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes taotles kohtuotsuste muutmata jätmist,

l e i d i s :

Kohtuotsused käesolevas kriminaalasjas on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende muutmiseks.

Kassaatori viited AÕS §-dele 320 ja 321 ei ole käesolevas kriminaalasjas asjakohased, kuna

kinnipidamisõigus kehtib võlausaldaja suhtes, kelle valdusse on võlgniku vara sattunud seaduslikul teel.

Seaduslik valdus tekib seaduse või lepingu alusel. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et Ü. V. ja arvuti

omaniku või kasutaja vahel polnud sõlmitud tehinguid, mis lubanuks Ü. V.-i arvutit Urania-Com OÜ-st enda

valdusse võtta. Samuti pole tuvastatud muud seaduslikku alust arvuti valdama asumiseks. Seega sattus arvuti

Ü. V. valdusse mitte seaduslikul alusel, vaid tema poolt rakendatud omavoli tõttu. Sama on apellandile

selgitanud ka ringkonnakohus.

AÕS § 29 lg 3 kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole

sätestatud teisiti. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et arvuti väärtus oli määratud AS Hansa Liising

Eesti ja A. V. vahel teostatud tehinguga - kapitalirendi lepinguga nr 26-USE ning kohtud on kahju

kindlaksmääramisel õigesti võtnud aluseks mitte ainult tasutud liisingumaksete summa, vaid asja lepinguga

määratud koguväärtuse.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 1999. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Mõista Ü. V.-lt välja 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni ja 80 senti kohtukulusid

kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 30. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep