3-1-1-106-99 · Riigikohus

3-1-1-106-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. novembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

P. K. süüdistuses KrK § 252 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. K. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge

Püss.

I. Kriminaalasja senine menetluse käik

1. Võru Maakohtu 23. juuli 1999. a otsusega tunnistati P. K. süüdi KrK § 252 lg 1 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle kaks aastat ja üks kuu

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

P. K. tunnistati KrK § 252 lg 1 järgi süüdi selles, et olles kutsutud tegevteenistusse ajateenijana ja olles

arvatud Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljoni ülema 17. augusti 1998. a käskkirjaga nr 145 Kuperjanovi

Üksik-Jalaväepataljoni koosseisu ning olles vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse §-le 100 kohustatud

alluma kaitseväelaste suhtes kehtivatele seadustele, kaitseväemäärustikele ja muudele õigusaktidele, lahkus

ta 24. augustil 1998. a omavoliliselt ja kaitseteenistusest kõrvalehoidumise eesmärgil oma väeosast Võru

linnas Taara kasarmutes paiknevast Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljonist. P. K. omavoliline väeosast äraolek

kestis kuni tema vahistamiseni 22. detsembril 1998. a. Kohtualune puudus teenistusest omavoliliselt 120

ööpäeva.

2. Võru Maakohtu 23. juuli 1999. a kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse P. K. kaitsja Harland Paas,

kes palus kohtuotsuse tühistada ning P. K. süüdistuses KrK § 252 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

õigeks mõista. Esitatud apellatsioonkaebuse kohaselt saab KrK §-s 252 sätestatud kuriteo subjektiks olla vaid

isik, kes on andnud kaitseväelase tõotuse, kuid P. K. taolist tõotust andnud ei ole. Apellant leidis, et alles

tõotuse allakirjutamisega võtab isik endale täieliku vastutuse selles kirja pandud kohustuste täitmise eest.

3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. septembri 1999. a kohtuotsusega jäeti Võru Maakohtu

23. juuli 1999. a kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et vastavalt KrK § 245 lg 2 loetakse isik tegevteenistuses olevaks päevast,

mil ta arvatakse käskkirjaga väeosa koosseisu. Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljoni ülema 17. augusti 1998. a

käskkirjaga nr 146 määrati P. K. väeosa koosseisu ning tema omavoliline lahkumine väeosast 24. augustil

1998. a on õigesti kvalifitseeritud KrK § 252 järgi.

II. Kassatsioonkaebuse sisu

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. septembri 1999. a kohtuotsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi H. Paas, kes taotleb ringkonnakohtu kohtuotsuse

tühistamist kriminaalseaduse ebaõige tõlgendamise tõttu ning kriminaalasja samale kohtule uueks

arutamiseks saatmist.

Kaitsja on seisukohal, et KrK § 245 lg 2 tuleb tõlgendada laiemalt, kui seda on teinud ringkonnakohus.

Kassatsioonkaebuses märgitakse, et tsiviilisik ei muutu kaitseväelaseks, sellest tulenevate õiguste ja

kohustustega, üksnes vastavasisulise käskkirja väljaandmisega. Teenistuslike ülesannete nõuetekohane

täitmine eeldab noorsõduritele mõeldud väljaõppe läbimist, millele järgneb Kaitseväeteenistuse seaduse §-s

101 sätestatud Eesti kaitseväelase tõotuse andmine ning alles seejärel selles sisalduvate kohustuste võtmine.

P. K. ei olnud väeosast lahkumise ajaks seda tõtust andnud ega võtnud endale täielikku vastutust selles kirja

pandud kohustuste täitmise eest.

III. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu

kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. septembri 1999. a

kohtuotsus P. K. osas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks või

muutmiseks. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et KrK § 245 lg 1 kohaselt kannavad kaitseteenistusalaste

kuritegude toimepanemise eest vastutust isikud, kes on tegevteenistuses kaitseväes, piirivalves, sisekaitse- ja

päästeameti üksustes või muudes organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud,

samuti õppekogunemistel viibivad reservväelased. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse isik

tegevteenistuses olevaks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa või käesoleva paragrahvi 1.

lõikes nimetatud asutuse või organisatsiooni koosseisu. Sama kinnitab ka Kaitseväeteenistuse seaduse § 34.

Eeltoodust nähtub, et kaitsja väide, et KrK § 252 järgi saab vastutada vaid kaitseväelane, kes on andnud Eesti

kaitseväelase tõotuse vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse §-le 101, ei tulene seadusest vaid on otseses

vastuolus KrK § 245 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. septembri 1999. a kohtuotsus P. K. süüdistusasjas

KrK § 252 lg 1 järgi jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep