3-1-1-104-99 · Riigikohus

3-1-1-104-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. novembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. S. süüdistuses KrK § 100 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ja

riigiprokurör Marge Püss.

I. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. T. S. mõisteti Lääne-Viru Maakohtu 2. augusti 1999. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 6 aastaks kinnises vanglas.

T. S. mõisteti süüdi selles, et olles alkoholijoobes, 24. aprillil 1999. a Lääne-Virumaal X külas K. R.

elukohas tappis ta isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tahtlikult Ü. K.-i. T. S. peksis kannatanut kestvalt

tunni aja jooksul kella 22.00 kuni 23.00 jalgadega rindkeresse ja pähe. Seejärel viskas ta kannatanu maja

välistrepist alla. T. S., ähvardades tapmisega, lõi maaslamavat Ü. K.-it korduvalt jalaga vastu pead. Hiljem,

ähvardades jälle tapmisega, jätkas kohtualune kannatanu peksmist viimase elukohas saunas ja selle

lähikonnas. T. S. tekitas Ü. K.-i kestva tahtliku peksmisega viimasele aju-kolju kinnise tömptrauma, peaaju

põrutuskolded otsmikusagarate allpinnal, vasaku oimusagara poolusel, külje kõõlustanud verevalumid

vasakus oimupiirkonnas, oimu-kiirupiirkonnas, parema kiiru ülaosas, põrutushaava ja verevalumi paremal

kukla-kiirupiirkonnas, lõikehaava vasaku kiiru tagaosas, nahamarrastuse vasakul lõuatsil, peaajuturse,

verevalumitega roidemurrud vasakul eesmisel keskmisel kaenlajoonel, verevalumi vasaku neeru tagapinnal,

nahamarrastused ja verevalumid küünarnukkidel, verevalumi parema silma ülalaul. Nimetatud ülirasked

kehavigastused põhjustasid kannatanu surma sündmuskohal.

2. Lääne-Viru Maakohtu 2. augusti 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. S.-i kaitsja

vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palus eeltoodud maakohtu otsuse tühistada ning T. S.-i kuritegu ümber

kvalifitseerida KrK § 105 järgi ning mõista talle karistus, mis ei ole seotud reaalse vabadusekaotusega.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu

2. augusti 1999. a otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium

leidis, et maakohtu otsus on küllaldaselt motiveeritud, T. S.-i kuritegu on tõendatud ning õigesti

kvalifitseeritud.

II. Kassatsioonkaebuste sisu

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a otsuse peale esitasid

kassatsioonkaebused süüdimõistetu T. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi.

3.1 T. S. ei nõustu enda süüdi mõistmisega KrK § 100 järgi ning palub talle mõistetud karistust kergendada.

Kassaator väidab, et tema kontrollimatu käitumise põhjustas kannatanu poolne rünnak ning et tal puudus

tahtlus saabunud tagajärje suhtes.

3.2 Kaitsja palub ringkonnakohtu eeltoodud otsuse tühistada ning T. S. süüdistuses KrK § 100 järgi õigeks

mõista. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et tema kaitsealuse süüdimõistmisel on kohtud jätnud kõrvaldamata

kriminaalasjas esinevad vastuolud ning kohtuotsuses sisalduvad järeldused on oletuslikud. Samuti ei nõustu

kaitsja kohtute järeldusega sellest, et kannatanu hilisem peksmine toimus tahtlusega kannatanu tappa.

Kassaatori arvates võib T. S.i käitumist hinnata piiride ületamisena kurjategija kinnipidamisel, kuid taolist

kuriteokoosseisu kehtiv kriminaalkoodeks ette ei näe.

III. Menetlus Riigikohtus

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu

kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes palus jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata,

l e i d i s:

8. septembri 1999. a kohtuotsuses nõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kõigi Lääne-Viru

Maakohtu 2. augusti 1999. a otsuses käsitletud õiguslike järeldustega, kusjuures AKKS § 29 lg 5 kohaselt ei

peetud vajalikuks esimese astme kohtu põhjenduste kordamist. Niisugune apellatsioonikohtu hoiak tuleneb

asjaolust, et maakohus on oma otsuse kirjeldav-motiveerivas osas KrMK § 50 nõuete kohaselt tõendeid

hinnates analüüsinud menetlusosaliste poolt esitatud väiteid T. S.-i süü tõendatuse ja õigusliku hinnangu

kohta.

Maakohus on kõigisse tõendiallikatesse sisukohase tähelepanuga suhtudes tuvastanud ka neid asjaolusid, mis

T. S.-i ja Ü. K.-li vahel 25. aprilli 1999. a õhtul K. R. korteris puhkenud konflikti algstaadiumis selgitasid või

ka õigustasid T. S.-i aktiivset vastutegutsemist Ü. K.-i poolt ähvardanud vägivallale. Maakohus leidis, et T.

S. oli K. R. elukohas algselt hädakaitseseisundis, kuid politseikonstaabli sündmuskohale saabumise ja

sekkumisega hädakaitseseisund lõppes.

Hiljem aga jätkus T. S.-i poolt selgelt väljendatud vaen Ü. K.-i suhtes, mille ajel ta käis samal õhtul viimast

tema elukohas veel kolmel korral jalgadega peksmas. Kohtu järelduste kohaselt väljendas T. S. korduvalt

sõnades oma tahet Ü. K. tappa ning vaatamata teiste isikute keelule peksis kängistatud jalgadega Ü. K.-it

pähe ja kehasse - elutähtsatesse organitesse. Sel viisil surma põhjustamisega panigi T. S. toime kuriteo KrK

§ 100 järgi.

Ü. K.-le põhjustatud elupuhuste hulgivigastuste tekkemehhanismi analüüsiga on kohus T. S.-i kuriteo

kvalifitseerimisel välistanud need tagajärjed, mille tekkimist T. S. tahtlikult ei soovinud või mille põhjustaja

võis konflikti algfaasis olla K. R. Selle käsitlusega on välistatud nii T. S.-i tegevuse inkrimineerimine KrK

§ 105 järgi kui ka seostamine Ü. K.-li kui kurjategija kinnipidamisega, nagu on taotlenud

kassatsioonkaebuses süüdimõistetu kaitsja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab mõlema kohtuastme lahendites väljendatud sisuliste seisukohtadega

nõustudes vajalikuks täpsustada, et Lääne-Viru Maakohtu 2. augusti 1999. a kohtuotsuse kirjeldav-

motiveerivas osas 5. lehekülje ülalt teises lõigus on muu tekstiga sobimatu lausekatke, mis võib eksitada T.

S.i tahtluse sisu mõistmist. Seetõttu tuleb see lauseosa kohtuotsuse tekstist välja jätta.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Lääne-Viru Maakohtu 2. augusti 1999. a kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast 5. lehekülje ülalt

teisest lõigust välja sõnad: "... võis ja pidi T. S. ette nägema Ü. K. surma saabumist,...".

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, kassatsioonkaebused rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep