3-2-1-105-99 · Riigikohus

3-2-1-105-99

M Ä Ä R U S

Tartus 10. novembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas

kirjalikus menetluses 25. oktoobril 1999. a läbi

Sirje Targamaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1999. a

määruse Sirje Targamaa avalduses kaja esitamise tähtaja ennistamiseks AS Hansapank hagis

Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu ja viivise saamiseks.

Menetledes AS Hansapank hagi Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu 17 283 krooni 90 sendi

ja viivise 770 krooni 15 sendi saamiseks, Lääne Maakohus rahuldas eelmenetluses 5. mai 1999. a

tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 17 283 krooni 90 senti laenu, 770 krooni

15 senti viivist ning 922 krooni 20 senti kohtukulu.

18. mail 1999. a esitasid kostjad kaja menetluse taastamiseks. Kohus tagastas kaja kirjaga, milles

teatas, et asjas menetlust ei taastata, sest kaja on esitatud pärast kaja esitamiseks ettenähtud 10-

päevase tähtaja möödumist. 25. mail 1999. a esitas S. Targamaa avalduse kaja esitamise tähtaja

ennistamiseks, sest ta oli haige ja ravis end kodus.

Lääne Maakohus jättis 3. juuni 1999. a määrusega kaja esitamise tähtaja ennistamata. Kohus leidis, et

S. Targamaa avaldus on paljasõnaline. Ta ei ole tõendanud kaalukate põhjuste olemasolu.

1. juuli 1999. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitasid S. ja R. Targamaa kaja peale 10-päevase

protsessitähtaja möödumist ning kohus tagastas õigesti kaja kirjaga, kuna tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei sätesta kaja tagastamise korda määrusega. Kohus jättis põhjendatult kaja esitamise

tähtaja ennistamata, kuna taotlusest ega erikaebusest ei selgu, millal S. Targamaa haigestus, kui kaua

tema haigus kestis või mis liiki haigusega oli tegemist.

Erikaebuses palus S. Targamaa ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normi rikkumise

tõttu. Kassaator leidis, et ebaõige on ringkonnakohtu väide, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

sätesta kaja tagastamise korda määrusega, mistõttu oli õige kaja kirjaga tagastamine. TsMS §-st 211

lg 1 tuleneb, et kõik protsessuaalsed toimingud, mis loovad protsessiosalistele õiguslikke tagajärgi,

tuleb fikseerida määrusega, mille peale on õigus kaevata. Kaja tagastamisel kirjaga võttis kohus

kostjalt edasikaebeõiguse.

Kassaator on seisukohal, et TsMS § 168 lg 1 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 on vastuolus põhiseaduse § 24 teise

lausega, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Põhiseaduse § 152

kohaselt peab kohus jätma kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus

põhiseadusega.

Vastuses erikaebusele palus hageja jätta erikaebuse rahuldamata. S. Targamaa haigus ei saanud olla

kaalukaks põhjuseks kaja esitamise tähtaja ennistamisel. S. Targamaa haiguse ajal oleks tähtaegselt

saanud kaja esitada kaaskostja R. Targamaa.

Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Kohus võib vastavalt TsMS § 201 lg 2 p 1 teha eelmenetluses enne eelistungit tagaseljaotsuse pooli

kutsumata käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud alustel. Omal algatusel tagaseljaotsusega võib

kohus TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kirjalikult kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku osundatud paragrahvides

sätestatu ei võta kostjalt õigust viibida oma asja arutamise juures, vaid sätestab, et kohtul on õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada kui kostja, olles saanud hagiavalduse ärakirja ja kohtu hoiatuse,

jätab kirjalikult tähtajaks vastamata. Kuna vaatamata hoiatusele kostjad ei vastanud kohtule

kirjalikult, loobusid nad õigusest esitada vastuväiteid ja viibida kohtuistungil asja arutamise juures

Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti,

taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kostjad

said tagaseljaotsuse kätte 7. mail 1999. a. Menetluse taastamise avalduse esitasid kostjad 18. mail

1999. a. Vastavalt TsMS § 40 lg 3 tehakse protsessitoiming seaduses kindlaksmääratud tähtaja

jooksul. Kostjad pidid tagaseljaotsusele kaja esitama 10 päeva jooksul ja kümnes päev oli 17. mai

1999. a. Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähtaja lõppemisega. Seega

oli kaja esitamise tähtaeg enne 18. maid 1999. a lõppenud. Kuna protsessuaalse toimingu tegemise

õigus oli lõppenud, siis ei ole õige kostja S. Targamaa väide, et pärast kaja esitamise tähtaja

möödumist sai selle esitamine luua kostjale õiguslikke tagajärgi. Kuna kaja esitamine õiguslikke

tagajärgi ei loonud, siis pidigi kohus kostjate esitatud kaja vastavalt TsMS § 42 lg 2 jätma

tähelepanuta ja tagastama. Tulenevalt TsMS § 45 lg 3 oli kostjatel seejärel õigus esitada kohtule

möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Seda ka kostja S. Targamaa tegi.

Kohus võib vastavalt TsMS § 45 lg 1 seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see

on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Selleks, et kohus saaks ennistada kaja esitamise tähtaja, pidi

kostja tõendama, et kaja esitamiseks pärast tähtaja möödumisel olid tal kaalukaid põhjusi. Kuna

kostja S. Targamaa ei tõendanud asjaolu, et ta haiguse tõttu ei saanud kaja tähtaegselt esitada, jättis

ringkonnakohus kaja esitamise tähtaja õigesti ennistamata.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik