3-2-1-103-99 · Riigikohus

3-2-1-103-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. novembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja AS

Hansapank esindaja vandeadvokaat V. Kõve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. oktoobril

1999. a

AS Hansapank kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai

1999. a otsuse AS Erak-Puidutööstus (pankrotis) hagis AS Hansapank vastu 178 665 krooni 90

sendi saamiseks.

AS Erak-Puidutööstus (pankrotis) esitas 28. aprillil 1998. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-lt

Hansapank 178 665 krooni 90 sendi saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled

13. märtsil 1997. a arvelduskontolepingu. 4. detsembril 1997. a võttis kostja hageja arvelduskontolt

ilma viimase nõusolekuta maha 178 665 krooni 90 senti, märkides selgitusena "tasaarvlemine".

Hageja kontolt selle summa mahavõtmine on seadusevastane. See on vastuolus krediidiasutuste

seaduse §-dega 45, 47 ja 87, sularahata arvelduste eeskirjade p-dega 4 ja 46 f ning TsK §-ga 234.

Hageja palus hagi rahuldada, tuginedes PankrS § 43 lg 1 p-le 1, § 42 lg-tele 1 ja 2 ning § 45 p-le 1.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja omandas hageja vastu 200 000 krooni suuruse nõude AS-lt Hansa

Liising 2. detsembri 1997. a nõude loovutamise lepinguga. Nõude loovutamise kuupäeval oli hageja

arvelduskontol 4 338 krooni 24 senti. Selle summa osas tasaarvlemist ei teostatud. Peale nõude

loovutamist laekus hageja arvele 178 665 krooni 90 senti. Kuna hagetava summa osas tekkis hagejal

kostja vastu nõue peale seda, kui ta omandas nõude hageja vastu, siis oli kostja tegevus

tasaarvlemisel kooskõlas TsK § 234 lg-ga 2 ja PankrS § 68 lg-ga 4.

Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega hagi rahuldati. Linnakohtu otsuse põhjenduste

kohaselt ei olnud hageja arvelduskontolt vaidlusaluse summa mahavõtmine kooskõlas TsK § 234 lg-

ga 1 ja PankrS §-ga 68. Hagejal puudus panga suhtes samaliigiline nõue. Krediidiasutuste seaduse ja

sularahata arvelduste eeskirjade mõtte kohaselt on arveldusleping tehing, mille kohaselt

krediidiasutus kohustub avama kliendile konto ja vahendama kliendi operatsioone kontol oleva

rahaga ning ülekande teel kliendi sularahata makseid, klient aga kohustub selle eest tasuma.

Arvelduslepingu mõttest lähtudes annab tehing pangale õiguse tasaarveldada vaid selliseid nõudeid

kliendi vastu, mis on seotud konto krediteerimise ja pangateenuste eest maksmisega. Kostja tegevus

oli vastuolus ka pankrotiseaduse mõttega. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada kõigi

võlausaldajate seaduslike õiguste ja huvide kaitse. Kostja asetas end eelistatud olukorda ja rahuldas

oma nõude pankrotimenetlust eirates.

Tallinna Ringkonnkohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohus on õigesti leidnud, et

tulenevalt TsK § 234 lg-st 1, PankrS §-st 68 ja sularahata arvelduste eeskirjadest puudus kostjal

arvelduskontolt raha mahavõtmiseks seaduslik alus. Hansapanga üldtingimustest nähtub, et konto

kasutamine toimub konto omaniku kaudu tema korralduste alusel. Üldtingimuste kohaselt tuleb

pangal nõudega kliendi vastu pöörduda kohtusse või taotleda täitmist täitevameti kaudu. TsÜS § 66

lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine ning puudub vajadus selle tehingu kehtetuks

tunnistamiseks. Linnakohus on õigesti leidnud, et kehtivana oleks vaidlusalune tehing vastuolus

PankrS § 45 p-ga 1. Hageja pankrotimenetlus algatati 24. oktoobril 1997. a ning pankrot kuulutati

välja 15. detsembril 1997. a. Kuna linnkohus tuvastas, et vaidlusalune tehing on tühine TsÜS § 66

lg 2 alusel, puudus vajadus tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi

jätta rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

norme ning rikkunud protsessiõiguse norme. Hagejal ja kostjal olid vastastikused samaliigilised

nõuded, sest mõlemad nõuded eeldasid raha ülekandmist. Krediidiasutustel pole keelatud lõpetada

kohustist tasaarvestamisega. Hageja arvelduskontol olev nõudmiseni hoius ehk raha kuulub

omandiõiguse alusel krediidiasutusele. Kliendile kuulub nõudeõigus krediidiasutuse vastu, mille

tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga. TsK § 234 lg 1 lubab tasaarvestada samaliigilisi

vastastikuseid nõudeid, mille tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga. Samuti on

tasaarvestus vastavalt PankrS §-le 68 pankrotimenetluses lubatud. Ringkonnakohus jättis

protsessiõiguse norme rikkudes vastamata apellatsioonkaebuse väidetele. Kohus ületas hagi piire.

Linnakohtu otsuse järgi on hagi rahuldatud PankrS §-s 52š sätestatud alusel, kuid hageja nõude

aluseks olid PankrS § 42 lg-d 1 ja 2, § 43 lg 1 p 1 ja § 45 p 1. Alles tasaarvestamise kui tehingu

kehtetuks tunnistamine toob kaasa kohustuse võlgnikule vara tagastada. Kohus on jätnud tegemata

otsuse tasaarvestamise kehtetuks tunnistamise nõudes.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja kassatsioonkaebuse selles toodud põhjendustel rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb muuta TsMS § 362 p 5 kohaselt põhjenduste osas.

Kohtuotsustega on tuvastatud, et AS Hansapank kandis ilma hageja nõusolekuta viimase

pangakontolt maha 178 665 krooni 90 senti. Hansapanga sellist tegevust tuleb kvalifitseerida kui

sissenõude pööramist krediidiasutuses hoitavale kliendi varale. Vastavalt AÕS § 30 lg-le 1 on varaks

ka isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused. Hageja pangakontolt vaidlusaluse summa

mahakandmise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 47 lg 3 kohaselt võis sissenõuet

krediidiasutuses hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. AS Hansapank

pööras sissenõude hageja pangakontole, järgimata täitemenetluse seadustiku §-des 1, 23 ja 6415

sätestatut. Selle tõttu oli hageja pangakontolt raha mahakandmine TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine

tehing ning vastavalt sama paragrahvi 5. lõikele tuleb kontolt mahakantud raha hagejale tagastada.

TsK § 234 ei anna krediidiasutusele õigust ilma kontoomaniku nõusolekuta kontolt raha

mahakandmiseks.

Kassatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et kohus on ületanud hagi piire ning jätnud hageja nõude

osas otsuse tegemata. Hageja nõudis 178 665 krooni 90 sendi väljamõistmist kostjalt. Oma nõuet

põhjendas hageja sellega, et AS Hansapank kandis sellise summa hageja pangakontolt maha ilma

hageja nõusolekuta. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 3 ja 4 on kohus seotud hageja nõudega ning hagi

aluseks olevate asjaoludega, mitte aga hageja viidatud õigusnormidega. Tuvastanud hagi aluseks

olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu ning otsustama, milline seadus kuulub

asjas kohaldamisele.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1999. a otsus jõusse otsuse

põhjenduste osas tehtud muudatustega.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, A. Kull