3-2-1-91-99 · Riigikohus

3-2-1-91-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. oktoobril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

kirjalikus menetluses 11. oktoobril 1999. a

AS Südalinna Kinnisvarahoolduse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 19.

aprilli 1999. a otsuse AS Südalinna Kinnisvarahoolduse hagis AS Samara ja Viktor Kuljase

vastu 56 884 krooni saamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kasutas AS Samara 10. oktoobril 1995. a AS Südalinna

Kinnisvarahooldus õiguseellasega sõlmitud rendilepingu alusel Tallinnas Kaupmehe 4 keldrikorrusel

asuvat mitteeluruumi. 1. novembri 1997. a seisuga võlgnes AS Samara rendileandjale rendi ja

kommunaalmaksete eest 36 542 krooni 26 senti. Rendilepingu p 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma

viivist iga viivitatud päeva eest 0,5 %, mis 1. novembri 1997. a seisuga moodustas 20 342 krooni 50

senti. Hageja palus rendiseaduse § 6, mitteeluruumi rendilepingu nr 03-705 p-de 2.1 ja 5.1, TsÜS §

46 lg 1 ja 2 ning § 112 lg 1 ja 2 p 5 alusel AS-lt Samara ja selle juhatuse liikmelt V. Kuljaselt

solidaarselt välja mõista 56 884 krooni 76 senti. Aktsiaseltsi lepingulise kohustuse täitmata jätmisega

tekitas V. Kuljas kahju hagejale ning peab vastutama solidaarselt võlausaldaja ees, kui aktsiaseltsi

varast ei jätku nõude rahuldamiseks.

Kostjad hagi ei tunnistanud. V. Kuljas palusjätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata, sest pole

tõendatud tema süülist kahju tekitamist hagejale seoses lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase

täitmisega.

Tallinna Linnakohus rahuldas 4. jaanuari 1999. a otsusega hagi ja mõistis AS-lt Samara AS Südalinna

Kinnisvarahooldus kasuks välja 56 884 krooni 76 senti. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud

AS Samara võlg rendi ja kommunaalmaksete eest ning lepinguline viivis. AS Samara ei tõendanud

renditud ruumide vabastamist 1996. a novembris.

AS Samara juhatuse esimehe V. Kuljase suhtes jättis kohus hagi rahuldamata, pidades tõendamatuks

hagejale kahju tekitamist V. Kuljase süülise käitumisega. Isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle

mittenõuetekohaselt, kannab TsK § 227 kohaselt varalist vastutust ainult süü olemasolul. Hageja ei

ole kostjate vastu esitanud kahju hüvitamise hagi.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprillil 1999. a linnakohtu otsuse muutmata ja Südalinna

Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte õigusjärglase AS Südalinna Kinnisvarahooldus

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus täiendas otsuse resolutsiooni lausega: "Viktor

Kuljase vastu esitatud hagi jätta rahuldamata".

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb TsÜS § 57 alusel aktsiaseltsi juhatuse liikme

vastutuse puhul kohaldada ÄS § 315 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale,

vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus esitada hagi

nii AS Samara kui ka tema juhatuse liikme vastu, kui viimane on hagejale süüliselt kahju tekitanud

oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Hagis nõuti lepingus ettenähtud

renti, tasu kommunaalteenuste eest ja viivist. TsÜS § 54 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik

alles registrist kustutamisega. Vastavalt ettevõtteregistri infoteatisele ei ole AS Samara veel

ettevõtteregistrist kustutatud. Seega oli põhjendatud hagetava summa väljamõistmine AS-lt Samara.

Asjaolu, et AS-l Samara ei ole piisavalt vara oma lepingulise kohustuse täitmiseks, ei anna alust

lepinguliste kohustuste täitmise panemiseks solidaarvastutuse korras V. Kuljasele. Hageja pole

tõendanud, et viimane oleks süülise käitumisega põhjustanud hagejale kahju.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Nii esimese kui teise astme kohus on leidnud, et hageja ei

ole tõendanud V. Kuljase süülist käitumist. Vastavalt TsK § 227 peab süü puudumist tõendama aga

kohustist rikkunud isik, seega kostjad AS Samara ja V. Kuljas. Ringkonnakohtule esitatud tõendite

alusel on V. Kuljase käitumist võimalik vaadelda süülise kahju tekitamisena juriidilise isiku

võlausaldajale ning TsÜS § 46 lg 2 alusel tuli kohaldada solidaarvastutust. Nendeks tõenditeks on

Ettevõtteregistri teatis 22. märtsist 1999. a, mille kohaselt AS Samara ei ole esitanud

Ettevõtteregistrile 1996. a ja 1997. a majandusaasta aruandeid, varjates sellega võlausaldajate eest

aktsiaseltsi majandustegevuse lõppemist. Juba 1995. aastal oli aktsiaseltsi põhivaraseis viidud nullini.

V. Kuljas omanikuna lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Samara läks sundlõpetamisele. V.

Kuljas varjas võlausaldaja eest oma tegelikku elukohta.

Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et tulenevalt TsÜS § 57 ja ÄS § 315 lg 2 oli hagejal õigus esitada

hagi nii AS Samara kui ka juhatuse liikme vastu, kui ta leidis, et V. Kuljas on hagejale süüliselt kahju

tekitanud. Hagi oligi esitatud ka V. Kuljase vastu ja see on rahuldamata jäetud.

Kostja V. Kuljas peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Ebaõiged on kassaatori väited kostja

elukoha varjamise ja majandustegevuse aruannete esitamata jätmise kohta. AS Samara tegevus

lõpetati seaduslikul alusel.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel.

Kohtud on tuvastanud rendikohustise olemasolu hageja ja rentniku AS Samara vahel, kohustise

rikkumise rentniku poolt ja temalt võlgnevuse ning viivise rentnikult sisse nõudnud. Juhatuse või

seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajale, vastutavad TsÜS § 46 lg 2

kohaselt solidaarselt võlausaldaja ees, kui juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldaja nõude

rahuldamiseks. ÄS § 315 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale,

viimase ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Seega erinevalt üldnormist, milles juhatuse liikmete

solidaarvastutus on täiendav juriidilise isiku vastutusele, vastutab aktsiaseltsi juhatuse liige erinormi

järgi aktsiaseltsi võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna rendikohustist rikkus AS Samara,

siis tema pidi vastutusest vabanemiseks tõendama TsK § 227 lg 2 järgi süü puudumist kohustise

rikkumisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikme solidaarvastutuse tekkimise tingimusteks on, et ta süüliselt

jättis oma kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt ja sellega kahju põhjustamine. TsK

§ 222 lg 2 järgi võib kahju olla ka võlausaldaja tehtud kulutused ja tulu, mida ta oleks saanud, kui

kohustatud isik oleks oma kohustuse täitnud. Kuna hagis nõuti juhatuse esimehelt tasumata renti ja

tasu kommunaalteenuste eest, mis TsK § 222 lg 2 kohaselt saavad moodustada hageja kahju, siis on

väär linnakohtu seisukoht,mida pole muutnud ka apellatsioonikohus, et hageja polegi nõudnud kahju

hüvitamist. Kohustise tekkimise tõendamine võlausaldaja ja aktsiaseltsi juhatuse liikme vahel - et

kahju on tekkinud ja selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmatajätmise või

mittenõuetekohase täitmisega - lasub hagejal. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks

tõendama, et ta pole süüdi kahju tekitamises. Seega on väär apellatsioonikohtu seisukoht, et lisaks

kohustuste täitmatajätmisele või mittenõuetekohasele täitmisele juhatuse esimehe poolt ja sellega

kahju põhjustamisele hagejale, pidi hageja tõendama ka juhatuse esimehe süüd. TsK § 188 lg 1 annab

kreeditorile õiguse nõuda täitmist solidaarvõlgnikelt eraldi ja üheskoos. Nõude võib esitada ka ühes

hagiavalduses kahe kostja vastu, nagu seda AS Südalinna Kinnisvarahooldus tegigi. Kuna kostjate

solidaarvastutus on võimalik, siis pole tähtsust, kas AS-l Samara on vara oma kohustuste täitmiseks

või mitte.

Apellatsioonikohtu otsuse järgi ei saa apellandi viide, et linnakohus jättis põhjendamatult

rahuldamata hageja taotluse AS Samara majandusaasta aruande väljanõudmiseks ning võttis sellega

võimaluse tõendada V. Kuljase süülist käitumist, olla aluseks solidaarvastutuse panemiseks

V. Kuljasele. Apellatsioonkaebuses ei taotlenud hageja selle dokumendi väljanõudmist. Samas leiti, et

hageja pole tõendanud ÄS §-s 315 lg 2 sätestatud juhatuse liikme vastutuse aluseid.

Eeltooduga ei saa nõustuda.

Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et linnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema

dokumentide väljanõudmise taotluse. Apellatsioonikohus pole võtnud seisukohta, kas taotluse

rahuldamata jätmine oli TsMS § 92 kohaselt seaduslik Seisukoha võtmatajätmisega rikkus

apellatsioonikohus TsMS §-s 330 lg 6 kehtestatut. Kui taotluse rahuldamata jätmine ei ole seaduslik,

siis tuleb apellatsioonikohtul endal välja nõudatõendid, milliste väljanõudmist taotleti esimese astme

kohtus ja selle taotluse rahuldamatajätmist vaidlustati apellatsioonkaebuses. Selline kohustus pole

vastuolus TsMS §-des 319 ja 315 lg 2 p 3 sätestatuga ning tuleneb tsiviilasja õige ja võimalikult kiire

läbivaatamise nõudest. Esimese astme kohtu protsessiõiguse normi rikkumine tuleb võimaluse korral

kõrvaldada teise astme kohtus.

Samuti puudub apellatsioonikohtu otsuses põhjendus, miks ei tõenda hageja poolt ringkonnakohtule

esitatud tõendid, et V. Kuljas tekitas hagejale kahju.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 1999. a otsus tühistada osas, millega jäeti

rahuldamata hagi Viktor Kuljase vastu ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Südalinna Kinnisvarahooldus 13. mail 1999. a tasutud kautsjon 569 (viissada

kuuskümmend üheksa) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa