3-3-1-39-99 · Riigikohus

3-3-1-39-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. oktoobril 1999

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

7. oktoobril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja

vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1999. a.

otsuse peale haldusasjas nr. II-3-65/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Helina Luksepp. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Eesti Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegi 21. detsembril 1998. a. ettekirjutuse nr. 888 aktsiaseltsile

Mees ja Naine, milles nõuti tollivõla 78 331 krooni tasumist impordi kaubadeklaratsiooni alusel.

Ettekirjutuses paluti impordimaksud ja riigilõiv kanda Tolliameti pangakontole. Ettekirjutuses

märgiti, et "Vastavalt Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 on impordil vabaks ringluseks ja ajutise sisseveo

korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon

esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest

solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg enda eest".

20. jaanuaril 1999. a. esitas aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja Ülar Maapalu kaebuse Tartu

Halduskohtule, paludes tunnistada nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis,

et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest seal puudub ettekirjutuse

tegija aadress ja ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele seaduse sätetele.

Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 ja lg 3 ei saa olla ettekirjutuse aluseks. Rahandusministri 16. augusti

1995. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja" p. 38

kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud arve alusel. Samas p. 39

kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba omanikule, kes kohustub selle tasuma

tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni väljastada kauba omanikule alles pärast raha

laekumist tollimaaklerile. Seega kohustub kauba omanik tasuma impordi käibemaksu tollimaakleri

arvele. Võlgniku kohustus, sealhulgas solidaarse võlgniku kohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ta on

võla tasunud kreeditori poolt näidatud korras. Selliselt on kaebaja AS Mees ja Naine ka toiminud,

tasudes maakleri esitatud arve alusel nõutud summad.

Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi Mees ja Naine kaebus ja tunnistati

Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et Tolliameti kui riiklike maksude

maksuhalduri ettekirjutus peab vastama Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele. Kaevatav

ettekirjutus ei vasta nendele nõuetele. Antud ettekirjutus kui haldusakt ei ole motiveeritud, puuduvad

viited maksuseadustele või Maksukorralduse seaduse sätetele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks,

ei ole ära toodud selle tegemist põhjustanud asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud

metoodikat. Seega on nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastane. Aktsiaseltsil Mees ja Naine oli

sõlmitud leping osaühinguga A. V. Monitor, kes kohustus tollimaaklerina tasuma tollivormistusel

määratud impordi- ja ekspordimaksud seaduses sätestatud korras. Tolliseaduse § 16 lg 1 kohaselt

esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba

tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt

tollieeskirjadele. Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on ettekirjutuse adressaadiks

maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmas isik. Sama seaduse § 2 p. 2 kohaselt on maksumaksja

isik, kes Tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud

makse. Sama seaduse § 2 p. 14 kohaselt on kolmas isik garant, kes vastavalt tollieeskirjadele on

võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või iseseisvalt maksuvõlg summas, mille

ulatuses esitati tagatis. Rahandusministri 16. augusti 1995. a. määrusega nr. 112 kinnitati

"Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri", mille p. 2 järgi vastutab maakler tollivõla tasumise

eest. Samas p. 40 kohaselt, kui maakler ei ole tollieeskirjade, maksuseaduste või Maksukorralduse

seaduse rikkumisel talle väljastatud ettekirjutust täitnud õigusaktidega ettenähtud korras, edastab

ettekirjutuse teinud tolliasutus vastava teate garantiitolliasutusele, kes teeb ettekirjutuse garandile

maksuvõla sissenõudmiseks või teatab sellest Tolliametile, kes kannab tema poolt määratud

arveldusarvele tehtud sissemaksetest tasumisele kuuluva summa maksuvõla katteks riigieelarvesse.

Halduskohusleidis, et õigusaktides on sätestatud, kellele on maksuhalduril õigus teha ettekirjutust.

Kaebaja maksukohustus on täidetud, sest ta on tasunud tollimaakleri poolt esitatud arvete alusel

ettekirjutuses nõutud summad tollimaaklerile.

16. märtsil 1999. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 5. märtsi

1999. a. otsus ja teha uus otsus.

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1999. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja muudeti

halduskohtu otsuse motiive. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust,

sest see on lõppjärelduses õige. Ebaõige on aga halduskohtu motiiv, et AS Mees ja Naine on täitnud

maksukohustuse riigi ees sellega, et tasus tollivõla maaklerile. Tolliseaduse § 62 lg 1 p. 1 kohaselt

tekib tollivõlg kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega

maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või lubatakse ajutiselt sisse vedada kasutusrendi

tingimustel. Võlgnik on deklarant ja samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Tolliseaduse

§ 1 p. 1 kohaselt on deklarandiks Tolliseaduse mõttes isik, kes esitab deklareeritava kauba ja

tollideklaratsiooni kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid teise isiku eest. Tolliseaduse § 62

lg 3 kohaselt juhul, kui mitu isikut on võlgnikud, vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma

tasumise eest solidaarselt. Siit tuleneb, et kui tollivõlg on riigile tasumata, vastutavad selle tasumise

eest kauba importija ja tollimaakler solidaarselt, sõltumata sellest, kas kauba importija oli

tollimaaklerile kui deklarandile tollivõla ära maksnud. Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse

eeskiri ei välista kauba importija ja tollimaakleri seadusest tulenevat solidaarset vastutust. AS Eesti

Ühispank kohustus vastavalt panga ja tollimaakleri osaühingu A. V. Monitor vahel sõlmitud

garantiilepingule garanteerima tollimaakleri kohustusi 2 500 000 krooni ulatuses. Osaühingu

A. V. Monitor pankrotihalduri andmetel on Eesti Ühispank oma garantiikohustuse täitnud ja kandnud

üle Tolliametile osaühingu A. V. Monitor eest tollivõla selle garantiisumma ulatuses. Seda asjaolu ei

ole apellant vaidlustanud. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutus on seadusevastane ka

seetõttu, et tollivõla suuruse määramisel ei ole Tartu Tolliinspektuur nimetatud asjaolu arvestanud.

Kaebuse esitaja on õigustatud nõudma, et tollivõla suuruse määramisel arvestataks ka võla osalist

tasumist garandi poolt. Tollivõla nõudmine täies mahus aktsiaseltsilt Mees ja Naine ei ole

põhjendatud, sest ta vastutab tollivõla eest solidaarselt ainult tollimaakleriga, mitte aga teiste

võlgnikega. Tollivõla nõudmine kaebajalt täies ulatuses rikub tollivõlgnike võrdse kohtlemise

põhimõtet. Ringkonnakohus leidis veel, et halduskohus on õigesti järeldanud, et vaidlustatud

ettekirjutus kui haldusakt ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest selles ei ole ära

toodud ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat.

Viitamine ettekirjutuses üksnes Tolliseaduse §-dele 62 lg 1 p. 1 ja 62 lg 3 ning tollideklaratsioonidele

ei ole piisav, et lugeda ettekirjutust seaduse nõuete kohaselt motiveerituks.

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuses

palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused. Kassatsioonkaebuse väited

on järgmised:

Osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud halduskohtus ja ringkonnakohtus tõendeid,

mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi Mees ja Naine kohustuste

täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Ringkonnakohtu toimikus on küll pankrotihalduri kirjalik vastus

aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja järelepärimisele, kuid see kiri ei saa olla tõendiks, mis kinnitaks

selles toodud faktilisi asjaolusid. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 4 kohaselt on maksumaksjal

kohustus maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendada, et maksusumma on

määratud valesti. Pankrotihalduri kirjaga ei ole võimalik tõendada tasumisele kuuluva maksusumma

ebaõigsust. Ringkonnakohus võttis tolli esindaja vastuväiteid arvestamata selle kirja materjalide

juurde kui protsessiosalise seletuse. TsMS § 93 kohaselt ei või juhul, kui seaduse kohaselt tuleb

tõendada asjaolu üksnes teatud liiki või teatud vormis tõenditega, tõendada seda asjaolu teist liiki või

teises vormis tõenditega. Panga kui garandi poolt tollile maksusummade tasumist saab tõendada vaid

kirjalike tõenditega. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et pank kui garant on tasunud osaliselt

aktsiaseltsi Mees ja Naine tollivõla. Selline järeldus ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kohus ei või

omal algatusel tugineda asjaolule, millele pool ei ole protsessi käigus tõenditele tuginedes viidanud.

Tegemist on TsMS §-s 93 sätestatud protsessiõiguse normi olulise rikkumisega.

Ringkonnakohus leidis, et tolliinspektuur ei ole vaidlustanud asjaolu, et pank on garantiikohustuse

täitnud. Toll ei saanudki seda vaidlustada, sest nimetatud asjaolu sai teatavaks alles ringkonnakohtus.

Vaidlustamise fakt on asjasse puutumatu. Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud, millise seaduse

järgi lasub maksuhalduril kohustus arvestada võla osalist tasumist garandi poolt. Kohus on leidnud, et

tollivõla täies ulatuses nõudmine kaebajalt, arvestamata tollivõla osalist tasumist garandi poolt, rikub

tollivõlgnike võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas ei ole märgitud, millele tuginedes selline järeldus

tehti. Tolliseaduse §-s 62 lg 3 nimetatud tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõte on rakendatav

piiranguteta. Võlaõiguse üldpõhimõtete kohaselt on võlausaldajal õigus omal valikul nõuda kohustise

täitmist kõikidelt võlgnikelt ühiselt ja ka igaühelt eraldi. Ringkonnakohus oleks pidanud seaduse

analoogiast tulenevalt kohaldama TsK § 188 lg 3, mille järgi ei ole võlgnikul solidaarse kohustuse

korral õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel

kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta.

Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti Maksukorralduse seaduse § 15 sätteid. Kohus leidis, et

ettekirjutuses ei ole märgitud seda tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud

metoodikat. Ettekirjutuses on märkimata maksuhalduri aadress, kuid see ei ole oluline puudus.

Ettekirjutuses on viidatud Tolliseaduse §-dele 62 lg 1 p. 1 ja lg 3 ning loetletud tollideklaratsioonid.

Ettekirjutus pidi olema kaebajale üheselt mõistetav. Tolliseaduse § 62 alusel tehtud ettekirjutuses ei

olegi võimalik leida seadusest tulenevaid aluseid ettekirjutuse põhistamiseks.

Aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja Ülar Maapalu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse,

et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Väär on kassaatori väide, et ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti Maksukorralduse seaduse § 15.

Ringkonnakohus on halduskohtu järeldustega nõustudes leidnud õigesti, et Tartu Tolliinspektuuri

vaidlustatud ettekirjutus ei vasta nimetatud seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest selles ei ole ära märgitud

ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat.

Ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele, mis on

ettekirjutuse tegemise aluseks. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viitamine ettekirjutuses üksnes

Tolliseadusele ei ole piisav ettekirjutuse motiveerimiseks.

Maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 järgi on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses ära näitama

maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole sellist

metoodikat ära näidatud. Maksuhalduri ettekirjutus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja

sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Haldusakti motiveerimine peab

tagama selle sisulise kontrollitavuse. Sellistele nõuetele mittevastav haldusakt on seadusevastane.

Kohtud on õigesti leidnud, et Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri 21. detsembri 1998. a. ettekirjutus

nr. 888 on eeltoodud põhjustel seadusevastane ja kehtetu.

2. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses lisaks

impordimaksude võlgnevusele märgitud riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse

seaduse § 2 p. 7 tähenduses ja riigilõivu ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.

3. Ebaõige on kassaatori väide, et osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud

ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi

Mees ja Naine kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Tartu Ringkonnakohtu toimikus (lk. 14)

on osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri 27. mai 1999. a. kiri vastuseks aktsiaseltside Hektor AT

ning Mees ja Naine esindaja järelepärimisele, mida ringkonnakohus käsitas tõendina. Kirjas

teatatakse muu hulgas, et Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegiaktsiaseltsile Eesti Ühispank kui

garandile ettekirjutuse osaühingu A. V. Monitor maksuvõla tasumiseks ja pank tasus tollile 2 500 000

krooni osaühingu A. V. Monitor arvelt. Peale selle kandis pank osaühingu A. V. Monitor arestitud

arvelt tollile üle 1 400 242 krooni.

HKS § 13 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel õigus anda kohtule nii suulisi kui kirjalikke seletusi. HKS

§ 14 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtu pidamise seadustikuga

lubatud tõendid. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seadusega sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste

protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla

tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning

eksperdi arvamus. Osaühing A. V. Monitor kaasati protsessi kolmanda isikuna. Seega käsitas

ringkonnakohus pankrotihalduri kirja õigesti protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks. Selle

tõendiga kinnitati panga kui garandi poolt aktsiaseltsi Mees ja Naine kohustuste täitmist Tartu

Tolliinspektuuri ees.

4. Kassaator leiab, et Tolliseaduse §-st 62 lg 3 tulenev tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõtte

rakendamine antud asjas on õige ja seda põhimõtet tuleks rakendada piiranguteta.

Kassaatori see seisukoht on ebaõige. Tolliseaduse § 1 p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes

seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult

tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel. Tolliseaduse

§ 16 lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja

vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest

vastavalt tollieeskirjadele. Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe.

Selles õigussuhtes ei ole mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse

seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes Tolliseaduses sätestatud tingimustel on

kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel

maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid

maakleril. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. määruses

haldusasjas nr. 3-3-1-33-99.

Lisaks sellele märgib Riigikohtu halduskolleegium, et rahandusministri 16. augusti 1995. a.

määrusega nr. 112 kinnitati Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri, mille mõte on tagada

tollimaakleri maksevõime (näiteks punktid 13 kuni 20 - tollivõla limiit ja tagatised, punktid 27 kuni

29 - limiidi ületamine ja tagatise muutmine, punktid 39 ja 40 - tollivõla tasumise kord). Tolli ülesanne

on jälgida eeskirjade nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt eelkõige tagatiste ja limiidi osas. Kui

toll jälgib nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist, siis ei saagi tekkida olukorda, kus maksuvõlg

jääks tollimaakleri poolt tasumata. Maakleri kliendil ei ole võimalik maakleri tegevust kontrollida.

Eeltoodust tulenevalt on kliendil õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud

maksusummad tollile.

Antud haldusasjas on tõendatud, et AS Mees ja Naine on tasunud tollivõla tollimaaklerile

osaühingule A. V. Monitor viimase poolt esitatud arvete alusel. Seetõttu on halduskohus

õigestileidnud, et aktsiaseltsi Mees ja Naine tollivõlg on tasutud.

Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele, jättes

välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu otsuse motiive seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse

sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega.

Juhindudes HKS §-st 57 p. 4 ja §-st 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1999. a. otsust haldusasjas nr. II-3-65/99, jättes selle

põhjendavast osast välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu 5. märtsi 1999. a. otsuse

motiive haldusasjas nr. 3-5/99 seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning

täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 18. oktoobril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann