3-3-1-34-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 23. septembril 1999 avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-34-99 · Riigikohus: vaatas 23. septembril 1999 avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a.
Full text
3-3-1-34-99
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 5. oktoobril 1999
Aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine
Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja HÕS § 59 kohaldamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 23. septembril 1999 avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani
esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a.
otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-60/99.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja
vandeadvokaat Maidu Kaasik ning Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Toomas
Liidja. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
24. märtsil 1999 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor T. Liidja
haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et AS Ösel Foods pakendab karastusjooke ja
alkohoolseid jooke polüetüleentereftalaatpakendisse ja suunab need kaubandusvõrgu kaudu
kasutusse. Pakend pole märgistatud vastavalt Pakendiseaduse §-le 8 lg 1 ja 2 ning §-le 10.
Aktsiaseltsil puudub sama seaduse §-s 5 lg 2 nõutav terviseohutuse sertifikaat. Protokollis märgiti, et
pakendil "on ainus märgis sissepressitud number, mis tähistab tootmisliini". Protokolli kohaselt pani
AS Ösel Foods toime Pakendiseaduse § 18 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud haldusõiguserikkumise.
24. märtsil 1999 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor T. Liidja
haldusõiguserikkumise protokolli Robert Jaanile. Protokollis märgiti, et tema, "olles AS Ösel Foods
juhatuse esimehena vastutab jäätmekäitlusõiguse omamise eest, korraldab Tartu maakonnas
Ülenurme vallas polüetüleentereftalaanpakendi kokkuostmist ja kokkupressimist, kaalumist ja
edasisaatmist Eestist välja, Hollandisse. Ösel Foodsil puudub jäätmeluba". Protokolli järgi rikkus
R. Jaani Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 ning Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a. määruse
nr. 183 lisa II osa R3 nõuet. Haldusõiguserikkumise protokollis kvalifitseeriti R. Jaani
haldusõiguserikkumine HÕS § 59 järgi.
Tartu Maakohtu halduskohtuniku 13. aprilli 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-
34/99 lõpetati asja menetlus aktsiaseltsi Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja p. 3 järgi
HÕS § 218 p. 1 alusel. Halduskohtunik leidis, et Pakendiseaduse järgi ei saa selle seaduse rikkumise
eest võtta juriidilist isikut haldusvastutusele. Halduskohtuniku otsuses märgiti, et AS Ösel Foods
esindaja oli kohtus seisukohal, et "menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 osas
tuleks lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 3 osas kohaldada hoiatust".
Haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetati HÕS § 218 p. 1 alusel ka R. Jaani süüdistuses HÕS
§ 59 järgi. Halduskohtunik leidis, et Tartu Maavalitsuse keskkonnaosakond on 27. märtsil 1997
väljastanud aktsiaseltsile Ösel Foods jäätmeloa nr. 262, millel on märgitud "kehtivusaeg: alates
01.04.1997. a. kuni 01.04.1999. a.". Selle loa seaduslikkust pole vaidlustatud. Jäätmeseaduse § 51
kohaselt jäävad enne selle seaduse jõustumist antud jäätmeload kehtima kuni nende
väljavahetamiseni seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade vastu. Jäätmelubade väljavahetamiseks
anti aega kuni 31. detsembrini 1999. Eeltoodu põhjal oli aktsiaseltsil Ösel Foods kehtiv jäätmeluba.
Keskkonnainspektsioon esitas Tartu Maakohtu halduskohtuniku selle otsuse peale
apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus ning karistada aktsiaseltsi
Ösel Foods ja R. Jaanit halduskorras. Apellant leidis, et juriidilise isiku haldusvastutuse alused
Pakendiseaduse rikkumise eest on sätestatud selle seaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja 3. Seoses
Pakendiaktsiisiseaduse kehtestamisega tekkis aktsiaseltsil Ösel Foods vajadus pakendijäätmete
taaskasutamiseks. Aktsiaselts hakkas polüetüleentereftalaatpakendijäätmeid koguma, töötlema ja
vedama, kuid ei taotlenud selleks vastavat jäätmeluba. Aktsiaseltsile Ösel Foods väljastatud
jäätmeluba nr. 262 ei reguleeri pakendijäätmete taaskasutamist. AS Ösel Foods pani toime
Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud haldusõiguserikkumised.
Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-60/99 tühistati
Tartu Maakohtu halduskohtuniku 13. aprilli 1999. a. otsus ja tehti uus otsus ning karistati aktsiaseltsi
Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni ja sama seaduse § 18 lg 2
p. 3 järgi rahatrahviga 1000 krooni. Need karistused liideti HÕS § 27 lg 2 alusel. Lõplikuks
karistuseks määrati aktsiaseltsile Ösel Foods 4000 krooni rahatrahvi. Sama kohtuotsusega määrati
R. Jaanile HÕS § 59 rikkumise eest rahatrahv 40 päevapalga ulatuses, s.o. 1640 krooni.
Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis halduskohtunik ebaõigesti, et Pakendiseadus ei reguleeri
juriidilise isiku haldusvastutust. Juriidilise isiku haldusvastutus Pakendiseaduse sätete rikkumise eest
on sätestatud sama seaduse §-s 18. Haldusõiguserikkumise protokollist nähtub, et AS Ösel Foods
rikkus Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2, § 10 ning § 5 lg 2. Aktsiaselts ei ole vaidlustanud nende sätete
rikkumist. Rikkumiste olemasolu tõendab ka see, et pakendimaterjali terviseohutuse sertifikaat nr. 34
on aktsiaseltsile väljastatud alles 9. aprillil 1999, s.o. pärast protokolli koostamist. Aktsiaseltsi Ösel
Foods poolt Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse selle
seaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi ja Pakendiseaduse § 5 lg 2 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse sama
seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi. Ringkonnakohus tühistas halduskohtuniku otsuse ka selles osas, millega
lõpetati asja menetlus R. Jaani süüdistuses HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohus leidis, et
haldusõiguserikkumise protokolli järgi süüdistatakse R. Jaanit selles, et ta korraldab
polüetüleentereftalaatpakendite kokkuostmist ja kokkupressimist, kaalumist ja edasisaatmist Eestist
välja. Jäätmeseaduse § 30 lg 3 p. 2 kohaselt on jäätmete taaskasutamiseks nõutav jäätmeluba. Antud
juhtumil pole vaidlustatud seda, et tegemist on jäätmete taaskasutamisega. Ringkonnakohtu otsuses
märgiti: "AS Ösel Foods väljastatud jäätmeluba nr. 262 annab võimaluse ainult jäätmete
ladustamiseks prügilasse. Jäätmete taaskasutamise alustamisega oleks pidanud taotlema ka sellise
tegevuse teostamiseks jäätmeluba. seda antud juhul aga tehtud ei ole ja seoses sellega on Robert Jaani
tegevuses ka HÕS 59 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis."
AS Ösel Foods ja R. Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik esitas Tartu Ringkonnakohtu
24. mai 1999. a. otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus
on vääralt kohaldanud seadust ja rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti,
et AS Ösel Foods pole vaidlustanud Pakendiseaduse nõuete rikkumist. Ringkonnakohus ei arvestanud
seda, et esimese astme kohus lõpetas AS Ösel Foods suhtes haldusõiguserikkumise asja menetluse
HÕS § 218 p. 1 alusel. Sellest tulenevalt puudus kassaatoril vajadus vaidlustada pakendi
märgistamisega seotud rikkumisi apellatsiooni korras. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel viitas
AS Ösel Foods esindaja pakendi märgistuse nõuete õigusliku aluse puudumisele, sest pakendi
märgistamise korda ei ole Pakendiseaduse §-s 19 p. 1 sätestatud tähtajaks välja töötatud.
Pakendiseaduse § 8 lg 3 kehtestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud
nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard. Standardiameti 1. aprilli 1999. a. kirja nr. 2-
4/193 esitamisega kohtule tõendas haldusvastutusele võetav isik, et taolist Eesti standardit vastu
võetud ei ole. Kuna puudub eeskiri HÕS § 2 lg 1 mõttes, mille rikkumise eest on ette nähtud
haldusvastutus, siis kuulub menetlus sellises süüdistuses lõpetamisele HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.
Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas põhjendamatult haldusvastutust ka R. Jaani suhtes.
Ringkonnakohus pole arvestanud, et haldusõiguserikkumise asja arutamise aluseks on HÕS § 255
lg 2 järgi haldusõiguserikkumise protokoll, mis peab vastama HÕS § 229 nõuetele. Vastutusele
võetava isikuna vaidles R. Jaani asja arutamisel süüdistusele vastu ja esitas aktsiaseltsile Ösel Foods
27. märtsil 1997 väljastatud jäätmeloa nr. 262. Nimetatud jäätmeluba kehtib Jäätmeseaduse § 51 järgi
kuni selle väljavahetamiseni. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse
31. detsembril 1999. Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a. määrus nr. 34 "Jäätmeseaduse
paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel" p. 20 käsitleb jäätmeloa muutmist. See määrus
avaldati alles 9. aprilli 1999. a. Riigi Teataja Lisas nr. 59. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus
R. Jaani osas on ka sisuliselt väär. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a. määrusega nr. 183
kinnitatud "Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingute nimistud" II osas R3 all on jäätmete
taaskasutamistoiminguna märgitud lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või
taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine). Jäätmeseaduse § 30
lg 3 p. 2 kohaselt on jäätmeluba nõutav jäätmete taaskasutamiseks. Polüetüleentereftalaatpakendite
kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja Eestist Hollandisse saatmine ei ole jäätmete
ringlussevõtmine või taasväärtustamine Eestis. Ringkonnakohtule esitatud Keskkonnaministeeriumi
keskkonna osakonna 19. mai 1999. a. kirja nr. 17-9/178 JT kohaselt ei vaja polüetüleentereftalaadist
pakendijäätmete riikidevaheline vedu eri luba. Eeltoodust tulenevalt pole R. Jaani tegevuses HÕS §-s
59 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu ja seepärast tuleb menetlus tema suhtes HÕS § 218
lg 1 p. 1 alusel lõpetada.
Keskkonnainspektsiooni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus
on õige. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kuigi käesolevalajal puudub pakendi märgistamise
alane standard, on Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 lg 1 ja 3 seadusjõus ja kehtivad. AS Ösel
Foods ei täitnud neid sätteid. R. Jaani haldusõiguserikkumise osas väidab vastustaja, et kohtule
esitatud jäätmeluba nr. 262 ei oma antud asjas tähtsust. Vastustaja leiab, et
polüetüleentereftalaatpakendi kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja edasisaatmine
Hollandisse on orgaanilise aine ringlussevõtmine ja taasväärtustamine pakendi taaskasutamise
toiminguna. Eestist olmejäätmete väljaveo loa annab Keskkonnaministeerium ja selle puudumise eest
pole aktsiaseltsile Ösel Foods protokolli koostatud.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et AS Ösel Foods pole vaidlustanud haldusõiguserikkumise
protokollis märgitud Pakendiseaduse nõuete rikkumisi.
Kohtutoimikute materjalide põhjal vaidles AS Ösel Foods esindaja vastu sellele, et aktsiaselts rikkus
Pakendiseadusega kehtestatud pakendi märgistamise nõudeid. Halduskohtu 13. aprilli 1999. a. istungi
protokollist nähtub, et AS Ösel Foods esindaja leidis oma seletuses, et "Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2
on jõustumata, kuna on kehtestamata standardi nõuded. Protokollis on viidatud Pakendiseaduse
jõustumata sätetele. Puudub haldusõiguserikkumise sündmus ja koosseis". Halduskohtuniku
13. aprilli 1999. a. otsuses on märgitud, et aktsiaseltsi Ösel Foods esindaja "on arvamusel, et
menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 2 osas tuleks lõpetada HÕS § 218 p 1
alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 3 osas kohaldada hoiatust".
26. mail 1995. a. jõustunud Pakendiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on pakendit iseloomustav märgistus
sõnaline, sümbolitena, graafiliselt või reljeefselt kujutatav teave pakendi materjali, käitlemise ja
kasutamise kohta. Selle seaduse § 8 lg 2 kehtestab, et pakendit iseloomustavas märgistuses peab
vastavalt kehtestatud korrale olema: 1) pakendit ja/või valmistajat identifitseeritavad andmed;
2) pakendimaterjali identifitseeriv märgistus; 3) ringluspakendi märgistus; 4) pakendi kasutamise
alane teave ja 5) teave pakendis sisalduva taaskasutatud materjali osatähtsuse kohta. Sama paragrahvi
lõige 3 sätestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning
märgistamise korra määrab Eesti standard. Sellist korda pole käesoleva ajani kehtestatud. Esimese
astme kohtu toimikus oleva Standardiameti 1. aprilli 1999. a. kirja nr. 2-4/193 kohaselt on Eesti
pakendiseadus ühtlustatud Euroopa Ühenduse pakendidirektiiviga 94/62. Kuna nii Euroopa leping
kui eelseisev liitumine eeldab Euroopa standardite kasutuselevõtmist Eesti standarditena, siis tuleb
oodata Euroopa standardite valmimist.
Haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 10 reguleerib märgistuse kandmist
pakendile. Kuna pakendi märgistamise korda ei ole kehtestatud, siis pole võimalik Pakendiseadust
pakendi märgistamise osas veel rakendada. Järelikult ei saanud AS Ösel Foods rikkuda
haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10.
HÕS § 218 lg 1 p. 1 kohaselt ei või haldusõiguserikkumise asja menetlust algatada ja algatatud
menetlus tuleb lõpetada, kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis. Kuna aktsiaseltsi
Ösel Foods tegevuses puudub Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 p. 2 ettenähtud haldusõiguserikkumise
koosseis, siis tuleb asja menetlus HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel lõpetada.
2. Kassatsioonkaebuses pole vaidlustatud aktsiaseltsi Ösel Foods poolt Pakendiseaduse § 5 lg 2
rikkumist, mille eest ringkonnakohus määras aktsiaseltsile sama seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi 1000
krooni trahvi.
3. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus kohaldas R. Jaani haldusõiguserikkumise asjas HÕS
§ 59 vääralt.
HÕS § 59 sätestab haldusvastutuse jäätmete käitlemise korra rikkumise eest. 6. juulil 1998. a.
jõustunud Jäätmeseaduse § 4 lg 2 järgi on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja
kõrvaldamine.
Jäätmeseaduse § 30 lg 1 järgi on jäätmeluba dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks sama
parahrahvi lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
Selle paragrahvi lõike 3 järgi on jäätmeluba nõutav: 1) jäätmete kõrvaldamiseks, 2) jäätmete
taaskasutamiseks, 3) ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises
tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale
jäätmekäitlejale ja 4) tavajäätmete veoks teenustööna.
Jäätmeseaduse § 36 sätestab, et jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja tühistamise kord,
jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ning jäätmeloa vorm kehtestatakse
keskkonnaministri määrusega. Sama seaduse § 51 kohaselt jäid enne selle seaduse jõustumist antud
jäätmeload kehtima kuni nende väljavahetamiseni selle seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade
vastu. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse 31. detsembril 1999.
Jäätmeseaduse § 36 alusel andis keskkonnaminister 17. märtsil 1999 määruse nr. 34 "Jäätmeseaduse
paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel", mis avaldati 9. aprilli 1999. a. Riigi Teataja Lisas
nr. 59, art. 780. Selles määruses sätestatakseuue jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu,
jäätmeloa andmise ja muutmise kord ning jäätmeloa vorm. Nimetatud määrus jõustus
12. aprillil 1999. Seega 24. märtsil 1999. a., mil koostati R. Jaanile haldusõiguserikkumise protokoll
Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 rikkumise kohta, ei kehtinud veel uus jäätmelubade andmise
kord.
Eeltoodud põhjustel ei rikkunud R. Jaani Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 ja seepärast puudub alus
tema vastutusele võtmiseks HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele ja
asja menetlus tuleb lõpetada HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.
Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
Juhindudes HÕS §-dest 311 lg 2 ja 324 lg 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada AS Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku
kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-
3õ-60/99 osaliselt, s.o. aktsiaseltsile Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi määratud
3000 krooni rahatrahvi ja HÕS § 27 lg 2 kohaldamise osas ning Robert Jaanile HÕS § 59 alusel
määratud 1640 krooni rahatrahvi osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
Lõpetada asja menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi HÕS § 218
lg 1 p. 1 alusel.
Lõpetada asja menetlus Robert Jaani suhtes HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.
Tagastada kassatsioonikautsjonid 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni
advokaadibüroole Tark & CO.
Määrus jõustub 5. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann