3-3-1-34-99 · Riigikohus

3-3-1-34-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. oktoobril 1999

Aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja HÕS § 59 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 23. septembril 1999 avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani

esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a.

otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-60/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja

vandeadvokaat Maidu Kaasik ning Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Toomas

Liidja. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

24. märtsil 1999 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor T. Liidja

haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et AS Ösel Foods pakendab karastusjooke ja

alkohoolseid jooke polüetüleentereftalaatpakendisse ja suunab need kaubandusvõrgu kaudu

kasutusse. Pakend pole märgistatud vastavalt Pakendiseaduse §-le 8 lg 1 ja 2 ning §-le 10.

Aktsiaseltsil puudub sama seaduse §-s 5 lg 2 nõutav terviseohutuse sertifikaat. Protokollis märgiti, et

pakendil "on ainus märgis sissepressitud number, mis tähistab tootmisliini". Protokolli kohaselt pani

AS Ösel Foods toime Pakendiseaduse § 18 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud haldusõiguserikkumise.

24. märtsil 1999 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor T. Liidja

haldusõiguserikkumise protokolli Robert Jaanile. Protokollis märgiti, et tema, "olles AS Ösel Foods

juhatuse esimehena vastutab jäätmekäitlusõiguse omamise eest, korraldab Tartu maakonnas

Ülenurme vallas polüetüleentereftalaanpakendi kokkuostmist ja kokkupressimist, kaalumist ja

edasisaatmist Eestist välja, Hollandisse. Ösel Foodsil puudub jäätmeluba". Protokolli järgi rikkus

R. Jaani Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 ning Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a. määruse

nr. 183 lisa II osa R3 nõuet. Haldusõiguserikkumise protokollis kvalifitseeriti R. Jaani

haldusõiguserikkumine HÕS § 59 järgi.

Tartu Maakohtu halduskohtuniku 13. aprilli 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-

34/99 lõpetati asja menetlus aktsiaseltsi Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja p. 3 järgi

HÕS § 218 p. 1 alusel. Halduskohtunik leidis, et Pakendiseaduse järgi ei saa selle seaduse rikkumise

eest võtta juriidilist isikut haldusvastutusele. Halduskohtuniku otsuses märgiti, et AS Ösel Foods

esindaja oli kohtus seisukohal, et "menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 osas

tuleks lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 3 osas kohaldada hoiatust".

Haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetati HÕS § 218 p. 1 alusel ka R. Jaani süüdistuses HÕS

§ 59 järgi. Halduskohtunik leidis, et Tartu Maavalitsuse keskkonnaosakond on 27. märtsil 1997

väljastanud aktsiaseltsile Ösel Foods jäätmeloa nr. 262, millel on märgitud "kehtivusaeg: alates

01.04.1997. a. kuni 01.04.1999. a.". Selle loa seaduslikkust pole vaidlustatud. Jäätmeseaduse § 51

kohaselt jäävad enne selle seaduse jõustumist antud jäätmeload kehtima kuni nende

väljavahetamiseni seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade vastu. Jäätmelubade väljavahetamiseks

anti aega kuni 31. detsembrini 1999. Eeltoodu põhjal oli aktsiaseltsil Ösel Foods kehtiv jäätmeluba.

Keskkonnainspektsioon esitas Tartu Maakohtu halduskohtuniku selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus ning karistada aktsiaseltsi

Ösel Foods ja R. Jaanit halduskorras. Apellant leidis, et juriidilise isiku haldusvastutuse alused

Pakendiseaduse rikkumise eest on sätestatud selle seaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja 3. Seoses

Pakendiaktsiisiseaduse kehtestamisega tekkis aktsiaseltsil Ösel Foods vajadus pakendijäätmete

taaskasutamiseks. Aktsiaselts hakkas polüetüleentereftalaatpakendijäätmeid koguma, töötlema ja

vedama, kuid ei taotlenud selleks vastavat jäätmeluba. Aktsiaseltsile Ösel Foods väljastatud

jäätmeluba nr. 262 ei reguleeri pakendijäätmete taaskasutamist. AS Ösel Foods pani toime

Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud haldusõiguserikkumised.

Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-60/99 tühistati

Tartu Maakohtu halduskohtuniku 13. aprilli 1999. a. otsus ja tehti uus otsus ning karistati aktsiaseltsi

Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni ja sama seaduse § 18 lg 2

p. 3 järgi rahatrahviga 1000 krooni. Need karistused liideti HÕS § 27 lg 2 alusel. Lõplikuks

karistuseks määrati aktsiaseltsile Ösel Foods 4000 krooni rahatrahvi. Sama kohtuotsusega määrati

R. Jaanile HÕS § 59 rikkumise eest rahatrahv 40 päevapalga ulatuses, s.o. 1640 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis halduskohtunik ebaõigesti, et Pakendiseadus ei reguleeri

juriidilise isiku haldusvastutust. Juriidilise isiku haldusvastutus Pakendiseaduse sätete rikkumise eest

on sätestatud sama seaduse §-s 18. Haldusõiguserikkumise protokollist nähtub, et AS Ösel Foods

rikkus Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2, § 10 ning § 5 lg 2. Aktsiaselts ei ole vaidlustanud nende sätete

rikkumist. Rikkumiste olemasolu tõendab ka see, et pakendimaterjali terviseohutuse sertifikaat nr. 34

on aktsiaseltsile väljastatud alles 9. aprillil 1999, s.o. pärast protokolli koostamist. Aktsiaseltsi Ösel

Foods poolt Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse selle

seaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi ja Pakendiseaduse § 5 lg 2 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse sama

seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi. Ringkonnakohus tühistas halduskohtuniku otsuse ka selles osas, millega

lõpetati asja menetlus R. Jaani süüdistuses HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohus leidis, et

haldusõiguserikkumise protokolli järgi süüdistatakse R. Jaanit selles, et ta korraldab

polüetüleentereftalaatpakendite kokkuostmist ja kokkupressimist, kaalumist ja edasisaatmist Eestist

välja. Jäätmeseaduse § 30 lg 3 p. 2 kohaselt on jäätmete taaskasutamiseks nõutav jäätmeluba. Antud

juhtumil pole vaidlustatud seda, et tegemist on jäätmete taaskasutamisega. Ringkonnakohtu otsuses

märgiti: "AS Ösel Foods väljastatud jäätmeluba nr. 262 annab võimaluse ainult jäätmete

ladustamiseks prügilasse. Jäätmete taaskasutamise alustamisega oleks pidanud taotlema ka sellise

tegevuse teostamiseks jäätmeluba. seda antud juhul aga tehtud ei ole ja seoses sellega on Robert Jaani

tegevuses ka HÕS 59 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis."

AS Ösel Foods ja R. Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik esitas Tartu Ringkonnakohtu

24. mai 1999. a. otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus

on vääralt kohaldanud seadust ja rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti,

et AS Ösel Foods pole vaidlustanud Pakendiseaduse nõuete rikkumist. Ringkonnakohus ei arvestanud

seda, et esimese astme kohus lõpetas AS Ösel Foods suhtes haldusõiguserikkumise asja menetluse

HÕS § 218 p. 1 alusel. Sellest tulenevalt puudus kassaatoril vajadus vaidlustada pakendi

märgistamisega seotud rikkumisi apellatsiooni korras. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel viitas

AS Ösel Foods esindaja pakendi märgistuse nõuete õigusliku aluse puudumisele, sest pakendi

märgistamise korda ei ole Pakendiseaduse §-s 19 p. 1 sätestatud tähtajaks välja töötatud.

Pakendiseaduse § 8 lg 3 kehtestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud

nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard. Standardiameti 1. aprilli 1999. a. kirja nr. 2-

4/193 esitamisega kohtule tõendas haldusvastutusele võetav isik, et taolist Eesti standardit vastu

võetud ei ole. Kuna puudub eeskiri HÕS § 2 lg 1 mõttes, mille rikkumise eest on ette nähtud

haldusvastutus, siis kuulub menetlus sellises süüdistuses lõpetamisele HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas põhjendamatult haldusvastutust ka R. Jaani suhtes.

Ringkonnakohus pole arvestanud, et haldusõiguserikkumise asja arutamise aluseks on HÕS § 255

lg 2 järgi haldusõiguserikkumise protokoll, mis peab vastama HÕS § 229 nõuetele. Vastutusele

võetava isikuna vaidles R. Jaani asja arutamisel süüdistusele vastu ja esitas aktsiaseltsile Ösel Foods

27. märtsil 1997 väljastatud jäätmeloa nr. 262. Nimetatud jäätmeluba kehtib Jäätmeseaduse § 51 järgi

kuni selle väljavahetamiseni. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse

31. detsembril 1999. Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a. määrus nr. 34 "Jäätmeseaduse

paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel" p. 20 käsitleb jäätmeloa muutmist. See määrus

avaldati alles 9. aprilli 1999. a. Riigi Teataja Lisas nr. 59. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus

R. Jaani osas on ka sisuliselt väär. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a. määrusega nr. 183

kinnitatud "Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingute nimistud" II osas R3 all on jäätmete

taaskasutamistoiminguna märgitud lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või

taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine). Jäätmeseaduse § 30

lg 3 p. 2 kohaselt on jäätmeluba nõutav jäätmete taaskasutamiseks. Polüetüleentereftalaatpakendite

kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja Eestist Hollandisse saatmine ei ole jäätmete

ringlussevõtmine või taasväärtustamine Eestis. Ringkonnakohtule esitatud Keskkonnaministeeriumi

keskkonna osakonna 19. mai 1999. a. kirja nr. 17-9/178 JT kohaselt ei vaja polüetüleentereftalaadist

pakendijäätmete riikidevaheline vedu eri luba. Eeltoodust tulenevalt pole R. Jaani tegevuses HÕS §-s

59 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu ja seepärast tuleb menetlus tema suhtes HÕS § 218

lg 1 p. 1 alusel lõpetada.

Keskkonnainspektsiooni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus

on õige. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kuigi käesolevalajal puudub pakendi märgistamise

alane standard, on Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 lg 1 ja 3 seadusjõus ja kehtivad. AS Ösel

Foods ei täitnud neid sätteid. R. Jaani haldusõiguserikkumise osas väidab vastustaja, et kohtule

esitatud jäätmeluba nr. 262 ei oma antud asjas tähtsust. Vastustaja leiab, et

polüetüleentereftalaatpakendi kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja edasisaatmine

Hollandisse on orgaanilise aine ringlussevõtmine ja taasväärtustamine pakendi taaskasutamise

toiminguna. Eestist olmejäätmete väljaveo loa annab Keskkonnaministeerium ja selle puudumise eest

pole aktsiaseltsile Ösel Foods protokolli koostatud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et AS Ösel Foods pole vaidlustanud haldusõiguserikkumise

protokollis märgitud Pakendiseaduse nõuete rikkumisi.

Kohtutoimikute materjalide põhjal vaidles AS Ösel Foods esindaja vastu sellele, et aktsiaselts rikkus

Pakendiseadusega kehtestatud pakendi märgistamise nõudeid. Halduskohtu 13. aprilli 1999. a. istungi

protokollist nähtub, et AS Ösel Foods esindaja leidis oma seletuses, et "Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2

on jõustumata, kuna on kehtestamata standardi nõuded. Protokollis on viidatud Pakendiseaduse

jõustumata sätetele. Puudub haldusõiguserikkumise sündmus ja koosseis". Halduskohtuniku

13. aprilli 1999. a. otsuses on märgitud, et aktsiaseltsi Ösel Foods esindaja "on arvamusel, et

menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 2 osas tuleks lõpetada HÕS § 218 p 1

alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 3 osas kohaldada hoiatust".

26. mail 1995. a. jõustunud Pakendiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on pakendit iseloomustav märgistus

sõnaline, sümbolitena, graafiliselt või reljeefselt kujutatav teave pakendi materjali, käitlemise ja

kasutamise kohta. Selle seaduse § 8 lg 2 kehtestab, et pakendit iseloomustavas märgistuses peab

vastavalt kehtestatud korrale olema: 1) pakendit ja/või valmistajat identifitseeritavad andmed;

2) pakendimaterjali identifitseeriv märgistus; 3) ringluspakendi märgistus; 4) pakendi kasutamise

alane teave ja 5) teave pakendis sisalduva taaskasutatud materjali osatähtsuse kohta. Sama paragrahvi

lõige 3 sätestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning

märgistamise korra määrab Eesti standard. Sellist korda pole käesoleva ajani kehtestatud. Esimese

astme kohtu toimikus oleva Standardiameti 1. aprilli 1999. a. kirja nr. 2-4/193 kohaselt on Eesti

pakendiseadus ühtlustatud Euroopa Ühenduse pakendidirektiiviga 94/62. Kuna nii Euroopa leping

kui eelseisev liitumine eeldab Euroopa standardite kasutuselevõtmist Eesti standarditena, siis tuleb

oodata Euroopa standardite valmimist.

Haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 10 reguleerib märgistuse kandmist

pakendile. Kuna pakendi märgistamise korda ei ole kehtestatud, siis pole võimalik Pakendiseadust

pakendi märgistamise osas veel rakendada. Järelikult ei saanud AS Ösel Foods rikkuda

haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10.

HÕS § 218 lg 1 p. 1 kohaselt ei või haldusõiguserikkumise asja menetlust algatada ja algatatud

menetlus tuleb lõpetada, kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis. Kuna aktsiaseltsi

Ösel Foods tegevuses puudub Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 p. 2 ettenähtud haldusõiguserikkumise

koosseis, siis tuleb asja menetlus HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel lõpetada.

2. Kassatsioonkaebuses pole vaidlustatud aktsiaseltsi Ösel Foods poolt Pakendiseaduse § 5 lg 2

rikkumist, mille eest ringkonnakohus määras aktsiaseltsile sama seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi 1000

krooni trahvi.

3. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus kohaldas R. Jaani haldusõiguserikkumise asjas HÕS

§ 59 vääralt.

HÕS § 59 sätestab haldusvastutuse jäätmete käitlemise korra rikkumise eest. 6. juulil 1998. a.

jõustunud Jäätmeseaduse § 4 lg 2 järgi on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja

kõrvaldamine.

Jäätmeseaduse § 30 lg 1 järgi on jäätmeluba dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks sama

parahrahvi lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Selle paragrahvi lõike 3 järgi on jäätmeluba nõutav: 1) jäätmete kõrvaldamiseks, 2) jäätmete

taaskasutamiseks, 3) ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises

tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale

jäätmekäitlejale ja 4) tavajäätmete veoks teenustööna.

Jäätmeseaduse § 36 sätestab, et jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja tühistamise kord,

jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ning jäätmeloa vorm kehtestatakse

keskkonnaministri määrusega. Sama seaduse § 51 kohaselt jäid enne selle seaduse jõustumist antud

jäätmeload kehtima kuni nende väljavahetamiseni selle seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade

vastu. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse 31. detsembril 1999.

Jäätmeseaduse § 36 alusel andis keskkonnaminister 17. märtsil 1999 määruse nr. 34 "Jäätmeseaduse

paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel", mis avaldati 9. aprilli 1999. a. Riigi Teataja Lisas

nr. 59, art. 780. Selles määruses sätestatakseuue jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu,

jäätmeloa andmise ja muutmise kord ning jäätmeloa vorm. Nimetatud määrus jõustus

12. aprillil 1999. Seega 24. märtsil 1999. a., mil koostati R. Jaanile haldusõiguserikkumise protokoll

Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 rikkumise kohta, ei kehtinud veel uus jäätmelubade andmise

kord.

Eeltoodud põhjustel ei rikkunud R. Jaani Jäätmeseaduse § 30 lg 1 ja lg 3 p. 2 ja seepärast puudub alus

tema vastutusele võtmiseks HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele ja

asja menetlus tuleb lõpetada HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.

Juhindudes HÕS §-dest 311 lg 2 ja 324 lg 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada AS Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku

kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 1999. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

3õ-60/99 osaliselt, s.o. aktsiaseltsile Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi määratud

3000 krooni rahatrahvi ja HÕS § 27 lg 2 kohaldamise osas ning Robert Jaanile HÕS § 59 alusel

määratud 1640 krooni rahatrahvi osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Lõpetada asja menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi HÕS § 218

lg 1 p. 1 alusel.

Lõpetada asja menetlus Robert Jaani suhtes HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel.

Tagastada kassatsioonikautsjonid 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni

advokaadibüroole Tark & CO.

Määrus jõustub 5. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann