Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-99-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.99.99.230 AI generated

3-1-1-99-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-99-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-99-99 · Riigikohus: septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-99-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 30. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ning Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi R.R. erikaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale, millega jäeti

rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu R.R., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK

§ 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega

mõisteti süüdi M.R. ja A.R..

II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud

otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R.R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a.

III 28. mail 1999. a vormistas R.R. selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid jättis tasumata seadusega

ettenähtud kassatsioonkautsjoni. Tartu Ringkonnakohtupoolt anti R.R-le tähtaeg kautsjoni tasumiseks kuni

10. juunini 1999. a ja selgitati mittetasumise tagajärgi. R.R. koostas 8. juulil 1999. a Tartu Ringkonnakohtule

avalduse, milles palus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Avalduses märgiti, et nõutud

kassatsioonkautsjonit polnud tal võimalik tähtaegselt tasuda, kuna sai maksmise korralduse kätte alles

10. juuni 1999. a õhtupoolikul.

IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrusega jäeti R.R. taotlus

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda

laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et R.R. ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta sai

ringkonnakohtu kirja kätte 10. juunil 1999. a. Kassatsioonkautsjon on tasutud alles 10. juulil 1999. a ning

viivitamise mõjuvaid põhjusi kohus ei tuvastanud.

V Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määruse peale esitas süüdimõistetu R.R.

Riigikohtule erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg ning võtta tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse.

Esitatud erikaebuses kordab R.R. ringkonnakohtule esitatud tähtaja ennistamise avalduses toodud põhistusi.

R.R. lisab täiendavalt, et kautsjoni tasumist raskendas ringkonnakohtu poolt saadetud kirjas märgitud

mittetäielik arvelduskonto number, mis tõi kaasa ülekande edasi lükkumise kolme päeva võrra.

Süüdimõistetu on seisukohal, et arvestades kõiki asjaolusid oleks ringkonnakohus võinud tema poolt toodud

põhistused lugeda tähtaja ennistamiseks küllaldaseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema

kaitsja, kes taotlesid erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks,

l e i d i s:

Kassatsioonkaebuse esitaja peab AKKS § 43 kohaselt tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole

miinimumpalga ulatuses. AKKS § 44 sätestab kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Selle sätte kohaselt jätab

ringkonnakohtunik kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Seega tunnustab

seadus isikut kassaatorina ka siis kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning võimaldab selle tasumist

hiljem - kohtuniku määratud tähtaja jooksul.

R.R-le määras kohtunik kautsjoni tasumise tähtajaks 10. juuni 1999. a. Kuigi R.R. on selgitanud, et sai Tartu

Ringkonnakohtu kirja kätte tähtaja täitumise kuupäeval ja ebatäpse viitega arveldusarve numbrile, ei ole tal

olnud arvestatavaid põhjendusi sellele, et ta järgneva kuu jooksul - 10. juulini 1999. a ei teinud midagi oma

kohustuse täitmiseks. Alles nimetatud kuupäeval on ta pöördunud telefonitsi kohtu poole selgituse saamiseks

ja seejärel kautsjonisumma üle kandnud. Viivitamise mõjuvaid põhjusi R.R. esitanud ja tõendanud ei ole.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. septembri 1999. a määrus R.R. suhtes jätta

muutmata.

2. Mõista R.R-lt riigieelarve tuludesse 867.30 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol.

Määrus jõustub 30. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep