3-4-1-3-99 · Riigikohus

3-4-1-3-99

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. septembril 1999

Tallinna Linnakohtu taotluse, tunnistada kehtetuks Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16,

läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton,

Lea Kalm ja Jüri Põld, vaatas 15. septembri 1999. a istungil Riigikogu esindaja Jüri Adamsi ja

justiitsminister Märt Raski osavõtul ning kolleegiumi sekretäri Piret Lehemetsa juuresolekul läbi

Tallinna Linnakohtu taotluse 24. maist 1999. a.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu võttis 20. septembril 1995. a 49 poolthäälega vastu Notari distsiplinaarvastutuse

seaduse.

2. Justiitsminister määras notar Evi Paberitile 13. juulil 1998. a distsiplinaarkaristusena rahatrahvi.

E. Paberit esitas 14. augustil 1998. a Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palus tühistada talle

justiitsministri poolt määratud distsiplinaarkaristus.

3. Tallinna Linnakohtu 21. augusti 1998. a määrusega keelduti E. Paberiti kaebuse vastuvõtmisest

põhjusel, et selle läbivaatamine ei kuulu linnakohtu pädevusse. Määruses selgitati E. Paberitile, et tal

on õigus pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri

1998. a määrusega tühistati linnakohtu määrus ja saadeti kaebus läbivaatamiseks Tallinna

Linnakohtule.

4. E. Paberit esitas 26. jaanuaril 1999. a Tallinna Linnakohtule taotluse, milles palus jätta

põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16. E. Paberit leidis,

et:

Notari kaebus distsiplinaarkaristuse peale kuulub Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKS)

§ 3 lg 1 p 1 ning § 4 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel läbivaatamisele halduskohtus. Notari distsiplinaarvastutuse

seaduse § 16 annab aga nimetatud kaebuse läbivaatamise Tallinna Linnakohtu pädevusse. Sellega

muudetakse Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud halduskohtu pädevust. Notari

distsiplinaarvastutuse seadus võeti Riigikogus vastu 49 poolthäälega. Seega rikuti Põhiseaduse §-s

104 lg 2 p 14 sätestatud nõuet, et kohtumenetluse seadusi saab muuta ainult Riigikogu koosseisu

häälteenamusega.

Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 102, mille kohaselt

seadusi võetakse vastu kooskõlas Põhiseadusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus, erinevalt omaaegsest Tsiviilprotsessikoodeksist, pole sätestatud

avalik-õiguslike vaidluste läbivaatamise korda. Samuti ei taga tsiviilkohtumenetlus kaebajale sellist

kaitset, nagu see on olemas haldusprotsessis uurimisprintsiibi rakendamise tõttu.

5. Tallinna Linnakohtu 24. mai 1999. a otsusega tsiviilasjas nr 2/4/27-5683/98 tunnistati Notari

distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 põhiseadusevastaseks ja jäeti kohaldamata. Samal päeval lõpetas

linnakohus määrusega menetluse E. Paberiti kaebuses põhjusel, et selle vaidluse läbivaatamine ei

kuulu eelnimetatud kohtuotsuse järgi Tallinna Linnakohtu pädevusse.

6. Tallinna Linnakohus esitas Riigikohtule taotluse tunnistada Notari distsiplinaarvastutuse seaduse

§ 16 kehtetuks vastuolu tõttu Põhiseaduse §-dega 102 ja 104 lg 2 p 14.

II. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Asjaosaliste põhjendused

7. Tallinna Linnakohus põhjendab oma taotlust järgmiselt:

HKS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses ka sama seadustiku §-s 4 tähendatud täidesaatva

riigivõimu ametiisiku õigusakti peale esitatud kaebuse lahendamine. Seega peaks selle seadustiku § 3

järgi halduskohtu pädevusse kuuluma ka notari kaebus talle justiitsministri poolt määratud

distsiplinaarkaristuse peale. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 kohaselt saab aga notar sellise

kaebuse esitada Tallinna Linnakohtule.

Notariaadiseaduse §-de 2 ja 3 järgi on notariaat avalik-õiguslik institutsioon ja notar eraõiguslik isik,

kellele riik on seadusega üle andnud teatud avalik-õiguslikud funktsioonid. Seega on notar eraisikuna

avaliku halduse kandja ega ole töö- või teenistussuhetes justiitsministri ega riigiga. Notariaadiseaduse

§ 11 lg 1 järgi teostab riik notari ametitegevuse, s. o avalik-õigusliku tegevuse üle järelevalvet. Riigi

järelevalve ja justiitsministri poolt notarile distsiplinaarkaristuse määramine on avalik-õiguslik

tegevus ja vaidlus notarile määratud distsiplinaarkaristuse üle avalik-õiguslik vaidlus.

Sellise vaidluse lahendamine halduskohtu asemel tsiviilkohtus on vastuolus tsiviil- ja halduskohtu

võimkonna piiritlemise üldiste põhimõtetega. HKS § 3 lg 2 p 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu

pädevusse kaebused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikuga sätestatud

korras. Kuna Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei sätestata notari kaebuste lahendamise korda, siis

pole vaidlus notarile määratud distsiplinaarkaristuse üle HKS §-s 3 lg 2 p 3 nimetatud vaidlus.

Notarile määratud distsiplinaarkaristuse üle peetava vaidluse andmine Tallinna Linnakohtu pädevusse

muutis kohtumenetlust, mida Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 järgi saab teha ainult Riigikogu koosseisu

häälteenamusega. Riigikogu 20. septembri 1995. a istungi hääletustulemustest nähtub, et Notari

distsiplinaarvastutuse seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 Riigikogu liiget. Seega ei täidetud

seaduse vastuvõtmisel Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14. Sellest tulenevalt on Notari distsiplinaarvastutuse

seaduse § 16 vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 102, mille kohaselt seadusi võetakse vastu kooskõlas

Põhiseadusega.

8. Kohtuistungil oli Riigikogu esindaja seisukohal, et Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 on

kooskõlas Põhiseadusega. Riigikogu esindaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt:

Riigikogus on aastatega kujunenud tava, et kui keegi põhjendatult tõstatab seaduse vastuvõtmisel

küsimuse Riigikogu koosseisu häälteenamuse vajalikkusest, siis sellele nõudele ka järgnetakse. Antud

juhul pole seda küsimust tõstatatud. Sellest järeldub, et seaduse vastuvõtmisel andis Riigikogu

tõlgenduse, et Notari distsiplinaarvastutuse seaduse vastuvõtmiseks pole vaja Riigikogu koosseisu

häälteenamust.

Notari ametialased süüteod on seotud tsiviilõiguse normidega. Selleks, et olla pädev sellise süüteo

eest distsiplinaarkaristuse määramisest tekkinud vaidlust lahendama, peab tundma tsiviilõigust ja

olema kursis notari tööga. Selliste vaidluste lahendamine on vaidluse õige lahendamise huvides

otstarbekas anda Tallinna Linnakohtule, sest see kohus tegeleb õigusemõistmisega tsiviilasjades.

9. Justiitsminister oli kohtuistungil seisukohal, et see seaduse säte on vastuolus Põhiseadusega.

Justiitsminister leidis, et Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 muutis kohtumenetluse korda.

Kohtumenetlust muutvad normid peaksid vastavalt Põhiseadusele olema vastu võetud vähemalt 51

häälega. Kuna Notari distsiplinaarvastutuse seadus võeti Riigikogus vastu vähem kui 51

poolthäälega, siis on selle seaduse § 16 vastuolus Põhiseaduse §-ga 104 lg 2 p 14.

10. Õiguskantsler leiab Riigikohtule saadetud kirjalikus arvamuses, et Tallinna Linnakohtu taotlus on

põhjendatud, sest Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 on kohtumenetlust reguleeriv säte.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht

11. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 4 sätestab, et notarile distsiplinaarkaristuse määramise

õigus on justiitsministril. Karistuse määramisel teostab justiitsminister avalikku võimu.

12. 21. juunil 1993. a vastuvõetud HKS § 3 lg 1 p 1 järgi on halduskohtu pädevuses muude vaidluste

lahendamise hulgas ka sama seadustiku §-s 4 tähendatud täidesaatva riigivõimu ametiisiku peale

esitatud kaebuste läbivaatamine. Justiitsminister on HKS §-s 4 lg 1 p 1 nimetatud täidesaatva

riigivõimu ametiisik. Nende sätete järgi kuuluks notarile määratud distsiplinaarkaristuse peale

esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse.

13. HKS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebused, mis lahendatakse tsiviil- või

kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. See säte võimaldab anda mõnda liiki avalik-

õiguslike vaidluste lahendamise maa- või linnakohtu pädevusse.

14. 19. mail 1993. a vastuvõetud Tsiviilkohtupidamise seadustik ei nimetanud maa- või linnakohtu

pädevusse kuuluvate vaidluste hulgas vaidlust notarile määratud distsiplinaarkaristuse üle. Sellist

vaidlust pole nimetatud ka 22. aprillil 1998. a vastuvõetud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg 4 üksnes sätestas, et kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu

pädevusse antud asju, mida seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.

Samasisuline on kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 3.

15. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 välistab notari poolt distsiplinaarkaristuse peale

esitatud kaebuse läbivaatamise halduskohtus ja annab sellise kaebuse läbivaatamise Tallinna

Linnakohtule. See säte määrab kindlaks mitte ainult kohtualluvuse, vaid lõppkokkuvõttes ka notari

kaebuse menetlemise korra. Nimelt menetletakse Tallinna Linnakohtus notari kaebust

tsiviilkohtumenetluse korras, millele on omane dispositiivsuse põhimõte. Halduskohtus menetletakse

kaebust aga uurimisprintsiipi rakendades.

16. Kohtute pädevust ja kohtualluvust reguleerivad seaduse sätted on olemuselt kohtumenetlust

reguleerivad sätted. Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 kohaselt saab kohtumenetluse seadusi muuta ainult

Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Selle sätte eesmärgiks on kindlustada kohtumenetluse korra

stabiilsus. Eesmärgi saavutamise vahendiks on kohtumenetluse normide muutmiseks tavalisest

keerulisema korra kehtestamine.

17. Põhiseaduse § 73 järgi võetakse Riigikogu aktid reeglina vastu poolthäälte enamusega. Üheks

erandiks on Põhiseaduse §-s 104 lg 2 nimetatud seadused, mida saab muuta ainult Riigikogu

koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 lg 6 sätestab, et Põhiseaduses

tähendab Riigikogu koosseisu häälteenamus, et poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust.

Seadus on vastu võetud Riigikogu koosseisu häälteenamusega, kui selle poolt hääletab vähemalt

viiskümmend üks Riigikogu liiget. Notari distsiplinaarvastutuse seadus võeti Riigikogus vastu 49

poolthäälega. Seega on Tallinna Linnakohtu taotluses põhjendatult leitud, et kohtumenetluse korda

muutev Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 104 lg 2 p 14.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a s:

Rahuldada Tallinna Linnakohtu taotlus ja tunnistada Notari distsiplinaarvastutuse seaduse

§ 16 kehtetuks.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

U. Lõhmus