3-1-1-98-99 · Riigikohus

3-1-1-98-99

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 28. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi A.L. kaitsja vandeadvokaat Urmas Arumäe erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määruse peale, millega muudeti

A.L. tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tõkendiks vahi alla võtmine.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör

Marge Püss.

Kriminaalmenetluse senine käik

1. A.L. tunnistati Tallinna Linnakohtu 22. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140

lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest

lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel loeti eelmise kohtuotsusega

mõistetud 1-aastane vabadusekaotus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat

vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka S.P.. Mõlema kohtualuse suhtes oli varem valitud tõkend - allkiri

elukohast mittelahkumise kohta.

2. Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Eve

Soost, kes taotles kohtualustele mõistetud karistuste karmistamist ja neile reaalse vabadusekaotusliku

karistuse mõistmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määrusega valiti A.L. ja S.P. suhtes

uueks tõkendiks vahi all pidamine ja kohtumäärus saadeti täitmiseks kohtualuste elukohajärgsele

politseiasutusele. Kohus põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et kumbki kohtualustest ei ilmunud

8. septembril 1999. a kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust. Kohtumääruses leiti

samuti, et ilma kohtualusteta ei ole kriminaalasja menetlemine võimalik.

Kohtuistungile ilmumata jäämine andis kohtule alust arvata, et S.P. ja A.L. varem kriminaalkorras karistatud

isikutena, kes tunnevad hirmu vabadusekaotuse ees, ei ilmu vabatahtlikult kohtusse ning seetõttu tulebki nad

paigutada eelvangistusasutusse.

4. A.L. kaitsja vandeadvokaat Urmas Arumäe esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

8. septembri 1999. a määruse peale erikaebuse, milles taotletakse uue tõkendi täitmise peatamist ja

vaidlustatava kohtumääruse tühistamist. Kaitsja leiab, et A.L. suhtes tehtud tõkendi muutmise määrus ei ole

põhjendatud ning selles sisalduvaid järeldusi A.L. kohtusse ilmumata jäämise asjaolude kohta ei ole

korrektselt motiveeritud. Kaitsja selgitab, et A.L. oli kohtuistungi toimumise päeval, s.o 8. septembril

1999. a haige ning tal ei olnud võimalik kohtule sellest teatada. Kaitsja viitab siinkohal KrMK §-le 781 lg 2

p 2, mille kohaselt on kohtualuse haigestumine põhjendatud takistuseks menetlustoimingust kõrvale

jäämiseks. Kaitsja arvates ei ole alust arvata, et A.L. hoiab kohtust kõrvale ja takistab menetlust ning samuti

puudub kaitsja arvates võimalus, et ta paneks toime uusi kuritegusid.

Menetlus Riigikohtus

5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas A.L. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa erikaebuses

sisalduvat taotlust, prokurör taotles vaidlustatud kohtumääruse muutmata jätmist. Prokurör märkis, et

kohtualuste ilmumata jäämise tõttu on kohtuistungit juba neli korda edasi lükatud ja et inimene, kes saab

kohtuistungi päeval ilmuda arsti vastuvõtule peab olema võimeline ka kohtule teatama, et ei saa

kohtuistungile ilmuda.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s:

6.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.L. varem kahel

korral oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid oli sellele vaatamata jäänud

kohtuistungile ilmumata ja ei olnud kohtule kummalgi korral teatanud enese ilmumata jäämise põhjust.

Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest (kriminaaltoimiku leht nr 305), et A.L. on 17. juunil 1999. a

kätte saanud kohtukutse ilmumaks kohtuistungile 8. septembril 1999. a. Kui A.L. jäi viimatinimetatud

kuupäeval taas kohtuistungile ilmumata, oli ringkonnakohus igati õigustatud sedastama, et tegemist on A.L.

poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmisega ja seega ka tema vahi alla võtmise aluse olemasoluga.

6.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuses esitatava seisukohaga, nagu legitimeeriksid KrMK

§ 781 lg-s 2 loetletud menetlustoimingus osalemiseks ilmumata jäämise mõjuvad takistused, sealhulgas ka

haigestumine, alati ka KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Nii ei saa ka A.L. peavalu

(kriminaaltoimiku leht 324) olla asjaoluks, mis oleks takistanud A.L-l täitmast KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud

kohustust. Kuna A.L. omas reaalset võimalust teatada kohtule enese kohtuistungile ilmumata jäämisest, kuid

jättis kõnealuse teate pahatahtlikult kohtule esitamata, siis " arvestades ka A.L. varasemat käitumist - oli

ringkonnakohtul piisavalt alust lugeda teda isikuks, kes hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale.

6.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et tulenevalt EIÕK art 6 p-s 1 sätestatud

nõudest " tagada kohtuasjade menetlemist mõistliku aja jooksul " tuleb lugeda igati põhjendatuks neid

kohtute poolt võetavaid seaduslikke meetmeid, mis takistavad menetlusosaliste poolt kohtumenetluste

pahatahtlikku venitamist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 1999. a määrus, millega valiti A.L. ja S.P.

suhtes tõkendiks vahi all pidamine, jätta muutmata.

2. Erikaebus jätta rahuldamata.

3. Mõista A.L-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas kolmsada seitsekümmend üks

krooni ja seitsekümmend senti (371 kr 70 s ).

Kohtumäärus jõustub 28. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep