Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-72-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.72.99.200 AI generated

3-1-1-72-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-72-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata tema erikaebus Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a määruse peale tõkendi muutmisest

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-72-99 · Riigikohus: mai 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata tema erikaebus Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a määruse peale tõkendi muutmisest

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-72-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 24. augustil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi A. K. erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi

vaatamata tema erikaebus Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a määruse peale tõkendi muutmisest

keeldumise kohta.

Kohtuistungist võtsid osa A. K. kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja riigiprokurör Toivo Vee.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. K. kohtu alla süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 812 lg 2 p 1 ning

§ 15 lg 2, § 17 lg 4 p 1 ja § 186 järgi. Alates 3. juunist 1998. a viibib A. K. vahi all. Tallinna Linnakohtu

11. mai 1999. a istungil esitas A. K. taotluse tõkendi vahi all pidamine asendamiseks kautsjoniga. Tallinna

Linnakohtu kohtuniku Leo Kunmani 11. mai 1999. a määrusega jäeti A. K. taotlus rahuldamata põhjendusel,

et tal puudub Eestis kindel elu- ja töökoht ning kohtul puuduvad andmed tema varalise seisundi kohta.

Nimetatud määruse resolutiivosas märgiti, et selle määruse võib erikaebe korras edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul.

II Kohtualune A. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna

Linnakohtu 11. mai 1999. a määrus ja asendada tema suhtes valitud tõkend - vahi all pidamine kautsjoniga.

Kohtualune põhistas oma taotlust sellega, et tema tervislik seisund vajab pidevalt kvalifitseeritud arstlikku

järelevalvet. A. K. kinnitas, et kuigi ta elab alaliselt Rootsis, garanteerib Eesti kodanik I. L. talle elamispinna

Eestis kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtualune väitis oma kaebuses, et on Rootsis asuva firma omanik,

mille sissetulek võimaldab tasuda kautsjonit.

III Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 28. mai 1999. a määrusega jäeti linnakohtu

kohtuniku eeltoodud määrus muutmata ja A. K. poolt esitatud erikaebus jäeti läbi vaatamata.

Määruses leiti, erikaebus ei kuulu läbivaatamisele, sest AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole menetlusotsustus,

millega jäetakse tõkend muutmata, erikaebe korras vaidlustatav. Siinkohal tugines ringkonnakohtu kohtunik

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a kohtumääruses nr

3-1-1-36-98 väljendatud seisukohale ning leidis, et linnakohtu määruse resolutiivosas on ekslikult osundatud

selle määruse vaidlustamise võimalusele.

IV Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 28. mai 1999. a määruse peale esitas A. K.

erikaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitaja palub ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistada ning

leiab, et tema poolt esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmisega võeti temalt ära võimalus esitada kohtule

usaldusväärseid tõendeid enda varalise seisundi kohta. A. K. väidab jätkuvalt, et on Rootsis asuva firma

omanik, mis võimaldab tasuda kautsjonit. Samas kinnitab ta, et tal puudub tahtlus kohtuistungitest kõrvale

hoida.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ning kuulanud ära kaitsja, kes taotles

erikaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määrus kuulub tühistamisele, kuna kohus on jätnud kohaldamata

kohaldamisele kuuluva seaduse. Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusele nr 3-1-1-36-98 on

eksitav, kuna nimetatud määrus tehti 25. veebruaril 1998. a. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et hiljem,

13. mail 1998. a on seadusandja kehtestanud KrMK § 712, mis sõnaselgelt sätestab õiguse erikaebuse

esitamiseks kautsjoni kohaldamisest keeldumise juhtudel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. mai 1999. a määrus A. K. erikaebuse läbivaatamata

jätmise kohta ja saata erikaebus läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Erikaebus rahuldada.

Määrus jõustub 24. augustil 1999.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher