3-2-1-65-99 · Riigikohus

3-2-1-65-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja

Jaak Mölderi osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 24. mail 1999. a läbi

Jaak Mölderi kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari

1999. a otsuse Jaak Mölderi hagis Kalmer Kingsepa ja Leida Koljati vastu 9. veebruari 1995. a

ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning Kalmer Kingsepa vastuhagis Sihtasutuse

Mäetaguse Varahoidja, Maia Küngase ja Jaak Mölderi vastu omandiõiguse tunnustamiseks,

vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja 48 000 krooni saamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt palus Mäetaguse Varahoidja tunnistada osaliselt

kehtetuks Leida Koljati ja Kalmer Kingsepa vahel 9. veebruaril 1995. a sõlmitud " mõttelise osa

Mäetaguse 68 (ka "Kikka") ühekorruselise puitelamu, lauda, sauna, aida ja kuivati ostu-müügilepingu

kuivati müümise osas, põhjusel, et kuivati ei kuulunud L. Koljatile ja ta ei saanud seda müüa. Rehi

ühes kuivatiga ühistati 12. aprillil 1949. a. ja anti üle kolhoosile "Oktoober", mille õigusjärglane oli

Mäetaguse sovhoos ja viimase õigusjärglane Mäetaguse Varahoidja. 14. juunil 1984. a ostis

Mäetaguse sovhoos " mõttelist osa Mäetaguse 68 elumajast, verandast, laudast, aidast, kaevust ja

käimlast. Kuivati oli Mäetaguse sovhoosi bilansis. Mäetaguse Varahoidja andis " mõttelist osa

elumajast, verandast, laudast, aidast, kaevust ja käimlast üle Mäetaguse vallale ja viimane müüs need

26. aprillil 1995. a K. Kingsepale. Kuivati jäi Mäetaguse Varahoidjale.

K. Kingsepp esitas 12. augustil 1996. a vastuhagi Mäetaguse Varahoidja, Maia Küngase ja Mäetaguse

Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kahju 32 000 krooni hüvitamiseks. 9. veebruari

1995. a ostu-müügilepingu alusel omandas ta " mõttelist osa Mäetaguse 68 hoonetest, s.h ka kuivatist

ja tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Mäetaguse Varahoidja võõrandas kuivati 10. aprillil

1995. a M. Küngasele ebaseaduslikult. 24. juulil 1996. a maksis ta kuivati " mõttelise osa rentnikule

AS Skantik GUM 20. veebruaril 1995. a sõlmitud rendilepingu alusel kahjude hüvitamiseks 32 000

krooni.

Ida-Viru Maakohus kaasas 16. septembri 1996. a eelistungil määrusega vastuhagis kaaskostjaks Jaak

Mölderi.

7. veebruari 1997. a kohtuistungil kaasas maakohus määrusega asja kolmanda isikuna vaidlusaluse

kuivati rentniku AS Skandik GUM.

11. märtsil 1997. a esitas L. Koljat hagi K. Kingsepa vastu TsÜS §-de 62 lg 2 ja 71 alusel ostu-

müügilepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kuivati müügi osas põhjusel, et vaidlusalune kuivati

ei ole kuulunud temale ja kuivati sattus ostu-müügilepingusse eksituse mõjul.

17. märtsi 1997. a määrusega liideti Mäetaguse Varahoidja hagi K. Kingsepa ja L. Koljati vastu ostu-

müügilepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, K. Kingsepa vastuhagi Mäetaguse Varahoidja,

M. Küngase, J. Mölderi ja Mäetaguse Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara

väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja 32 000 krooni saamiseks ning L. Koljati hagi

K. Kingsepa vastu ostu-müügilepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ühte menetlusse.

25. märtsi 1997. a istungil loobus K. Kingsepp nõudest Mäetaguse Vallavalitsuse vastu ja suurendas

kahju hüvitamise nõuet 16 000 krooni võrra.

30. aprilli 1997. a osaotsusega jättis maakohus L. Koljati hagi K. Kingsepa vastu ostu-müügilepingu

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata aegumise tõttu.

8. septembri 1997. a määrusega asendas kohus põhihagis mittevastava hageja " Mäetaguse Varahoidja

" J. Mölderiga, sest Mäetaguse Varahoidja müüs 11. juunil 1996. a kuivati temale.

30. septembril 1997. a esitas J. Mölder täiendava hagi, milles palus TsÜS §-de 66 lg 2, 68 ja 112 lg 1

p 3 alusel tühistada 9. veebruari 1995. a ostu-müügilepingu kuivati müügi osas, kuna vaidlusalune

kuivati ei kuulunud L. Koljatile ning seega ei olnud tal õigust seda müüa. Kuna K. Kingsepp oli

teadlik, millised hooned L. Koljatile kuuluvad, on ta pahauskne omanik.

Ida-Viru Maakohus rahuldas 4. juuni 1998. a otsusega J. Mölderi hagi K. Kingsepa ja L. Koljati vastu

ning tunnistas 9. veebruari 1995. a ostu- müügilepingu tühisust " mõttelise osa kuivati müügi osas

selle kehtetuse tõttu ja jättis K. Kingsepa vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et Mäetaguse

sovhoos ostis 14. augustil 1984. a" mõttelist osa majavaldusest. L. Koljat oli vastavalt 15. märtsi

1991. a pärimiseõiguse tunnistusele " mõttelise osa elamu, lauda, sauna ja aida omanik. Vaidlusaluse

kuivati liitmine majavalduse juurde vormistati Kohtla-Järve Tehnilise Inventariseerimise Büroo

31. mai 1993. a aktiga, mille kohaselt oli pärast viimast inventariseerimist 27. septembril 1991. a

teostatud maa-ala ja hoonete juures muudatused: maa-alaga liidetud kuivatialune pind; arvele võetud

talu juurde kuuluv kuivati. Tõendatud ei ole, et L. Koljatil oleks kuni 1. detsembrini 1993. a tekkinud

omandiõigus kuivati " mõttelisele osale. Mäetaguse Varahoidja müüs 11. juunil 1996. a kuivati

J. Mölderile. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud K. Kingsepa pahausksus ostu-müügilepingu

sõlmimisel. Asjaolu, et J. Kingsepp võttis hooneregistrist õiendi maja müügiks ja elas majas

1984. aastast, ei tõenda vaieldamatult tema pahausksust. Tulenevalt AÕS §-dest 95 lg 3, 68 lg 1 ja 92

lg 1 ja 3 leidis maakohus, et K. Kingsepp ei ole " mõttelise osa kuivati omanik. Kuna ostu-

müügilepingu sõlmimisel rikuti seadust olulisel määral, siis on 9. veebruari 1995. a ostu-müügileping

" mõttelise osa kuivati müügi osas TsÜS § 66 lg 2 kohaselt kehtetu algusest peale kui seadusega

vastuolus olev tehing. Kohus leidis, et Mäetaguse Varahoidja tahe oli anda kuivati kasutada ja

hiljem müüa J. Mölderile. Kuna J. Mölderi hagi rahuldati, siis tuleb K. Kingsepa vastuhagi jätta

rahuldamata. K. Kingsepal ei tekkinud omandiõigust kuivatile ja ta puudus õigus kuivatit koormata.

Kuna K. Kingsepp ei ole tõendanud põhjuslikku seost J. Mölderi tegevuse ja temal kahju tekkimise

vahel, siis jättis maakohus hagi 48 000 krooni saamiseks rahuldamata.

Viru Ringkonnakonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse J. Mölderi hagi rahuldamise ja

K. Kingsepa vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest rahuldamata jätmise osas. Uue otsusega jäeti J. Mölderi hagi K. Kingsepa ja L. Koljati

vastu 9. novembri 1995. a ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. K. Kingsepa

vastuhagi rahuldati osaliselt ja tunnustati K. Kingsepa omandiõigust " mõttelisele osale "Kikka" talu

kuivatist ja nõuti see välja J. Mölderi ja M. Küngase ebaseaduslikust valdusest. K. Kingsepa

vastuhagis 48 000 krooni saamiseks jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus ebaõigesti J. Mölderi hagi TsÜS

§ 66 lg 2 ja § 68 alusel ning tunnistas L. Koljati ja K. Kingsepa vahel 9. veebruaril 1995. a sõlmitud

ostu-müügilepingu tühisust " mõttelise osa kuivati müügi osas selle kehtetuse tõttu põhjusel, et ostu-

müügileping oli vastuolus AÕS §-ga 68 lg 1,§-ga 92 lg 1 ja lg 3 ning §-ga 95 lg 3. K. Kingsepa

omandiõigus tekkis " mõttelisele osale "Kikka" talu kuivatist 9. veebruari 1995. a ostu-müügilepingu

alusel ning ta on omanikuna kantud hoonete registriraamatusse. Seega tuleb tunnustada tema

omandiõigust " mõttelisele osale kuivatist. Ostu-müügilepingu aluseks olevat hooneregistri õiendit "

mõttelise osa kuivati kuulumise kohta L. Koljatile ei ole vaidlustatud. Kuivati kuulumist L. Koljatile

tõendavad ka 31. mai 1993. a ja 22. detsembri 1994. a koondaktid. Hageja ei ole tõendanud, et kuivati

kuulus Mäetaguse sovhoosile või Mäetaguse Varahoidjale.

Vastavalt AÕS §-le 80 lg 1 ja 2 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest. Kuivatist " mõttelise osa kuulumist J. Mölderile ei ole keegi vaidlustanud.

Seega on kuivati J. Mölderi ja K. Kingsepa kaasomandis. Ringkonnakohus leidis, et kuivatit valdavad

ja kasutavad J. Mölder ja M. Küngas ning " mõttelist osa tuleb ebaseaduslikust valdusest välja nõuda.

Maakohus jättis õigesti rahuldamata K. Kingsepa hagi 48 000 krooni saamiseks, sest vastavalt AÕS

§-le 73 lg 1 võib kaasomandis oleva asja tervikuna või reaalosana koormata ainult kõigi kaasomanike

nõusolekul. Seega oleks K. Kingsepp enne rendilepingu sõlmimist AS-ga Skantik GUM pidanud

saama selleks hageja nõusoleku. Selline nõusolek asjas puudub. Asjast ei nähtu, et kaasomanikud

oleksid leppinud asja kasutamises kokku AÕS § 72 järgi või et üks kaasomanik oleks nõudnud oma

osa eraldamist ühisest asjast reaalosana AÕS § 78 kohaselt.

Kassatsioonkaebuses palus hageja J. Mölder tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi

olulise rikkumise ning materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus ei ole õigesti ning igakülgselt ja objektiivselt hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus

on rikkunud TsMS § 330 lg 4, sest ei ole põhjendanud, miks on ebaõige maakohtu järeldus, et ei ole

tõendatud müüjal omandiõiguse tekkimine " osale kuivatist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

L. Koljati omandiõigust kuivatile. Samuti ei ole ringkonnakohus hinnanud kõiki tõendeid, millega

kohus rikkus TsMS § 95 nõudeid. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel leiti, et

kuivati ei kuulunud tervikuna Mäetaguse sovhoosile ja hiljem Mäetaguse Varahoidjale.

Ringkonnakohtu väide, et esmalt tulnuks vaidlustada hooneregistri õiend, on ebaõige.

Ringkonnakohus on tulnud ebaõigele järeldusele, et Mäetaguse sovhoos ja hiljem Mäetaguse

Varahoidja ei olnud terve kuivati omanik. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg 2. Kuna

maakohtus puudus vaidlus Mäetaguse Varahoidja omandiõiguse üle, siis ei olnud ringkonnakohtul

õigust selles osas seisukohta võtta. Kuivati omandiõiguse kohta andis seletuse Mäetaguse Varahoidja

esindaja.

Vastuhagi osalisel rahuldamisel kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. AÕS

§ 80 kohaselt saab võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõuda individuaaltunnustega piiritletud

asja. K. Kingsepa osa on määratletud mõttelise osana. AÕS § 72 mõtte kohaselt saab kaasomanik

nõuda kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist. Kuna kaasomand ise on vaadeldav asja kui

tervikuna, ei saa selle mõttelist osa teiselt kaasomanikult välja nõuda.

Kaaskostja L. Koljat ja kolmas isik M. Küngas toetavad kassatsioonkaebust selles toodud motiividel.

Vastuses kassatsioonkaebusele ei pea K. Kingsepp kaebust õigeks. Kostja leidis, et L. Koljat oli 1/2

mõttelise osa kuivati omanik. Hooneregistri kanne ning koondaktid on kehtivad ja seaduslikud kuni

neid ei ole tühistatud. Hageja ei ole tõendanud omandiõigust vaidlusalusele osale kuivatist. Isiku

kasuks, kes ei ole vara omanik või kellel ei ole asjale õigust, ei saa otsust teha. Sihtasutusele

Mäetaguse Varahoidja mittekuuluva kuivatiosa võõrandamine oli seadusevastane. Kostja leidis, et

kuna J. Mölder ja M. Küngas valdasid kuivatiosa ebaseaduslikult, siis oli tal õigus seda

ebaseaduslikust valdusest välja nõuda.

Kolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning kolleegium saab teha tühistatud osas uue

otsuse.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kaasomanik ei saa asja mõttelist osa teiselt kaasomanikult välja

nõuda. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes

osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub kaasomanikele teatud kindlaksmääratud osa ühisest

omandist, s.o osa omandist kogu asjale ehk mõtteline osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast.

Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 kokkuleppe või

kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast.

Kaasomanikul on sama paragrahvi 5. lõike kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

Kaasomand ei saa olla teise kaasomaniku ebaseaduslikus valduses ning mõttelist osa ei saa teiselt

kaasomanikult välja nõuda. Seega puudus materiaalõiguslik alus välja nõuda " mõttelist osa "Kikka"

talu kuivatist J. Mölderi ja M. Küngase valdusest ja selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.

Kuna ringkonnakohus on otsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu, siis on

asjas võimalik tühistatud osas teha uus otsus. K. Kingsepa vastuhagi vara väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt TsÜS § 66 lg-le 2 on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei

ole oluliselt rikutud. Ringkonnakohus on tuvastanud, et vaidlustatud ostu-müügileping ei ole

seadusega vastuolus. K. Kingsepa omandõiguse tekkimise aluseks " mõttelisele osale kuivatist oli

9. veebruaril 1995. a sõlmitud ostu-müügileping. Kuna ringkonnakohus on esitatud tõendeid

hinnanud igakülgselt, siis ei ole kohus rikkunud TsMS § 95 lg 1, mille kohaselt kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus ei ole

rikkunud TsMS § 330 lg 4, sest kohtuotsuses on loetletud tõendid ja tuvastatud asjaolud, millel

rajaneb kohtu järeldus ,et vaidlustatud ostu-müügileping on seadusega kooskõlas ning K. Kingsepa

omandiõigus " osale kuivatist tekkis õiguslikul alusel

Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 319 lg 2. Selle sätte kohaselt ei ole hagejal õigust

apellatsioonkaebuses muuta hagi alust ega eset, samuti esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei

esitatud. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja K. Kingsepp, kes palus tühistada

maakohtu otsuse, millega tema vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks, vara ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata ja uue otsusega rahuldada

vastuhagi. Mäetaguse Varahoidja ja J. Mölder tuginesid hagi põhjendustes sellele, et L. Koljatil ei

olnud õigust vaidlusaluse kuivati osa müüa, sest ta ei olnud selle omanik. Seega oli ringkonnakohus

apellatsioonikaebuse läbivaatamisel õigustatud hagi aluseks oleva asjaolu kohta seisukohta võtma.

Kuna ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud, et enne vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimist

kuulus osa kuivatist hagejale, siis ei ole osundatud protsessiõiguse normi rikutud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 1999. a otsus osas, millega

nõuti " mõttelist osa "Kikka" talu kuivatist välja Jaak Mölderi ja Maia Küngase

ebaseaduslikust valdusest ning jätta Kalmer Kingsepa vastuhagi Maia Küngase ja Jaak

Mölderi vastu " mõttelise osa "Kikka" talu kuivati väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

rahuldamata. Muus osas jätta otsus muutma.

Jaak Mölderi kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Maia Küngasele 12. märtsil 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja A. Kull

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik