3-2-1-71-99 · Riigikohus

3-2-1-71-99

M Ä Ä R U S

Tartus 22. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas

läbi kirjalikus menetluses 31. mail 1999. a

alaealise Mihkel Majori lepingulise esindaja vandeadvokaat Andres Saue erikaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 1999. a määruse menetluse

lõpetamiseks Mihkel Majori hagis Põllumajandusühistu "Peetri" vastu kannatanu surmaga

tekitatud kahju hüvitamiseks.

7. augustil 1994. a sai liiklusõnnetuses surma Märt Majori, kelle ülalpidamisel oli 27. juulil 1992. a

sündinud poeg Mihkel. Järva Maakohtu 30. märtsi 1998. a otsusega kriminaalasjas nr 1-146 tunnistati

liiklusõnnetuses süüdi PÜ Peetri töötaja Valjo Jürgensohn.

14. mail 1998. a esitas hagi alaealise Mihkel Majori lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Saue, kes

palus PÜ-lt Peetri välja mõista TsK §-de 463 ja 464 alusel hüvitise lapse ülalpidamiseks ühekordselt

51 979 krooni ja igakuiselt 1671 krooni.

Järva Maakohtu eelistungil loobus lapse seaduslik esindaja, ema Külli Majori, hagist seoses kostjaga

kokkuleppe sõlmimisega. Lapse ema esitas kohtule kirjaliku kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt

ta nõustus lapsele poole väiksema toitjakaotushüvitise saamisega ja kohustus loobuma esitatud hagist.

Kokkuleppes oli märgitud, et Kareda Vallavalitsus eestkosteasutusena on 7. detsembri 1998. a

korraldusega nr 159 andnud loa nimetatud hagist loobumiseks.

Järva Maakohtu 11. detsembri 1998. a määrusega lõpetati menetlus TsMS § 217 p 4 alusel hageja

loobumise tõttu hagist. Kohus põhjendas hagist loobumise vastuvõtmist sellega, et pooled saavutasid

kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus maksma hüvitist ühekordselt 26 825 krooni ja

igakuiselt 835 krooni. Kohus leidis, et hagist loobumine ei riku alaealise Mihkel Majori huve.

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja

organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p 10 kohaselt võib kahju hüvitamise ulatust vähendada, kui

töövigastus tekkis mitte ainult organisatsiooni süü läbi, vaid ka kannatanu äärmise ettevaatamatuse

tagajärjel. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 1998. a otsuses kriminaalasjas nr II-

1/398 märgiti, et Märt Majori valis nähtavusele mittevastava sõidukiiruse ja pikivahe eessõitva

veoautoga, samuti ei liikunud sõiduraja parempoolsel äärel, soodustades sellega raskete tagajärgede

saabumist. Seetõttu on õigustatud ja õiglane hageja poolt nõutud ühekordse väljamakse ja igakuise

hüvitise vähendamine poole võrra.

18. detsembril 1998. a esitas vandeadvokaat A. Saue erikaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule.

25. jaanuaril 1999. a esitas lapse ema ringkonnakohtule avalduse, milles palus jätta vandeadvokaat

A. Saue esitatud erikaebuse käiguta, kuna ta ei soovi maakohtu määrust vaidlustada ning pole selleks

A. Sauet volitanud.

Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 1999. a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus

põhjendusega, et lapse ema avaldus erikaebusest loobumiseks on seaduslik. TsMS § 317 lg 1 alusel

võib apellant loobuda kaebusest kuni otsuse tegemiseni.

3. märtsil 1999. a esitas vandeadvokaat A. Saue erikaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada

maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi läbivaatamiseks Järva Maakohtule. Kaebusele

on alla kirjutanud advokaat ja lapse ema. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud lapse

õigused teadvalt kaitseta.

Hagejaks on laps, kelle ema lapse seadusliku esindajana andis advokaadile volitused lapse õiguste

kaitseks. Erikaebuse esitas advokaat. TsMS § 317 lg 1 kohaselt ei saa menetlust lõpetada, kui keegi

teine protsessiosaline on kaebuse esitanud. Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse

põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui

see kahjustab avalikku huvi (TsMS § 182 lg 5). Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 2 ja 4 kohaselt on

vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma ja vanema õigusi ei või teostada vastuolus lapse

huvidega. Ema jättis lapse huvid kaitseta. Lastekaitse seaduse § 3 alusel peab kohus lapse õigusi

kaitsma ka siis, kui seaduslikul esindajal on see võimatu.

Kohus rikkus TsMS § 211 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja

sisuliselt ei otsustata. Maakohtu määruses on tehtud sisuline otsustus Märt Majori süü kohta

liiklusavariis ja põhjendati sellega hüvitise vähendamise õigust. Ringkonnakohtu määrusega

seadustati maakohtu ebaseaduslik määrus.

TsMS § 219 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Hagist loobumise vastuvõtmine oli

lapse õiguste rikkumine. TsMS § 182 lg 6 kohaselt pidanuks asjasse olema kaasatud eestkosteorgan.

Kostja on ära kasutanud hageja tööalast ja elukondlikku sõltuvust, kuna hageja töötab kostja

raamatupidajana ja kostja territoorium kattub valla territooriumiga.

Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kohtulahendid on õiged. Erikaebuse esitanud advokaat esindas

kohtus lapse ema, aga mitte last. Seetõttu ei olnud advokaadil õigust esitada kaebust kohtulahendile.

Lastekaitse seaduse §-dest 1 ja 3 ei tulene, et lapsele hüvitise saamise nõue on seotud avalik-

õigusliku huviga. Lapse ema lapse seadusliku esindajana sõlmis kokkuleppe kostjaga, mida kostja ka

täidab. Hagist loobumine ei olnud vastuolus lapse huvidega. Hüvitise mittemaksmisel ei saa seda

uuesti hageda, kuid saab siiski esitada hagi kohustise nõuetekohaseks täitmiseks.

5. aprillil 1999. a esitas lapse ema Riigikohtule avalduse, milles palus jätta käiguta advokaadi esitatud

erikaebuse Järva Maakohtu 11. detsembri 1998. a määruse tühistamiseks, kuna ta ei soovi määrust

vaidlustada, sest PÜ Peetri täidab kokkulepet.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus apellatsioonimenetluse lõpetamiseks tuleb tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või

vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel. Selliseks isikuks, kes käesolevas

asjas oma õiguse kaitset taotleb, on laps, kelle lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Saue esitas

kohtule avalduse seoses isa surmaga lapsele toitjakaotushüvitise saamiseks. Lapse ema on lapse

seaduslik esindaja (PkS § 50 lg 2). Seaduslik esindaja võib asjaajamise kohtus edasi volitada

lepingulisele esindajale (TsMS § 84 lg 9). Lapse ema andis volitused edasi advokaadile. Advokaat ei

esinda kohtus mitte ema, vaid last. Nii seaduslikul kui lepingulisel esindajal on selle protsessiosalise

õigused ja kohustused, keda ta esindab (TsMS § 83 lg 4) ning seega kasutavad mõlemad esindajad

kohtus esindatava tsiviilprotsessiõigusi ja täidavad tsiviilprotsessikohustusi.

Maakohus ja ringkonnakohus jätsid igasuguse tähelepanuta TsMS § 182 lg 6 nõuded, mille kohaselt

ei võta kohus vastu alaealise või teovõimetu isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita

poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või teovõimetu õigusi

ja huve; sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või teovõimetu seadusliku esindajana

eestkosteasutuse. Vanem on kohustatud kaitsma oma lapse õigusi ja huve ja vanem ei või vanema

õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (PkS § 50 lg 2 ja 4). Kui kohtuprotsessis juhtub, et vanem ei

kaitse enam oma lapse õigusi, siis peab seda tingimusteta tegema eestkosteasutus. Kohtud rikkusid

protsessiõigusnormi jättes protsessi kaasamata eestkosteasutuse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

eestkosteasutus protsessi kaasata.

Riigikohus peab vajalikuks juhtida asja menetlenud kohtute tähelepanu menetlusnormi olulisele

rikkumisele maakohtus. TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja

sisuliselt ei otsustata. Maakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnormi, tehes menetluse lõpetamise

määruses sisulise otsustuse Märt Majori süü kohta liiklusõnnetuses. Kahju hüvitamise ajutise korra

p 10 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitamise ulatust üksnes siis, kui kannatanu ise oli äärmiselt

ettevaatamatu. Otsustada kannatanu äärmise ettevaatamatuse üle saab vaid kõiki tõendeid hinnates ja

vaidlust kohtuotsusega lahendades.

TsMS § 335 p 1 kohaselt on Riigikohtu pädevuses ringkonnakohtu lahendite peale esitatud kaebuste

kassatsiooni korras läbivaatamine. Seetõttu jätab Riigikohus tähelepanuta Riigikohtule esitatud lapse

ema avalduse, milles paluti jätta käiguta advokaadi esitatud kaebus maakohtu määruse tühistamiseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 1999. a määrus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Andres Saue 19. märtsil 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja L. Laarmaa

Liikmed A. Kull, T. Vernik