3-1-1-66-99 · Riigikohus

3-1-1-66-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 21. juunil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kaitsja Jevgenia Tušinskaja erikaebuse

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 1999. a määruse peale, millega kohtualuse Vitali

Truhhani suhtes valiti tõkendiks vahi all pidamine.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse Vitali Truhhani kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi

Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.

I Vitali Truhhan tunnistati Narva Linnakohtu 26. veebruari 1999. a otsusega süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 1, 2

ja 4 ning KrK § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks

kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. K. ja A. A.

Kõikide kohtualuste suhtes jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima varem valitud tõkend - allkiri

elukohast mittelahkumise kohta.

II Narva Linnakohtu eelnimetatud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualused A. K. ja A. A.

ning V. Truhhani kaitsja Jevgenia Tušinskaja.

III Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 1999 määrusega valiti V. Truhhani suhtes uueks

tõkendiks - vahi all pidamine ning kohtumäärus saadeti täitmiseks Narva Politseiprefektuuri. Kohus

põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et V. Truhhan ei ilmunud 19. mail 1999. a ringkonnakohtu istungile.

Kohtumääruses märgitakse samuti, et V. Truhhanile ei olnud võimalik edastada kohtukutset, sest ta ei olnud

kodus ning seetõttu on alust arvata, et V. Truhhan rikkus varem valitud tõkendit ja et ta hoidub

kriminaalmenetlusest kõrvale.

IV V. Truhhani kaitsja Jevgenia Tušinskaja esitas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai

1999. a määruse peale erikaebuse, milles taotletakse V. Truhhani suhtes selle kohtumäärusega valitud uue

tõkendi tühistamist ja tema vabastamist vahi alt. Kaitsja selgitab, et V. Truhhan ilmus ringkonnakohtu

esimesele istungile 14. aprillil 1999. a, kuid 19. mail 1999. a toimuvast kohtuistungist talle ei teatatud.

Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et kohtualusel on kindel elu- ja töökoht ning, et ta ei hoidunud kõrvale

kriminaalasja uurimisest kohtueelses staadiumis ega esimese astme kohtus.

V Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat Aino-Evi Lukas erikaebuses sisalduvat taotlust,

märkides, et kuna mõiste elukoht ei hõlma mitte üksnes kodu, siis ka tõkend "allkiri elukohast

mittelahkumise kohta" ei tähenda seda, et isik, kelle suhtes on tõkendit kohaldatud peaks kogu aeg kodus

olema. Prokuröri seletuses taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kriminaaltoimiku

materjalidest (tl 310) nähtuvalt ei tulnud V. Truhhan kohtukutsele järele enam kui nädala jooksul. Enam kui

nädala jooksul kodust eemalolekut võib aga lugeda elukohas mitteviibimiseks ja seega varem valitud tõkendi

tingimuste rikkumiseks.

VI Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Erikaebus ei ole põhjendatud ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 1999. a määruse

tühistamiseks puudub seaduslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Riigikohtu istungil prokuröri

poolt avaldatud arvamusega, et tõkendi "allkiri elukohast mittelahkumise kohta" tingimuste rikkumisega on

tegemist juhul, mil kohtusse kutsutud isik ei ole reageerinud enam kui nädala jooksul tema postkasti asetatud

teatisele tulla järele kohtukutsele. Sellises olukorras on tegemist Põhiseaduse § 20 p-s 2 sätestatud kohtu

korralduse täitmata jätmisega ja seega ka isikult vabaduse võtmise põhiseadusliku alusega.

VII Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 § 65 lg-st 3 ja §-dest 76 ning 77, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 1999. a määrus Vitali Truhhani suhtes tõkendina

vahi all pidamise valimise kohta jätta muutmata.

2. Erikaebus jätta rahuldamata.

3. Mõista Vitali Truhhanilt välja riigieelarve tuludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas 743.40

(seitsesada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend senti)

Kohtumäärus jõustub 21. juunil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep