3-2-1-69-99 · Riigikohus

3-2-1-69-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja T. Kulla

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. mail 1999. a

AS ETK Mööbel kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

3. märtsi 1999. a otsuse Tõnu Kulla hagis AS ETK Mööbel vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks, töölt sunnitud puudumise aja eest

hüvitise saamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt töötas Tõnu Kulla AS-s ETK Mööbel direktori ametikohal

10. veebruaril 1997. a määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. 1. augustil 1997. a lõpetati temaga

tööleping TLS § 86 p 6 alusel.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis leidis T. Kulla, et töölepingu lõpetamine temaga oli

ebaseaduslik. Töölepingu lõpetamise aluseks olid kolm samal päeval määratud distsiplinaarkaristust,

millega ta ei nõustu. Seletust üleastumiste kohta temalt ei nõutud. Hageja leidis, et puhkusel

viibimine ja tervisepäevade kasutamine oli seaduspärane ning kostja juhatus oli sellest informeeritud.

Rendilepinguid sõlmides täitis ta kostja eelviimase juhatuse korraldust ning lepingute sõlmimine oli

majanduslikult otstarbekas. Urmet Uudami antud töökäsk nr K001 ei olnud hagejale töölepingu

p 6.2.3 järgi kohustuslik ja selle täitmata jätmist ei saa pidada distsiplinaarüleastumiseks. Hageja ei

aktsepteerinud kostja volitatud isiku U. Uudami volitusi ning ei pidanud tema korraldusi täitma.

Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta endisele ametikohale ja

välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest kokku 240 727 krooni. Moraalse kahju

hüvitamise nõudest hageja loobus.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja rikkus töökohustusi: muutis omavoliliselt

puhkusel viibimise aega, puudus töölt omavoliliselt, paludes hiljem puudutud päevi arvestada

tervisepäevadena, sõlmis ettevõttele majanduslikult kahjulikud mitteeluruumide rendilepingud OÜ-ga

Astekser ning jättis täitmata tööandja töökäsu nr K001.

Tallinna Linnakohus jättis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja

sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitise saamise hagi rahuldamata. Moraalse kahju hüvitamise

hagis lõpetas kohus menetluse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub 1. augustil 1997. a

koostatud distsiplinaarkaristuse määramise dokumendist, et hagejaga lõpetati tööleping tööandja

korralduse täitmata jätmise tõttu. Hageja rikkus töölepingu p 6.2.3 ning TLS § 50 p 3. Süüteo

kirjelduse järgi oli hageja sõlminud 28. mail 1997. a OÜ-ga Astekser mitteeluruumi rendilepingud.

Lepingute renditulu oli revisjoni hinnangul madal. Lepingutest ülevaate saamiseks nõuti hagejalt

24. juuli 1997. a töökäsuga nr K001 aktsiaseltsi tegevjuhile U. Uudamile kirjaliku aruande esitamist

kõigist 10. veebruarist 1997. a kuni 24. juulini 1997. a sõlmitud lepingutest ning lepingute

üleandmist. Hageja seda korraldust ei täitnud, millega rikkus jämedalt seadust ja temaga sõlmitud

töölepingut. Kuna hagejale määrati ühel päeval kolm distsiplinaarkaristust, siis leidis kohus, et

hagejal ei olnud töölepingu lõpetamisel TLS § 103 lg 1 mõttes kustumata distsiplinaarkaristust.

Kostja pidas hageja süülist käitumist põhjendatult jämedaks töökohustuste rikkumiseks ning

töölepingu lõpetamine selle süüteo eest oli TLS § 103 lg 2 kohaselt seaduslik. TLS § 52 järgi täidab

tööandja oma kohustusi ja teostab oma õigusi isiklikult või selleks volitatud esindajate kaudu.

Kinnituskirja kohaselt oli U. Uudam volitatud tööandjat esindama ning hageja oli kohustatud tema

seaduslikke korraldusi täitma. Hageja seisukoht, et tööandja kohustuste ja õiguste täitmine volitatud

isiku kaudu tähendas hageja töölepingu ühepoolset muutmist alluvuse osas, on ekslik, sest esindaja ei

tegutse mitte enda, vaid esindatava nimel temale antud volituste piires. Hageja töölepingu kohaselt

fikseeriti tema töö sisu ettevõtte põhikirjas ning põhikirja muudetud ei ole. Tunnistajate ütlustega on

tõendatud ka hageja poolt tööülesannete täitmata jätmine, soovimatus alluda tööandjale ja täita tema

korraldusi. TDS § 7 lg 3 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu

on tõendatud muude tõenditega. Distsiplinaarkaristuse vormistamise dokument vastab TDS §-s 11

sätestatud nõuetele. Kohus leidis, et asjas on hagejalt seletuse nõudmine tõendatud.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus

tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistas töölepingu lõpetamise hagejaga ebaseaduslikuks,

ennistas hageja tööle AS ETK Mööbel direktori ametikohale ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 240 727 krooni ja riigituludesse riigilõivu 7921 krooni 80 senti. Ringkonnakohtu otsuse

põhjenduste järgi kohustus hageja vastavalt töölepingu p-le 6.2.3 täitma kostja juhatuse ja

üldkoosoleku seaduspäraseid korraldusi. Põhikirja kohaselt on kostja juhatus kollegiaalne organ.

Vastavalt 1. detsembri 1997. a kostja juhatuse liikme Jüri Kuuskaru allkirjaga kinnitusele oli

tegevjuht U. Uudam 1997. a juulikuust alates volitatud esindama tööandjat kõikides suhetes

töölepingu alusel töötanud töötajatega, sealhulgas direktor T. Kullaga ja direktori asetäitja Raivo

Eensaluga. Ta oli volitatud teostama kõiki tööandja ja selle juhatuse õigusi, mis tulenevad seadustest,

AS ETK Mööbel põhikirjast, töösisekorra eeskirjadest, töötajatega sõlmitud töölepingutest, töötajate

ametijuhenditest jne. Seega anti nii hageja tööfunktsioonid kui ka kogu aktsiaseltsi juhtimine üle nn

tegevjuhile U. Uudamile. ÄS § 306 järgi on aktsiaseltsi juhtimisorganiks juhatus, mis esindab ja juhib

aktsiaseltsi. ÄS § 307 lg 1 kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse

liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada

aktsiaseltsi ühiselt. U. Uudam ei olnud juhatuse liige. Linnakohtu viide TLS § 52 lg-le 1 ei ole

asjakohane, sest aktsiaseltsi juhatus andis kogu oma pädevuse üle volitatud isikule U. Uudamile, mis

on vastuolus TLS § 52 lg 1 mõtte ja ÄS § 306 lg-ga 1. Seega puudusid U. Uudamil seaduslikud

volitused ning tema poolt hagejale antud korraldusi ei saa lugeda AS ETK Mööbel juhatuse

seaduslikeks korraldusteks, mida hageja oli kohustatud töölepingu p 6.2.3 järgi täitma. Seetõttu ei saa

ka töökäsu nr K001 punktide 2, 4, 5 ja 6 täitmata jätmist lugeda töökohustuste rikkumiseks.

Ebaseaduslikult antud töökäsu täitmata jätmist ei saa lugeda TLS § 103 lg 2 mõtte kohaselt jämedaks

töökohustuste rikkumiseks, mis andis tööandjale õiguse töölepingu lõpetamiseks hagejaga kui

töötajaga, kellel puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessinorme. U. Uudami õigus esindada kostjat tulenes

tehingust. Kuna iga juhatuse liige on pädev tegema kõiki tehinguid aktsiaseltsi nimel (TsÜS § 43, ÄS

§ 306 lg 1 ja § 307 lg 1) ning kohtuotsusega on tuvastatud, et U. Uudamile antud volituse on

kinnitanud juhatuse liige, siis olid U. Uudamil kehtivad volitused kostja nimel töökäskude andmiseks.

Hageja oli kohustatud täitma U. Uudami kui kostja volitatud esindaja korraldusi. Ringkonnakohtu

väide, et juhatus andis kogu oma pädevuse üle U. Uudamile, on kohatu. Volituse andmine volinikule

ei lõpeta volitaja õigust teha volituses määratletu ise. Ringkonnakohtu tuginemine töölepingu p-

s 6.2.3 toodud viitele juhatuse seaduspärastele korraldustele on põhjendamatu, sest TLS § 50 p 3

kohaselt on töötaja kohustatud täitma kõiki tööandja korraldusi, sõltumata sellest, kas need on antud

juhatuse kui seadusjärgse esindusorgani kaudu või tehingust tuleneva esindusõiguse alusel.

Aktsiaseltsi juhatus ei ole iseseisev õigussubjekt, vaid on vastavalt ÄS § 306 lg-le 1 aktsiaseltsi

juhtimisorgan. Seega on kõik juhatuse korraldused, millele viidatakse töölepingus, käsitatavad

seaduse mõttes kostja korraldustena, mille on andnud kostja juhtorgan. Juhatus kui juhtimisorgan ei

ole pädev kedagi volitama enda nimel tegutsema, vaid kõikjuhatuse või selle liikmete antud volitused

on käsitletavad äriühingu nimel antavate volitustena. Seepärast on ringkonnakohtu järeldus

töökäskude seaduslikkuse küsimuses vastuolus materiaalõiguse normidega. Ringkonnakohus rikkus

TsMS § 330 lg 4 sätestatut. Tõendeid ebaõigesti hinnates ning tuginedes tõenditele valikuliselt, ei ole

otsuses märgitud, millistel põhjustel ei oma tõenduslikku tähendust asjaolu, et töökäsud olid

allkirjastatud ka juhatuse liikme poolt. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli see, et hageja

jättis töökäsud täitmata, mis oli ka töölepingu lõpetamise aluseks.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja kaebust

põhjendamatuks. Vastustaja leidis, et U. Uudami korraldused ei saanudki olla tema jaoks seaduslikud,

sest peadirektori tööfunktsioonide üleandmine tegevjuhile oli aktsiaseltsi põhikirja vastane. AS ETK

Mööbel andis kogu oma pädevuse üle tegevjuht U. Uudamile, mis on vastuolus TsÜS § 44 lg-ga 3,

TLS § 52 lg-ga 1 ja ÄS § 306 lg-ga 1. U. Uudam ei olnud juhatuse liige. Kuna töökäsu nr K001

aluseks oli tegevjuhile U. Uudamile ebaseaduslikult üle antud kostja juhatuse kogu pädevus, siis ei

muuda see, et töökäsul oli juhatuse liikme kooskõlastus, töökäsku juhatuse kui kollegiaalse organi

seaduslikuks korralduseks.

Kolleegiumi istungil palus hageja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata kirjalikus vastuses toodud

põhjendustel.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 tõlgendades on apellatsioonikohus ekslikult leidnud, et aktsiaseltsi võib

õigustoimingutes esindada ainult juhatuse liige. ÄS § 306 lg 1 sätestab, et juhatus on aktsiaseltsi

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 307 lg 1 kohaselt võib aktsaiseltsi kõigis

õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või

mõned neist võivad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta, et need

sätted reguleerivad aktsiaseltsi seadusjärgset esindust (TsÜS § 43), kuid ei keela aktsiaseltsi tehingust

tulenevat esindust. Kuna aktsiaseltsi esindamise aluseks võib olla ka tehing, siis ei ole seaduse

kohaselt põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et U. Uudamil puudusid hagejale korralduste

andmiseks volitused, sest ta ei olnud kostja juhatuse liige. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et

U. Uudam ei ole kostja juhatuse liige, küll aga väitis kostja, et U. Uudam esindas teda kui tööandjat

tehingu alusel.

Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et U. Uudamil puudusid seaduslikud volitused hagejale

korralduste andmiseks, sest kostja juhatus andis vastuolus TLS § 52 lg 1 mõtte ja ÄS § 306 lg-ga 1

volitatud isikule U. Uudamile üle kogu oma pädevuse. Vastavalt TsÜS § 43 lg-le 3 võib eraõigusliku

juriidilise isiku organi pädevust juriidilise isiku teistele organitele edasi anda ainult seaduses

sätestatud juhtudel. Sama seaduse § 44 lg 1 näeb ette, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on

üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätteid arvestades on ekslik

ringkonnakohtu otsuse väide, et kostja juhatus andis kogu oma pädevuse üle U. Uudamile.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele, mille

kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas ära märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, ning seadused, mida kohus kohaldas. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese

astme kohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas

hagi, siis pidi apellatsioonikohus, asudes seisukohale, et hagejale sai töökäsu anda vaid juhatuse liige,

otsuses vastama ka kostja väitele, et töökäsk, mille täitmata jätmine oli hagejaga töölepingu

lõpetamise üheks aluseks, oli antud ka juhatuse liikme poolt. Kohtuotsuse järgi on kohtu järeldus

kostja juhatuse pädevuse üleandmisest U. Uudamile rajatud kostja juhatuse liikme J. Kuuskaru

1. detsembri 1997. a kinnituskirjale. Selles on muu hulgas märgitud, et tegevjuht U. Uudam oli alates

1997. aasta juulikuust volitatud esindama tööandjat kõikides suhetes töölepingu alusel töötanud

töötajatega. Seda osa kinnituskirjast on apellatsioonikohus otsuses ka tsiteeritud, kuid sellele on

jäetud andmata õiguslik hinnang.

Apellatsioonikohus ei ole otsuses seadusele tuginedes motiveeritult vastanud kostja põhiväitele, et

jättes täitmata tööandja volitatud esindaja U. Uudami antud töökäsu, rikkus hageja TLS § 50 p 3.

Osundatud sätte kohaselt on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke

korraldusi.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 1999. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le ETK Mööbel 31. märtsil 1999. a tasutud kautsjon 2486 (kaks tuhat nelisada

kaheksakümmend kuus) krooni 50 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull