3-2-1-66-99 · Riigikohus

3-2-1-66-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja

vandeadvokaat A. Pohla ja kostjate Harku valla, L. Hallika, Ü. Taaveli ja L. Elhi esindaja

vandeadvokaat K. Pihlaka osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. mail 1999. a

Harku Vallavalitsuse, L. Hallika, Ü. Taaveli L. Elhi ja K. Vilpuu kassatsioonkaebuste alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 1999. a otsuse Eesti Punase Risti hagis

Harku valla, A. Hallika, L. Elhi, Ü. Taaveli, K. Vilpuu ja H. Nurga vastu Muraste elamutes nr 2

ja 6 asuvate korterite ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas Eesti Punase Risti Selts 13. detsembril 1991. a Harju

Maavalitsusele avalduse Harju maakonnas asuvate 1940. aastal natsionaliseeritud hoonete, maa ja

vara tagastamiseks. Tallinna Linnakohtu 8. septembri 1992. a otsusega tunnistati Eesti Punase Risti

Selts omandireformi õigustatud subjektiks.

Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni

(komisjoni) 26. juuli 1995. a otsusega nr 8066 tunnistati Eesti Punase Risti Selts omandireformi

õigustatud subjektiks alljärgneva õigusvastaselt võõrandatud vara osas: maaüksus Lastekodu A-26

(endine Muraste mõis) ja natsionaliseeritud hooned. Harju maavanema 8. juuni 1995. a korraldusega

nr 398 anti Murastes asuvad elamud nr 2 ja 6 üle Harku Vallavalitsusele erastamise lõpuleviimiseks.

Harku vald müüs nendes asuvad korterid Muraste 2-1 Ly Elhile 6. novembril 1995. a; Muraste 2-2

Helju Nurgale 2. detsembril 1995. a; Muraste 6-1 Kalle Vilpuule 6. novembril 1995. a; Muraste 6-2

Üllar Taavelile 9. veebruaril 1996. a ja Muraste 6-3 Ann Hallikale 30. novembril 1995. a. Harku

Vallavalitsuse 31. jaanuari 1997. a korralduse nr 30 alusel tagastati Eesti Punase Risti Seltsile

Muraste mõisahoone ja laut.

Hageja palus tunnistada kehtetuks loetletud eluruumide erastamise ostu-müügilepingud ORAS § 18

lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4 alusel.

Harju Maakohus jättis 31. augusti 1998. a otsusega hagi rahuldamata. Tõendeid hinnates leidis

maakohus, et tõendatud pole vaidlusaluste elamute müük Eesti Punase Risti Seltsile ega nende

asumine hagejale kuulunud kinnistul. Sellest järeldati, et elamute kuulumine hagejale nende

õigusvastase võõrandamise ajal pole tõendatud. Elamute kuuluvuse seisukohalt pole tähtsust sellel, et

need olid 1848. a olemas.

Samuti otsustab vara tagastamise ja korraldab selle tagastamist ORAS § 12 lg 5 kohaselt

vallavalitsus, kui seadusega pole määratud teisiti. Eesti Punase Risti Seltsi vara tagastamise küsimus

on lahendatud Harku Vallavalitsuse 30. jaanuari 1997. a korraldusega nr 30, milles märgiti, et

"26.07.1995 otsusega nr 8066 on Eesti Punase Risti Selts tunnistatud õigustatud subjektis Harku

vallas Muraste külas asuva Muraste mõisa hoonetele, mis koosnevad Muraste mõisahoonest ja

laudast". Seda korraldust pole hageja vaidlustanud. Ka ei ole hageja õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamismenetluse ajal tagastatavate hoonete osas oma nõuet täpsustanud. Seega pole tõendatud

elamute kuulumine tagastatavate hoonete hulka ja eluruumide erastamisega hageja õiguste rikkumine.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. jaanuari 1999. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega tunnistas kehtetuks korterite ostu-müügilepingud ja mõistis Harku Vallavalitsuselt Eesti

Punase Risti Seltsi kasuks kohtukuluna välja 9079 krooni 15 senti. Otsuse põhjenduste järgi on Eesti

Punase Risti Selts tunnistatud terves ulatuses Harku vallas asuva maaüksuse Lastekodu A-26,

kinnistu nr 12 938, pindalaga 37, 56 ha ja terves ulatuses natsionaliseeritud hoonete osas õigustatud

subjektiks. Harku Vallavalitsuse korraldusega on hagejale tagastatud Muraste mõisahoone ja laut.

Vaidlusalused elamud olid olemas möödunud sajandil ja Muraste Lastekodu õiendi nr 363, 14. juunist

1995. a kohaselt kuulusid Lastekodu bilanssi. Seega pretendeeris hageja omandireformi õigustatud

subjektina kõigile Muraste mõisa koosseisu kuulunud ja 1940. aastal natsionaliseeritud hoonetele.

Seadusest ei tulene, et vallavalitsuse korralduses tuleb otsustada omandireformi objektide tagastamise

või kompenseerimise küsimus korraga. Seega ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

küsimus Eesti Punase Risti Seltsile lõplikult lahendatud.

Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on

riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel isikutel, kelle omanduses või

valduses on vara, keelatud ORAS § 18 lg 1 järgi vara võõrandada. Seda keeldu rikkuvad tehingud on

tühised. Kuivõrd Harku Vallavalitsus on sõlminud ostu-müügilepingud enne hageja poolt taotletud

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist, siis kuuluvad tehingud kehtetuks

tunnistamisele ORAS § 18 lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4 alusel.

Ühises kassatsioonkaebuses palusid Harku vald, Ann Hallika, Ülar Taavel ja Ly Elhi tühistada

ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Kaebuse kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse

norme.

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korra" punkt

22 kohaselt tuleb enne 1. jaanuari 1945. a ehitatud elamute erastamisel esitada kohustatud subjektil

notarile kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud tõend selle kohta, et tegemist ei ole õigusvastaselt

võõrandatud eluruumiga, mille tagastamiseks on ettenähtud korras esitatud avaldus.

Apellatsioonikohus pole andnud hinnangut Harku vallavalitsuse tõenditele, millest nähtub, et

vaidlusalused eluruumid ei kuulunud õigusvastaselt võõrandatud eluruumide hulka, mille

tagastamiseks või kompenseerimiseks on seaduses ettenähtud korras esitatud avaldus või mille suhtes

oleks avaldus rahuldatud. Kohtule ei esitatud tõendeid Muraste elamute nr 2 ja 6 asumise kohta

õigusvastaselt võõrandatud kinnistul ja nende kuulumise kohta Eesti Punase Risti Seltsile. Ostu-

müügilepingute aluseks olevad Harku Vallavalitsuse tõendid olid õiged, nad olid antud Harju

maavanema 8. juuni 1995. a korralduse alusel ning eluruumid asusid hoonetes, mis ei kuulunud

õigusvastaselt võõrandatud vara hulka.

ORAS § 12 lg 5 kohaselt otsustab ja korraldab vara tagastamist valla- või linnavalitsus, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Vara tagastamise ja selle koosseisu määratlemine ei kuulu kohtu pädevusse.

Kohus ületas oma pädevuse piire järeldades, et vaidlusalused eluruumid kuulusid tagastamisele

kuuluva vara hulka. Selline otsustusõigus on üksnes haldusorganil.

Apellatsioonikohtu seisukoht, et Eesti Punase Risti Seltsile õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamine ei ole lõplikult lahendatud, on põhjendatud maa osas. Ringkonnakohus ei ole kõigile

apellatsioonkaebuse põhjendustele hinnangut andnud ning ei hinnanud kõiki esitatud tõendeid.

Kalle Vilpuu palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsust muuta ning teha asjas uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Kohtud on lahendanud halduskohtu pädevusse kuuluvat vaidlust

hoonete kuuluvuse kohta. Harju Maavalitsuse ÕVVTK 26. juuli 1995. a otsuses ei ole

konkretiseeritud hoonete arvu. Hageja teadis kohtumenetluse ajal esimese astme kohtus maavanema

korraldusest, millega maavalitsus andis vaidlusalused hooned vallavalitsusele erastamise

lõpuleviimiseks. Seda korraldust hageja ei vaidlustanud.

Eesti Punase Risti Selts peab vastustes kassatsioonkaebustele neid põhjendamatuteks ja

apellatsioonikohtu otsust õigeks.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatorite esindaja kassatsioonkaebuse seisukohtade juurde ja hageja

esindaja vastuse seisukohtade juurde. Kostjate esindaja taotleb välja mõista Harku Vallavalitsusele

viimase poolt Riigikohtus esindamisega kantud õigusabi kulu 19 458 krooni 20 senti.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille

tagastamiseks või kompenseerimiseks on ettenähtud korras esitatud avaldus, kuni tagastamise

lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara

tagastamise nõudest. Seega tehingu kehtetuks tunnistamiseks nimetatud alusel on vajalik tuvastada, et

tegemist on õigusvastaselt võõrandatud eluruumidega, nende tagastamiseks või kompenseerimiseks

on ettenähtud korras esitatud avaldus ja tagastamine pole lahendatud või pole õigustatud subjekt

loobunud notariaalselt tõestatud allkirjaga vara tagastamise nõudest.

ORAS § 12 lg 5 järgi otsustab ja korraldab vara tagastamist reeglina valla- või linnavalitsus ja sama

seaduse paragrahv 17 lg 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 19 kohaselt määrab õigusvastaselt

võõrandatud vara koosseisu kindlaks kohalik komisjon ja märgib selle oma otsuses. Korra p 24

kohaselt on kohaliku komisjoni otsus aluseks vara tagastamise otsustamisel kohaliku omavalitsuse

täitevorgani poolt. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise komisjoni 26. juuli 1995. a otsuses on vara koosseis hoonete osas määratletud

sõnadega "natsionaliseeritud hooned". Sellele otsusele tuginedes on Harku Vallavalitsus oma

31. jaanuari 1997. a korralduses nr 30 märkinud, et õigusvastaselt võõrandatud hooned koosnevad

mõisahoonest ja laudast. Eelnev ei võimalda järeldada, et halduskorras kindlakstehtud õigusvastaselt

võõrandatud vara koosseis hoonete osas hõlmaks veel midagi lisaks mõisahoonele ja laudale, mille

tagastamise menetlus jätkub. Apellatsioonikohus pole pädev kindlaks tegema teistsugust vara

koosseisu, kui see määrati halduskorras.

Harku valla tasutud õigusabi kulude hüvitamine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. jaanuari 1999. a otsus tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Hardi Reiterile 9. veebruaril 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Tagastada Advokaadibüroole Heta 19. veebruaril 1999. a makstud kautsjon kokku 800

(kaheksasada) krooni

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik