3-3-1-26-99 · Riigikohus

3-3-1-26-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. juunil 1999

A. Raukase kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 27. mail 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Anto Raukase kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/92/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Anto Raukas, Eesti Lennuameti peadirektori asetäitja

lennuohutuse alal Guido-Eugen Jakobson ja Tartu Raadi Lennujaam AS-i juhatuse liige Andrus

Reinson. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni 4. augusti 1994. a. otsusega nr. 93/1-4 tunnistati Anto Raukas,

Uusi Raukas ja Inda Kontor omandireformi õigustatud subjektideks Tartumaal Tartu vallas asuva

"Keskküla A-8" talu 24,84 ha maa suhtes. Tartu Vallavolikogu 30. novembri 1994. a. otsusega nr. 67

kinnitati Raadi lennuvälja rajatiste teenindusmaaks 383,2 ha. See otsus tühistati sama vallavolikogu

22. jaanuari 1998. a. otsusega nr. 1. Viimatinimetatud otsusega määrati Tartu Raadi Lennujaam AS

hoonete ja rajatiste teenindusmaaks 383,2 ha. Tartu Vallavalitsuse 2. veebruari 1998. a. korralduse

nr. 40 punktiga 1 otsustati mitte tagastada A. Raukasele, U. Raukasele ja I. Kontorile "Keskküla A-8"

talu 22,54 ha maad, sest sellel asuvad Tartu Raadi Lennujaam AS rajatised ja nende teenindamiseks

vajalik maa. Tartu Ringkonnakohtu 3. septembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-83/98

tunnistati täielikult seadusevastasteks Tartu Vallavolikogu otsus teenindusmaa määramise kohta ja

Tartu Vallavalitsuse korraldus nr. 40 maa tagastamata jätmise kohta. Vallavolikogule ja

vallavalitsusele tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja vastu võtta seadusega kooskõlas olevad

haldusaktid.

A. Raukas esitas 11. mail 1998. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada täielikult

seadusevastaseks Eesti Riikliku Lennuameti Lennuohutusteenistuse direktori toimingu - Tartu Raadi

Lennujaam AS-le 24. septembril 1997. a. lennuvälja sertifikaadi nr. 04/97 andmise. Kaebaja väitis, et

vaidlustatud toiming rikub tema õigusi, sest see toiming raskendab talle maa tagastamist Raadi

lennuväljal. Sertifikaat anti seadusevastaselt, sest sertifikaadi andmisele ei eelnenud

keskkonnaekspertiisi ja lennuvälja tehnilise seisundi kontrolli. Lennuväljal on ohtlik

keskkonnareostus. Tartu Raadi lennuvälja puhul pole lennutegevuslitsentsi andmisel arvestatud

Lennundusseaduse § 51 lg 1, mille kohaselt lennutegevuslitsents antakse pärast seda, kui on

tuvastatud, et taotlejal on lennutegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks piisavalt rahalisi

vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi, personali, talitusi, vajalikke rajatisi ja varustust. Tartu Raadi

lennuvälja pole kunagi eksisteerinud. Sertifikaadi andmisel rikuti Lennundusseaduse § 41 lg 1, 43

lg 3 ja 44 lg 2.

Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 1998. a. otsusega jäeti A. Raukase kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 11. novembri 1998. a. otsusega tühistati halduskohtu otsus põhjusel, et kohus polnud

Tartu Raadi Lennujaam AS kaasanud protsessi kolmanda isikuna. A. Raukase kaebus saadeti uueks

arutamiseks samale kohtule.

Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-151/99 jäeti A. Raukase kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et Omandireformi aluste seadus ja Maareformi seadus ei sätesta isiku

absoluutset õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara, mille suhtes ta on tunnistatud

omandireformi õigustatud subjektiks. Vara, s.h. maa tagastamine või kompenseerimine otsustatakse

nendes seadustes sätestatud korras. Seepärast ei riku lennuvälja sertifikaadi andmine iseenesest

kaebaja õigusi. Sertifikaadi andmine ja maa tagastamise otsustamine võivad olla puutumises, kuid

tulenevalt Omandireformi aluste seadusest ja Maareformi seadusest ei saa sertifikaadi olemasolu olla

maa tagastamata jätmise iseseisvaks aluseks. Samuti esitas halduskohtunik otsuses motiivid, miks ta

loeb sertifikaadi andmise seaduslikuks ja ebaõigeks kaebaja väite, et sertifikaat on antud olematule

lennuväljale. Kaebaja vaidlustas sertifikaadi andmise. Seetõttu on asjasse mittepuutuvad tema väited,

mis käsitavad lennutegevuslitsentsi.

A. Raukas esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

kohtuotsus ja rahuldada halduskohtule esitatud kaebus.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 1999. a. otsusega muudeti halduskohtu otsust. Sellest jäeti välja

vaidlustatud toimingu seaduslikust käsitlevad motiivid. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu otsus

muutmata ja A. Raukase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

Lennundusseaduse § 44 lg 1 kohaselt on lennuvälja käitamine lubatud lennuvälja sertifikaadi alusel.

Lennuväljale sertifikaadi andmine, s.o. lennuvälja käitamise lubamine ei riku kaebaja õigust saada

tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad, mis on määratud lennuvälja teenindusmaaks, sest

sertifikaadiga ei määrata maa kuuluvust ega otsustata maa tagastamist või tagastamata jätmist. Kuna

Tartu Raadi Lennujaam AS-le lennuväljasertifikaadi andmine ei saa rikkuda maa tagastamise

õigustatud subjekti õigusi, siis ei pea kohus hindama kaebaja väiteid sertifikaadi andmise

seaduslikkuse kohta ja sellekohased motiivid tuleb halduskohtu otsusest välja jätta. Asja lahendanud

esimese astme kohtunik pole rikkunud Põhiseaduse § 146. Asja uuesti läbivaadanud kohtuniku

sõltumatust ei pane kahtluse alla asjaolu, et ta jõudis samadele järeldustele ja kasutas otsust

põhjendades samu väljendeid ja lauseid kui asja esimesena läbivaadanud kohtunik, kelle otsus

tühistati kolmanda isiku kaasamata jätmise pärast. Kohus ei saanud sertifikaadi peatamise suhtes

seisukohta võtta, sest vastavat taotlust protsessiosalised kohtule ei esitanud.

A. Raukas esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kasseeritud otsuse ja teha uus otsus, millega lugeda täielikult seadusevastaseks lennuvälja sertifikaat

nr. 04/97. Kassatsioonkaebuse õiguslikud argumendid on järgmised:

Halduskohtunik H. Kiviloo otsus langeb sisult ja sõnastuselt paljus kokku samas asjas tehtud, kuid

ringkonnakohtu poolt tühistatud kohtunik L. Kuuse otsusega, mistõttu kohtunik H. Kiviloo on

rikkunud Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõtet. Ringkonnakohus, jättes sellele

rikkumisele reageerimata, rikkus HKS § 25 lg 5. See rikkumine on HKS §-s 60 lg 1 p. 1 ja 2 kohaselt

kassatsioonkaebusele menetlusloa andmise aluseks.

Ringkonnakohus rikkus HKS § 20 lg 2, sest ringkonnakohtu istungi protokolli ei tehtud teatavaks

kohe istungil ega esitatud protsessiosalistele alla kirjutamiseks.

Halduskohus rikkus Lennundusseaduse § 45, jättes võtmata seisukoha sertifikaadi peatamise kohta

põhjendusega, et sertifikaadi peatamise taotlust pole kohtule esitatud.

4. Sertifikaadi andmisel rikuti Lennundusseaduse § 43.

Lennuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Kassaator põhistab oma väiteid, et kohus on rikkunud menetlusseadust, uue Halduskohtumenetluse

seadustikuga, mis sama seadustiku § 111 kohaselt jõustub alles 1. jaanuaril aastal 2000. Praegu

kehtiva, 21. juunil 1993. a. vastu võetud Halduskohtumenetluse seadustiku §-d 18 lg 2, 19 lg 3, 46

lg 4 vastavad sisult uue Halduskohtumenetluse seadustiku §-dele 20 lg 2, 25 lg 5 ja 60 lg 1 p. 1 ja 2.

Kassaator on selgesõnaliselt vaidlustanud üksnes ringkonnakohtu otsuse, kuid palub samas, et

Riigikohus teeks uue otsuse, millega tunnistataks täielikult seadusevastaseks lennuvälja sertifikaat

nr. 04/97. Sellest nähtub, et kassaator soovib tegelikult ka halduskohtu otsuse tühistamist.

2. Ebaõiged on kassaatori väited, et kohtunik H. Kiviloo rikkus Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu

sõltumatuse põhimõtet ja et ringkonnakohus, jättes sellele rikkumisele reageerimata, rikkus HKS § 19

lg 3.

Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõte tähendab, et kohus on konkreetses asjas

õigusemõistmisel sõltumatu teistest võimuharudest - seadusandlikust võimust ja täitevvõimust.

Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõtet ei saa kohaldada sama asja läbivaadanud

kahe kohtuniku otsuste võrdlemisele.

Samas asjas tehtud kahe kohtuotsuse sisuline ja sõnastuslik ühtelangemine ei anna alust seada

kahtluse alla ka kohtu erapooletust.

HKS § 19 lg 3 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu

õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. See säte ei laiene ringkonnakohtu poolt apellatsiooni

korras esimese astme kohtu otsuste läbivaatamisele juba sellepärast, et ringkonnakohus ei kohalda

esimese astme kohtu otsust, vaid seadust. Kohtuotsus pole õigusakt HKS § 19 lg 3 mõttes.

Samas asjas tehtud kahe kohtuotsuse sisuline ja sõnastuslik ühtelangemine pole vastuolus

menetlusseadusega ega saa seetõttu olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

3. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu istungi protokolli ei tehtud protsessiosalistele teatavaks

kohe istungil ega esitatud protsessiosalistele alla kirjutamiseks. Seda tõendab protsessiosaliste

allkirjade puudumine protokollil. See HKS § 20 lg 2 rikkumine ei too aga kaasa kohtuotsuse

tühistamist HKS § 43 lg 2 alusel, sest see rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele

otsustamisele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks

tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest. Samasugusele seisukohale asuti ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. aprilli 1996. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-13-96.

4. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Tartu Raadi Lennujaam AS-le lennuvälja sertifikaadi andmine,

s.o. lennuvälja käitamise lubamine ei riku A. Raukase õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud

maad, sest sertifikaadiga ei määrata maa kuuluvust ega otsustata maa tagastamist või tagastamata

jätmist.

Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku tema õigusi. Samuti ei

anna seadus isikule õigust esitada halduskohtule kaebus avalikes huvides looduskeskkonna kaitseks.

HKS § 5 lg 1 seostab halduskohtusse pöördumise õiguse otseselt isiku enda õiguste tegeliku või

väidetava rikkumisega. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi,

siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust.

Seepärast jättis ringkonnakohus õigesti halduskohtu otsusest välja motiivid, mis puudutavad

sertifikaadi andmise seaduslikkust. Kuna halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et sertifikaadi

andmine ei riku A. Raukase õigusi ja kassatsioonkaebus ei anna alust selle järelduse kummutamiseks,

siis ei saa Riigikohtu halduskolleegium analüüsida kassatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad

Lennundusseaduse §-de 43 ja 45 kohaldamist sertifikaadi andmisel.

5. Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohus rikkus Lennundusseaduse § 45, jättes võtmata seisukoha

sertifikaadi peatamise kohta põhjendusega, et kohtule pole esitatud sertifikaadi peatamise taotlust.

HKS § 9 lg 3 (23. veebruari 1995. a. redaktsioonis) sätestab, et halduskohtunikul on õigus kaebaja

palvel peatada kaevatava õigusakti täitmine. Siit tuleneb, et kohus saab kaevatava õigusakti täitmise

peatada, kui kaebaja on kohtule esitanud vastavasisulise taotluse. A. Raukas pole esitanud kohtule

taotlust peatada Tartu Raadi Lennujaam AS-le antud lennuvälja sertifikaat.

6. Tartu Ringkonnakohtu 3. septembri 1998. a. otsusega tunnistati täielikult seadusevastasteks Tartu

Vallavolikogu otsus Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa määramise kohta ja Tartu

Vallavalitsuse korraldus A. Raukasele, U. Raukasele ja I. Kontorile maa tagastamata jätmise kohta.

See kohtuotsus on jõustunud. A. Raukas kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu

halduskolleegiumi istungitel, et Tartu Vallavolikogu pole täitnud ringkonnakohtu otsust ega ole

tunnistanud kehtetuks oma otsust määrata Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa ja et ta on

seepärast pöördunud kohtuotsuse täitmiseks prokuratuuri.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et A. Raukasele maa tagastamise otsustamist

võib mõjutada Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa määramist puudutava ringkonnakohtu

otsuse täitmine, s.o. teenindusmaa määramise kohta tehtud vallavolikogu otsuse kehtetuks

tunnistamine volikogu enese poolt. Seadused ei anna prokuratuurile pädevust teostada järelevalvet

selle üle, kas kohaliku omavalitsusüksuse volikogu on täitnud kohtuotsuse.

Eeltoodud põhjustel jääb kassatsioonkaebus rahuldamata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Anto Raukase kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-

3/92/99 ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 1999. a. otsus haldusasjas nr. 3-151/99 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 7. juunil 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel