3-2-1-59-99 · Riigikohus

3-2-1-59-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. mail 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 10. mail 1999. a

AS Noonius kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari

1999. a otsuse AS Noonius hagis AS Wiklar vastu 66 080 krooni nõudes.

Tallinna Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt valmistas AS Noonius AS-le Wiklar 5. septembril

1996. a sõlmitud töövõtulepingu nr 17 alusel AS Wiklari tellimusel elamu Oskar 250 sisetrepi ja kaks

lastetoa treppi täismahus vastavalt joonistele. Töö anti üle pretensioonideta 10. jaanuaril 1997. a

saatelehe alusel. 14. jaanuaril 1997. a teatas kostja oma keeldumisest tasuda tehtud töö eest, sest töö

oli ebakvaliteetne ja pole kinni peetud kokkulepitud tähtajast, kuid samas kostja ei ole ära öelnud

treppidest ega nõudnud ka kvaliteedi kohta akti koostamist.

Hageja palus TsK § 173, § 366 ja § 369 alusel kostjalt välja mõista kokkulepitud tasu tehtud töö eest,

s.o 66 080 krooni ja riigilõivu 2682 krooni 40 senti.

Kostja leidis, et ta esitas 14. jaanuaril 1997. a kirjaliku pretensiooni, milles keeldus tasumast esitatud

arvet, sest sisetrepi puhul on tegemist ehitustehnilise praagiga, mis on tõendatud ekspertiisiaktiga.

Tallinna Linnakohus jättis 21. septembri 1998. a otsusega hagi rahuldamata TsK § 355, § 366 lg 1 ja

§ 369 lg 1 alusel ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kulu advokaadi abi eest 3304 krooni.

Otsuse motiivide kohaselt oli poolte vahel 5. septembril 1996. a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel

oli töö maksumus 80 000 krooni, millest tellija tasus avansina 30% koos käibemaksuga. Töö

üleandmise tähtpäev oli 27. november 1996. a.

Linnakohus leidis, et kostja teatas töö puudustest lepingu kohaselt 5 päeva jooksul. Kahepoolset akti

puuduste kohta pooled ei koostanud. Tõendatud on ehitustehnilise ekspertiisi ja vaegtööde

nimekirjaga, et sisetrepp ei vasta kvaliteedinõuetele. Ekspertide arvamuse kohaselt on sisetrepp

ehitustehniline praak ning see tuleb tervikuna asendada. Seetõttu on kostja keeldumine täiendavalt

tasuda 66 080 krooni põhjendatud. Kui tööettevõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis

halvendasid tööd, või laskis tekkida muid puudusi töös, on tellijal TsK § 368 lg 1 alusel õigus omal

valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist sellekohase tähtaja jooksul või vajalike

kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töö puuduste parandamiseks oma vahenditega, kui lepinguga

oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu vastavat vähendamist töö eest.

Kuna sisetrepp osutus ehitustehniliseks praagiks, on hageja nõue tasuda praaktöö eest põhjendamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. jaanuari 1999. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Kohus

tuvastas õigesti, et sisetrepp ei vastanud kvaliteedinõuetele. Ehitustehnilise ekspertiisiga tehti

kindlaks, et peatrepp (sisetrepp) on ehitustehniline praak ning tuleb tervikuna asendada. Ekspertiis

määrati hageja taotlusel, kordus- või täiendekspertiisi hageja taotlenud ei ole.

Kui tööettevõtja rikkus lepingut, siis oli tellijal TsK § 368 lg 1 kohaselt õigus töö eest tasu

vähendada.

Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme.

Kassatsioonkaebuse motiivide järgi on tellija TsK § 366 lg 1 kohaselt kohustatud töövõtja poolt

tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama ning kui ta ei teatanud viivitamatult töövõtjale lepingu

tingimustest kõrvalekaldumisest või muudest puudustest, kaotab ta õiguse neile hiljem toetuda.

Kostjal mingeid pretensioone tööde lõpetamisel 10. jaanuaril 1997. a tööde kohta ei olnud. Need

tekkisid alles siis, kui kostja hakkas elamut tervikuna üle andma majaomanikule. 14. jaanuaril 1997. a

koostati vaegtööde nimekiri, mille koostamisele alltöövõtjat AS Noonius ei kutsutud. Hageja sai

sellest nimekirjast teada alles kohtu eelistungil. Seda ei saa nimetada tööde vastuvõtmiseks.

Keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat, antud juhul

peatöövõtjat, kohustusest tasuda tehtud töö eest. Töövõtulepingu kohaselt pidi töö vastuvõtmine

toimuma akti alusel. Kostjal oli õigus kaitsta oma õigusi TsK § 368 sätestatud korras ja nõuda

puuduste tasuta kõrvaldamist või tasu vastavat vähendamist töö eest. Töö maksumusest30% avansina

tasumine, ei ole vaadeldav tasu vähendamisena, kuna seadusandja näeb ette tasu vähendamise

puuduste võrra. Samuti leiab hageja, et ekspertiisiakt on tehtud pealiskaudselt ja kiirustades. Kohus ei

kutsunud eksperte kohtuistungile, kuigi pooled seda taotlesid.

Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Hageja taotlusel tehtud ekspertiis tunnistas töö

objekti praagiks. Asjas puuduvad muud tõendid, mis välistaksid töö praagilisuse.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtud on tuvastanud, et hageja rikkus tööettevõtulepingut ja valmistas kostjale sisetrepi, mis osutus

praagiks. Kostja ei võtnud seda tööd vastu, jättes saatelehe lepingus ettenähtud 5 päeva jooksul oma

allkirjaga kinnitamata ja teatas kirjaga töö ebakvaliteetsusest ning tähtaja rikkumisest. Kohtud on

lahendanud poolte vaidluse eelkõige TsK § 368 lg 1 alusel mis annab tellijale õiguse nõuda tasu

vastavat vähendamist töö eest. Kostja keeldus maksmast rohkem kui esialgne ettemaks 30% kõigi

tööde maksumusest, sest telliti 2 lastetoatreppi ja sisetrepp. Sisetrepp osutus praagiks. Kuna tellija ei

võtnud osa tellimustööst vastu ega tasunud selle eest, nõudis tööettevõtja lepingus kokku lepitud tasu

kohtu kaudu. Hageja väitel oli sisetrepp kvaliteetne ja seepärast pidi tellija selle eest tasuma lepingus

kokkulepitud hinna. Kostjal oli õigus esitada oma vastuväited hagile, mida ta ka tegi. Kostja

vastuväited luges kohus tõendatuks ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtul oli õigus jätta hagi

rahuldamata, sest hageja ei tõendanud oma nõudmiste põhjendatust.

Kostja tegevus on kooskõlas TsK §-ga 369, millele viitas otsuses esimese astme kohus. Esimese

astme kohtu otsuse põhjendustega nõustus ringkonnakohus. TsK § 369 lg 1 kohaselt on tellija

kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse

või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Seoses hageja tehtud praagiga keeldus kostja talle

sisetrepi eest tasumast. Kostjal oli õigus praaktöö jätta välja maksmata. Kuna tellija tööettevõtja

tehtud praaki vastu ei võtnud, siis ei olnud tal ka kohustust selle eest tasuda. Ekspertiisiga tuvastati, et

tasumatajäänud summa vastas sisetrepi maksumusele.

Juhindudes TsMS §-st 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa