3-3-1-25-99 · Riigikohus

3-3-1-25-99

MÄÄRUS

Tartus 25. mail 1999

T. Järveti kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 10 lg 3 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

13. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Tanel Järveti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

26. veebruari 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/69/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tanel Järvet. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Tanel Järvet esitas 17. detsembril 1998 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada

täielikult seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a. korralduse nr. 1150-k.

Vaidlustatud korralduse p-ga 1 volitati teede- ja sideministrit AS Eesti Telekomi aktsionäride

erakorralisel üldkoosolekul hääletama riigi esindajana põhikirja muutmise ning aktsiakapitali

suurendamise poolt A-aktsiate väljalaskmisega aktsiaseltsi restruktureerimiseks ja B-aktsia

väljalaskmiseks ning loobuma A-aktsiate ostueesõigusest. Vaidlustatud korralduse p-ga 2 kohustati

Teede- ja Sideministeeriumi tasuma AS Eesti Telekomi B-aktsia eest rahalise sissemaksena 1000

krooni. Kaebuse esitaja leidis, et korraldus on vastuolus riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute

asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lg-ga 3 ja sellega rikutakse tema kui füüsilisest isikust

ettevõtja Põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust vabalt tegelda ettevõtlusega.

Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 1999. a. määrusega haldusasjas nr. 3-956/98 tagastati kaebus HKS

§ 10 lg 3 alusel läbivaatamatult. Määruse kohaselt ei ole halduskohtus kaevatavaks haldusaktiks

korraldus, mille sisuks on volituste andmine ministrile. Volitusega ei tehtud halduskohtu arvates

otsust äriühingutes riigi enamusotsustusõiguse suhtes, vaid sellega anti ministrile õigus ja pandi

kohustus esindada riiki.

Erikaebuses palus T. Järvet halduskohtu määruse tühistada, sest halduskohus on HKS § 3 lg-t 1 ja § 4

vääralt kohaldanud. Erikaebuses leiti, et kontroll kõikide Vabariigi Valitsuse üksikaktide üle kuulub

halduskohtu pädevusse. Samuti leiti, et korraldusega volitati teede- ja sideministrit A-aktsiate

ostueesõigusest loobuma ning sellega kaotas riik enamusotsustusõiguse.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 1999. a. määrusega nr. II-3/69/99 jäeti erikaebus rahuldamata

ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus toetas seisukohta, et korraldus ei kuulu

läbivaatamisele halduskohtus. Seda seisukohta motiveeris ringkonnakohus väitega, et korralduse

eesmärgiks on riikliku majanduspoliitika elluviimine. Ka osutas ringkonnakohus, et HKS § 5 lg-st 1

tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et õigusakti või toiminguga on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaevatud majanduspoliitiline otsus ei saa mõjuda kaebuse

esitaja subjektiivsetele õigustele. Ringkonnakohus leidis ka, et riigi poolt eraõiguslike juriidiliste

isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lg 3 järgimise kontrollimiseks peaks kohus

otsustama, kas AS Eesti Telekom on strateegiliselt tähtis äriühing või mitte. See pädevus on aga

ainult Riigikogul ja halduskolleegiumi arvates ei saa halduskohus sellele küsimusele hinnangut anda.

Kassatsioonkaebuses palub T. Järvet teha uue otsuse, millega võtta tema kaebus halduskohtu

menetlusse asja uueks arutamiseks saatmata, sest asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda.

Kassaator on seisukohal, et subjektiivsete õiguste rikkumise küsimuse lahendamine määrusega ilma

asja kohtuistungil arutamata on vastuolus kohtumenetluse normidega. Vaidlustatud korralduse peale

kaebuse esitamise õigus on kõigil ettevõtjatel, kelle huvisid selle korraldusega riivatakse. Kassaator

leiab, et tema kaebus on esitatud haldusakti peale ning ringkonnakohtu seisukoht, et kohus ei teosta

kontrolli riikliku majanduspoliitika elluviimise üle, ei ole kooskõlas Halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud kaebeõigusega. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil muutis T. Järvet

kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ning palus halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja

saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Õige on kassaatori väide, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks HKS § 10 lg 3

järgi puudus alus.

HKS § 10 lg 3 kohaselt tagastab halduskohtunik kaebuse, kui ta leiab, et kaebus ei kuulu

läbivaatamisele halduskohtus. Kaebus kuulub halduskohtus läbivaatamisele, kui selles tõstatatud

vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses ja on esitatud halduskohtusse pöördumise tähtaja

jooksul.

Halduskohtu pädevuse määravad ära HKS § 4 lg 2, mille kohaselt võib halduskohtusse pöörduda

avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks, ja HKS § 3 lg-s 2 esitatud välistavad klauslid vaidluste

osas, mis kuuluvad lahendamisele kriminaal-, tsiviil- või põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse korras. Vaidlus äriühingu üldkoosolekul osalemiseks riigi esindaja määramise ja

haldusorgani poolt äriühingus riigi osaluse kohta tehtud otsustuste õiguspärasuse üle on avalik-

õiguslik vaidlus. Riigi osalemine eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuses toimub riigi funktsioonide

parema täitmise ja riikliku majanduspoliitika elluviimise eesmärgil, seega avalikes huvides, mitte

erahuvides. Järelikult on täidetud HKS § 4 lg 2 kohaldamiseks vajalikud tingimused.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaevatud korralduse õiguspärasus ei kuulu hindamisele

halduskohtus, sest korralduse eesmärgiks on riikliku majanduspoliitika elluviimine. Põhiseaduse §-s 4

tähendatud võimude lahususe põhimõttega on kooskõlas halduskohtu pädevus kontrollida, kas

haldusorgan on riiklikku majanduspoliitikat teostanud kooskõlas seaduse ja õigusega. Põhiseaduse

§ 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa välistada subjektiivsete õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist

haldusorgani õigusakti sisust või reaaltoimingu olemusest lähtudes. Seadusega võib sellise vaidluse

lahendamiseks küll ette näha teistsuguse kohtumenetluse, kuid seda käesolevas asjas tehtud ei ole.

HKS § 5 lg 1 järgi võib halduskohtu pädevusse kuuluva vaidluse haldusorgani õigusakti või

reaaltoimingu õiguspärasuse üle tõstatada vaid isik, kelle õigusi või vabadusi õigusakt või

reaaltoiming rikub. HKS § 5 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise õigus ei ole seotud halduskohtu

pädevusega, kaebeõiguse puudumine ei too kaasa halduskohtu pädevuse äralangemist. Seetõttu ei saa

kaebeõiguse puudumisel HKS § 10 lg-t 3 kohaldada.

2. Õige on kassaatori väide, et haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus

subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Asja ettevalmistamise staadiumis peab

kohus kontrollima üksnes seda, kas kaebuses on vastavalt HKS § 8 lg 1 p-le 4 märgitud põhjused,

miks kaebuse esitaja loeb õigusakti või reaaltoimingu oma õigusi rikkuvaks. Kui nimetatud nõue ei

ole kaebuses täidetud ja seda puudust ei kõrvaldata, tagastab halduskohtunik kaebuse oma määrusega

HKS § 10 lg 2 alusel.

Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil. Riigikohtu

halduskolleegium on 13. juuni 1997. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-19-97 leidnud, et HKS § 5 lg 1

kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja

halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Kui

halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või reaaltoiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab

halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või reaaltoimingu

õiguspärasusele.

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused on vastuolus halduskohtumenetluse

normiga ja need tuleb tühistada. Tallinna Halduskohus peab uuesti tegema HKS §-s 9 loetletud

toimingud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p-st 2 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Tanel Järveti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 1999. a. määrus haldusasjas nr. 3-956/98 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 1999. a. määrus haldusasjas nr. II-3/69/99 ning saata

asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus.

Tagastada Tanel Järvetile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 25. mail 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton

Jüri Põld

Harri Salmann