3-2-1-57-99 · Riigikohus

3-2-1-57-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. mail 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

kirjalikus menetluses 3. mail 1999. a

OÜ V. Lutsu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

25. jaanuari 1999. a otsuse OÜ V. Lutsu hagis OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus vastu 1 006 908

krooni 50 sendi saamiseks.

ME Paldiski Kinnisvarahooldus ja Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ sõlmisid 1. augustil 1996. a

tööettevõtulepingu, mille kohaselt viimane kohustus tegema ME Paldiski Kinnisvarahoolduse

hallatavate hoonete hooldus- ja remonditöid, hooldama kanalisatsiooni- ja veesüsteemi objekte ning

tegema heakorratöid. Pooled lõpetasid selle lepingu ennetähtaegselt 31. detsembril 1996. a. Sama

lepingu järgi võlgnes kostja lepingu lõpetamise ajaks Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ-le 565 044

krooni 6 senti. 20. jaanuaril 1997. a loovutas Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ oma nõude AS-le

D"ekers, kes omakorda loovutas selle 27. detsembril 1997. a OÜ-le V. Luts, kes sellest lähtudes palus

mõista kostjalt välja lepingulise võlgnevuse 565 044 krooni 6 senti ning viivised (lepingu kohaselt

0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas) ajavahemiku 20. jaanuar 1997. a kuni 15. veebruar

1998. a eest 441 864 krooni 40 senti. Nõude kogusumma oli 1 006 908 krooni 50 senti.

Harju Maakohus jättis 12. oktoobri 1998. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et nõude

loovutamine TsK § 216 lg 1 alusel on lubatud vaid siis, kui see ei ole vastuolus seaduse või

lepinguga. 1. augustil 1996. a sõlmitud tööettevõtulepingu punkti 1.3 järgi ei võinud lepingu pooled

loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku

nõusolekuta. Nõude loovutamiseks kostja nõusolekut ei olnud. Kohus leidis, et nõude loovutamine on

tühine seetõttu, et on rikutud oluliselt seadust, kui ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega.

Kohtuotsuse kohaselt puudus hagejal nõudeõigus, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks hinnata teisi

poolte esitatud argumente.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. jaanuari 1999. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse

motiivide kohaselt tugines kohus õigesti nõude aluseks olevale lepingule, mille kohaselt

lepingujärgsete õiguste ja kohustuste üleandmine ei olnud poolte nõusolekuta lubatud.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse järeldused täiendavat motiveerimist ei vaja. 1. augustil

1996. a sõlmitud lepingu punkti 1.3 kohaselt ei tohtinud kumbki pool teise poole nõusolekuta

lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. Kõnealune leping lõppes

küll 31. detsembril 1996. a , kuid ka pärast seda tuleb juhinduda lepingust, millest nõuded tulenevad.

Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna kohus on vääralt

kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Otsusest ei nähtu

materiaalõiguse norm, mille alusel kohtud leidsid, et nõude loovutamisele lepingus kehtestatud

piirang jääb olenemata poolte kokkuleppest jõusse ka pärast lepingu lõppemist.

Hageja leidis, et pooled võtsid endale kohustuse mitte üle anda kolmandale isikule lepingust

tulenevaid õigusi ja kohustusi ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta terve lepingu kehtivuse aja

jooksul. Hiljem lõpetasid pooled lepingu ennetähtaegselt 31. detsembrist 1996. a. Arusaamatu on

kohtu järeldus, et lepingu teatud tingimus jääb kehtima vaatamata mõlema poole selgelt väljendatud

tahtele lõpetada lepingu kehtivus tervikuna.

Ringkonnakohus ei ole käsitlenud oma otsuses apellandi väiteid protsessiõiguse normide olulisest

rikkumisest maakohtu poolt.

Maakohtule esitatud hagis paluti kostjalt välja mõista 1 006 908 krooni 50 senti. Maakohus jättis hagi

rahuldamata. Apellatsioonikohus lahendas pooltevahelise vaidluse üksnes 104 214 krooni 39 sendi

ulatuses. Otsusest ei nähtu, miks lahendati apellatsioonkaebus just nimetatud summa ulatuses. Seega

on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega, mis viis asja ebaõigele lahendamisele.

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leidis, et kummalgi lepingupoolel ei olnud õigust

loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku

nõusolekuta. Kostja on seisukohal, et AS D"ekers ja OÜ V. Luts nõude loovutamise tehingud olid

suunatud lepingu rikkumisele ja olid heade kommete vastased ning seega TsÜS 66 lg 1 ja lg 2

kohaselt tühised. Kostja arvab, et ringkonnakohtu poolt nimetatud haginõude summa 104 214, 39

krooni puhul on tegemist trükiveaga, mitte maakohtu lahendi muutmisega.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsusega on võetud seisukoht üksnes 104 214 krooni 39 sendi

osas, vaatamata sellele, et pooled vaidlesid kokku 1 006 908 krooni 50 sendi üle ja

apellatsioonkaebus oli esitatud kogu otsuse peale. Ülejäänud summa osas ei ole ringkonnakohtu

otsuses mingit põhjendust esitatud. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 319 lg 1.

Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide selle kohta, et kohus on vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme. Poolte kohustise tekkimise alus oli kooskõlas TsÜS §-ga 58

tööettevõtuleping. Selle lepingu alusel tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahooldusel kohustus tasuda

nende tööde eest, mida lepingu järgi tema tellimusel tegi Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ. Sama

lepinguga leppisid pooled kokku ka selles, et kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja

kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. Sellest lepingust

tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahoolduse kohustus võlg tasuda ja Pakri Kinnisvarahooldus OÜ-l õigus

nõuda kohustuse täitmist. Seda nõudeõigust ta ei tohtinud lepingu kohaselt kellelegi teisele

loovutada. Asjaolu, et pooled loobusid hiljem alates 31. detsembrist 1996. a teineteise teenustest ja

lõpetasid lepingulise kohustise kooskõlas TsK §-ga 238, ei lõpetanud ega muutnud lepingu alusel

tekkinud kohustust, mis keelas nõude loovutamise kooskõlas TsK §-ga 216. Lepingu alusel tekkinud

kohustus tuleb täita selle lepingu tingimuste kohaselt. Ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja

ühepoolne lepingu tingimuste muutmine on TsK § 174 järgi keelatud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. jaanuari 1999. a otsus tühistada ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Leonid Jakersonile 25. veebruaril 1999. a tasutud kautsjon 10 069 (kümme tuhat

kuuskümmend üheksa) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa