3-3-1-16-99 · Riigikohus

3-3-1-16-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. mail 1999

Liisa Geine esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 19 lg 6 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Liisa Geine esindaja vandeadvokaat Tiit Kollomi

kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-

2/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa vandeadvokaat Tiit Kollom ja Natalia Ontin. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Ethel Tatriku ja Ivi Streimanni esindaja Natalia Ontin esitas 14. jaanuaril 1997 kaebuse Lääne-Viru

Maakohtule, milles palus tühistada Rakvere rajooni Võsu alevi Rahvasaadikute Nõukogu

Täitevkomitee 18. detsembri 1990. a. otsuse nr. 37 p. 3. Vaidlustatud otsuse punktiga 3 otsustati alevi

reservmaa arvelt suurendada 2000 m2 võrra Liisa Geine krunti Võsu alevis Mere tn. 3.

Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 20. augusti 1997. a. otsusega tunnistati vaidlustatud otsuse

p. 3 täielikult seadusevastaseks ning tehti Lääne-Viru maavanemale ettekirjutus asi uuesti läbi

vaadata ja teha uus otsus ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kolmanda isiku L. Geine esindajad Elmar Geine ja vandeadvokaat Tiit Kollom esitasid maakohtu

otsuse peale mitu apellatsioonkaebust, mille maakohus tagastas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

möödumise tõttu. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 18. novembri 1998 määrusega rahuldati

T. Kollomi avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tema apellatsioonkaebus

edastati Viru Ringkonnakohtule.

Viru Ringkonnakohtu 21. jaanuari 1999. a. määrusega jäeti T. Kollomi apellatsioonkaebus Lääne-

Viru Maakohtu 20. augusti 1997. a. otsuse peale läbi vaatamata, sest apellatsioonkaebuse esitaja ei

ilmunud ringkonnakohtu 21. jaanuari 1999. a. istungile. Viru Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1999. a.

otsuse kohaselt esitas 23. novembril 1998 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ka L. Geine

teine esindaja E. Geine. Viru Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et E. Geine apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust halduskohtuniku otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses vaidlustatud

kohtuotsus on jõustunud ja vastavalt kohtuotsuses tehtud ettekirjutusele on vaidlustatud haldusakt

tühistatud. Sellest tulenevalt puudub asjas vaidluse objekt. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku

otsuses toodud põhjendusega, et vaidlustatav haldusakt oli välja antud pädevust ületades, ega

esitanud selles osas täiendavaid põhjendusi.

Kassatsioonkaebuses palub L. Geine esindaja vandeadvokaat T. Kollom Viru Ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et tema poolt esitatud

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudus alus, sest kohtuistungil viibis L. Geine teine

esindaja E. Geine. Jättes T. Kollomi apellatsioonkaebuse motiivid tähelepanuta, on ringkonnakohus

kassaatori arvates rikkunud TsMS § 330 lg 6 sätteid. Kassaator on seisukohal, et E. Geine

apellatsioonkaebuse tagastas maakohus esitajale eelneva menetluse käigus ja uuesti ei ole seda

esitatud. Seega ei saanud ringkonnakohus E. Geine apellatsioonkaebust läbi vaadata. Samuti leiab

kassaator, et seadusest ei tulene ringkonnakohtu otsuse põhjendus, mille järgi ei saa kaebust

rahuldada seetõttu, et maakohtus vaidlustatud haldusakt on tühistatud.

Kirjalikes vastustes kassatsioonkaebusele Võsu Vallavolikogu ja Lääne-Viru maavanem

kassatsioonkaebusele vastuväiteid ei esitanud.

E. Tatriku ja I. Streimanni esindaja N. Ontin leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et maakohtu

18. novembri 1998. a. määrus, millega ennistati apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, tehti

protsessinorme rikkudes. Kuna maakohtu otsuse näol on antud asjas olemas jõustunud kohtuotsus,

siis on kassatsioonkaebus põhjendamatu.

Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 1999. a. istungil esitas T. Kollom taotluse tühistada Viru

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 1999. a. määrus haldusasjas nr. II-3-2/99.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on rikkunud kohtumenetluse norme, jättes

vandeadvokaat T. Kollomi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

HKS § 19 lg 6 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ta on

tunnistanud kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane sellele vaatamata ei

ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumise võimatusest.

T. Kollom osales käesolevas asjas kolmanda isiku L. Geine esindajana ja esitas apellatsioonkaebuse

L. Geine nimel. TsMS § 83 lg-st 1 tulenevalt ajab esindaja kohtus oma esindatava asja. Kui toimingu

on kohtumenetluses teinud protsessiosalise esindaja, siis tuleb seda käsitada protsessiosalise enda

toiminguna.

Kohtuistungi protokolli kohaselt esindas L. Geinet Viru Ringkonnakohtu 21. jaanuari 1999. a.

istungil tema teine esindaja E. Geine. Seega ilmus apellatsioonkaebuse esitaja kohtuistungile,

mistõttu HKS § 19 lg 6 kohaldamiseks puudus kohtul alus.

T. Kollomi apellatsioonkaebuse ebaõige läbi vaatamata jätmise tõttu ei arvestanud ringkonnakohus

selles toodud väiteid. See võis viia asja ebaõigele otsustamisele, mistõttu apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmise määrus tuleb tühistada.

2. Ringkonnakohus on oma otsuse kohaselt läbi vaadanud L. Geine teise esindaja E. Geine poolt

23. novembril 1998 esitatud apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu toimikust ei nähtu üheselt, millise

apellatsioonkaebuse ringkonnakohus on läbi vaadanud. Toimikus on küll E. Geine poolt L. Geine

nimel esitatud apellatsioonkaebus 12. septembrist 1997, mis on kohtu templijäljendi kohaselt Lääne-

Viru Maakohtusse saabunud 16. septembril 1997. Nimetatud kaebus on aga ringkonnakohtu otsuse

kohaselt esitajale Lääne-Viru Maakohtu 17. septembri 1997. a. kirjaga tagastatud.

HKS § 23 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus kaevatava otsuse teinud halduskohtu kaudu.

Kohtutoimikutest ei nähtu, et L. Geine apellatsioonkaebus oleks pärast selle tagastamist uuesti

halduskohtule esitatud ja sealt ringkonnakohtule edastatud. Toimikus oleva 23. novembril 1998 Viru

Ringkonnakohtusse saadetud kaaskirja kohaselt on Lääne-Viru Maakohus edastanud vaid T. Kollomi

apellatsioonkaebuse.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, milline apellatsioonkaebus maakohtu

otsuse peale on halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras tegelikult esitatud, ja andma

hinnangu selles toodud väidetele.

3. Alusetu on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidluse objekti puudumise tõttu ei ole

apellatsioonkaebust võimalik läbi vaadata, sest esimese astme kohtus vaidlustatud haldusakt on

tühistatud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluses esimese astme halduskohtu lahendi

seaduslikkust selle tegemise hetkel. Kaevatud haldusakti tühistamine pärast halduskohtu otsuse

tegemist ei saa mõjutada halduskohtu otsuse seaduslikkust.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p-st 2, § 43 lg-st 2, § 36 lg-st 2 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu

halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Liisa Geine esindaja vandeadvokaat Tiit Kollomi kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-3-2/99 ja Viru

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 1999. a. määrus haldusasjas nr. II-3-2/99.

Saata asi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Liisa Geinele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 17. mail 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton

Hele-Kai Remmel

Harri Salmann