3-2-1-49-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AEK Valduse OÜ esindaja vandeadvokaat A. Laretei ja A. Kaasiku esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe
Legislator headnote
AI generated3-2-1-49-99 · Riigikohus: Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AEK Valduse OÜ esindaja vandeadvokaat A. Laretei ja A. Kaasiku esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe
Full text
3-2-1-49-99
M Ä Ä R U S
Tartus 12. mail 1999. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AEK
Valduse OÜ esindaja vandeadvokaat A. Laretei ja A. Kaasiku esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe
osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 19. aprillil 1999. a läbi
AEK Valduse OÜ erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. detsembri
1998. a määruse Koreli Süsteemide AS lõpetamise otsuse ja likvideerija registrisse kandmise
kohta.
Tartu Linnakohtu registriosakonna kohtunikuabi 6. jaanuari 1998. a kandeotsuse kohaselt esitas
Koreli Süsteemide AS avalduse aktsiaseltsi lõpetamise otsuse ja likvideerija äriregistrisse
kandmiseks. Kohus otsustas kanda äriregistri B-osa registrikaardi neljandasse veergu likvideerijana
Jüri Ploomi ja kuuendasse veergu ühingu 23. detsembri 1997. a lõpetamise otsuse.
Koreli Süsteemide AS 50% aktsiate omanik AEK Valduse OÜ ja Koreli Süsteemide AS nõukogu
liige Veljo Haamer taotlesid vastulauses kandeotsuse tühistamist. Vastulause kohaselt ei vastanud
kandeavaldus kande tegemise ajal ÄS §-de 367 lg 1 ja 371 lg 1 nõuetele ja kanne tuli ÄS § 33 lg 5
kohasel jätta tegemata. Kande tegemiseks esitas avalduse Arne Kaasik, kes ei olnud 24. detsembri
1997. a kohtumääruse alusel 29. detsembri 1997. a registrikaardi kande tõttu enam Koreli Süsteemide
AS juhatuse liige.
Kohtunikuabi jättis vastualuse rahuldamata ning esitas selle läbivaatamiseks kohtunikule. Tartu
Linnakohtu kohtunik jättis 22. mai 1998. a otsusega vastualuse rahuldamata.
Otsuse põhjenduste kohaselt otsustati Koreli Süsteemide AS lõpetamine ja likvideerija registrisse
kandmine 23. detsembril 1997. a. Registrile tegi A. Kaasik avalduse otsuse tegemise päeval, kuid
postitas otsuse koos üldkoosoleku protokolliga 29. detsembril 1997. a. Samal päeval tehti
24. detsembri 1997. a kohtumääruse alusel kanne juhatuse liikme A. Kaasiku äriregistrist
kustutamiseks ja juhatuse liikmena Margus Kauri äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 34 lg 4 kohaselt
omandavad kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud õigusliku tähenduse kohtuotsuse
jõustumisest. A. Kaasiku avalduse esitamise ajal 29. detsembril 1997. a ei olnud kohtumäärus uue
juhatuse liikme osas jõustunud. Seega sai A. Kaasik 29. detsembril 1997. a esitada avalduse
äriregistrile ning registripidajal puudus ÄS § 33 lg 5 alusel õiguslik alus keelduda kande tegemisest.
Ringkonnakohus tühistas registriosakonna kohtuniku otsuse ja lõpetas TsMS § 217 p 1 alusel asjas
menetluse. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole Koreli Süsteemide AS aktsionäril
AEK Valduse OÜ-l ja Koreli Süsteemide AS nõukogu liikmel V. Haameril vastualuse esitamise
õigust. Vastavalt ÄS §-le 731 lg 1 võib huvitatud isik esitada kohtunikuabi otsuse peale vastulause
kahe kuu jooksul alates ärakirja saamisest. Huvitatud isikuks saab olla isik, kelle kohta otsus tehti.
Tartu Linnakohtu kohtunikuabi 6. jaanuari 1998. a otsus on tehtud Koreli Süsteemide AS kohta. ÄS
§ 33 lg-st 4 ja § 56 lg-st 1 tuleneb, et vastulauset saab esitada vaid kohtunikuabi sellise otsuse peale,
millega otsustatakse jätta kanne tegemata kas kogu avaldaja poolt soovitud ulatuses või osaliselt või
kui registripidaja jätab ÄS § 61 lg 2 alusel kandeotsust tehes arvesse võtmata avalduse esitama
pidanud isiku vastuväited. Asjas on Koreli Süsteemide AS juhatuse liikme A. Kaasiku avalduse kohta
tehtud positiivne otsus ning sellist otsust ei ole ÄS § 731 lg 1 korras võimalik vaidlustada.
Erikaebuse esitas AEK Valduse OÜ, kes palus tühistada ringkonnakohtu määruse asja menetluse
lõpetamise osas ning uue otsusega tunnistada kehtetuks Koreli Süsteemide AS äriregistri B-kaardile
6. jaanuaril 1998. a tehtud kanne nr 3 ja sellega seonduvalt kriipsutada kandes nr 2 olevatele
andmetele allatõmmatud punane joon läbi.
Kassaator leidis, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt vastulauset kandeotsusele saab esitada
vaid isik, kelle kohta otsus tehti, ei põhine seadusel. Koreli Süsteemide AS likvideerimise kohta
tehtud kanne puudutab aktsionäri varalisi huve, kuna likvideerijaks määratud isik saab likvideeritava
äriühingu nõukogu õigused ja volituse käsutada äriühingu vara. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et
ettevõtja avalduse rahuldamisel põhinevat kandeotsust ei saa vaidlustada ja huvitatud isikul puudub
võimalus vaidlustada ebaõiget kandeotsust. Selline seisukoht ei tulene äriseadustikust. Registripidaja
pidi 6. jaanuaril 1998. a teadma, et Koreli Süsteemide AS juhataja on registrikande järgi M. Kaur.
Kandeotsuse tegemise ajal ei olnud A. Kaasik enam aktsiaseltsi seaduslik esindaja, mistõttu ta ei
olnud õigustatud kandeavaldust tegema.
Vastustaja leidis, et kassaatoril puudub erikaebuse esitamise õigus, kuna TsMS § 220 lg 2 kohaselt
ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Huvitatud isikuks, kes võib
esitada vastualuse kohtunikuabi otsusele, on ainult see isik, kelle kohta otsus tehti. Kassaator ei ole
huvitatud isik ÄS § 731 lg 1 mõttes.
Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja erikaebuse väidete ja vastustaja esindaja vastuväidete
juurde.
Kolleegium leidis, et kohtumäärus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi
olulise rikkumise tõttu.
TsMS § 217 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse
tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Asi kuulub tsiviilkohtupidamise korras läbivaatamisele.
ÄS § 731 lg 1 (kuni 10. juulini 1998. a kehtinud sõnastuses) kohaselt võis kohtunikuabi otsuse peale
vastulause esitada ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest. Kohtunikuabi tegi otsuse
6. jaanuaril 1998. a. Vastulause kohtunikuabi otsusele esitasid aktsiaseltsi aktsionär ja nõukogu liige.
Kohtunikuabi vastulauset ei rahuldanud ning esitas kooskõlas ÄS § 731 lg-ga 2 selle läbivaatamiseks
kohtunikule. Vastavalt ÄS § 73 lg 1 (kuni 10. juulini 1998. a kehtinud sõnastuses) võis huvitatud isik
kohtuniku otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse
ärakirja saamisest. Alates 10. juulist 1998. a on huvitatud isikul vastavalt ÄS § 73 lg 1 kohtuniku
otsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule kahe kuu jooksul, arvates otsuse
allkirjutamisest. Seega võib ja võis huvitatud isik äriseadustiku järgi esitada kandeotsuse peale
vastulause ja asjas menetluse lõpetamine ei ole õige. Sellele seisukohale on asunud Riigikohtu
tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-3-1-98 (RT III 1998, 8, 83) ja tsiviilasjas nr 3-2-1-17-99 (RT III
1999, 8, 87).
Kohtul tuleb tuvastada, kas aktsiaseltsi aktsionär on huvitatud isik aktsiaseltsi lõpetamise otsuse ja
likvideerija äriregistrisse kandmise kandeotsuse vastulause esitamisel ning juhul, kui vastulause
esitaja ei ole huvitatud isik, siis tuleb tema nõue jätta rahuldamata, mitte TsMS § 217 p 1 alusel asjas
menetlus lõpetada.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
m ä ä r a s:
Tartu Ringkonna tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 1998. a määrus tühistada ja asi saata uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
AEK Valduse OÜ erikaebus rahuldada osaliselt.
Tagastada AEK Valduse OÜ-le 11. detsembril 1998. a. makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja J. Odar
LiikmedA. Kull, . Laarmaa