3-1-1-45-99 · Riigikohus

3-1-1-45-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 04. mail 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K. kaitsja vandeadvokaat Marge Tamme ja riigiprokurör

Marge Püss.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta

16.-17.detsembril 1993. a, vastavalt esitatud nõudmisele riigikeele oskuse omandamise kohta, esitas oma

töökohta X Reaalgümnaasiumi teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse nr 033128 eesti keele eksami

sooritamise ja D-kategooria omandamise kohta, s.o ametliku dokumendi eesmärgiga omandada õigus jätkata

tööd.

Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti T. K. KrK § 186 järgi õigeks. Kohus leidis, et

kohtuliku uurimise käigus ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaks kohtualuse teadlikkust selles, et

talle väljastatud keeletunnistus oli võltsitud ning et ta tahtlikult esitas võltsitud dokumendi õiguste saamise

eesmärgil.

II Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri

prokurör Heili Sepp, kes taotles kohtuotsuse tühistamist, T. K. süüdimõistmist KrK § 186 järgi ja tema

karistamist vastavalt toimepandud kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule.

Apellant leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Toimikus

olevatele tõenditele viidates on ta rõhutanud, et T. K. ei ole kunagi teinud riigikeele eksamit D-kategooriale,

ta ei ole vaidlusalusel perioodil olnud eksamineeritavate nimekirjas ega eksamitel osalenud. Prokurör peab

ümberlükatuiks T. K. väiteid, et ta 1993. a detsembris Tallinnas V. tänaval asunud Eesti Keelekeskuses läbis

riigikeeleeksami, sest sel ajal selles kohas eksameid enam ei toimunud. Keeletunnistus nr 033128 on

protestitud otsuse kohaselt selgete võltsimistunnustega. Apellant pidas tõendatuks, et T. K. oli ise teadlik

keeletunnistuse võltsituses, kuigi võltsitud tunnistuse omandamise asjaolud on tuvastamata. Vastavalt

seadusele ja keeleameti nõuetele tulnuks tal töökohta esitada C-kategooriale vastavat eesti keele oskust

kinnitav dokument. Sellise dokumendina esitaski T. K. põhikohaga X Reaalgümnaasiumi õpetajana tööle

asudes koopia süüdistuse aluseks olevast võltsitud keeletunnistusest, mille kohta oli tal teada, et see on

võltsitud ja sisult tõele mittevastav.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a otsusega jäeti apellatsioonprotest

rahuldamata. Lisaks linnakohtu otsuses toodud järelduste sisukohaseks pidamisele on õigeksmõistvat otsust

põhistatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-99 väljendatud seisukohaga, mis apellatsioonkohtu hinnangul

nõuab teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise puhul veel selle tõendamist, kes dokumendi võltsis ning

milles seisnes võltsitud dokumendi kasutaja seotus dokumendi võltsimisega.

III Mõlema kohtulahendi vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokurör Jaan Naaber.

Kassaator leiab tõenditest tulenevaid hinnanguid konkretiseerides, et T. K. oli teadlik keeletunnistuse

nr 033128 võltsitusest, olgugi et ei ole teada, millistel asjaoludel ta võltsitud keeletunnistuse omandas.

Eksami sooritamise kohta antud kohtualuse paljusõnalised ütlused on tõendite kogumiga vastuolus.

Kassaator peab apellatsioonprotestis käsitletud seisukohtade arvestamata jätmist põhjendamatuks, nagu ka

seda, et võltsitud dokumendi kasutamise puhul peab olema tuvastatud isik, kes dokumendi võltsis ning nende

omavaheline seotus. Võltsitud dokumendi kasutamise inkrimineerimist ja kasutaja kriminaalvastutusele

võtmist ei saa takistada võimalike teiste süüdlaste mittetuvastamine. KrK § 186 dispositsiooni elemendid -

teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi - on T. K. käitumises

kassaatori hinnangul olemas. Seega on kohtulahendites toimunud ebaõige tõlgendamise tõttu kohaldamisele

kuulunud seaduse mittekohaldamine, mis tingib nende tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks sisuliseks

läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

Vaidlustatud kohtulahendite järeldusi õigustava kirjaliku seletuse on esitanud T. K. Ta leiab, et kohtud on

tema õigeksmõistmise põhistamisel tõendeid õigesti hinnanud ja lähtunud tema süü küsimuse lahendamisel

KrK § 186 sisust, seega taotleb ta kohtulahendite muutmata ning kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused, milles kaitsja taotles protesti rahuldamata jätmist ning prokurör toetas protestis väljendatud

seisukohti,

l e i d i s:

Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a

õigeksmõistvad kohtuotsused T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi sisaldavad vastuolusid ja on

motiveerimata, mistõttu kuuluvad tühistamisele.

1. KrK §-s 186 nähakse muuhulgas ette vastutus teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eest

eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. T. K. käitumises on määrav võltsitud ametliku

dokumendi kasutamise eesmärk kui kuriteo subjektiivse külje koosseisuline tunnus.

Apellatsioonikohtu viide Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-99 väljendatud seisukohtadele ei ole asjakohane,

kuna T. K. ja J. K. süüdistusasjade tehiolud ei ole sedavõrd sarnased, et J. K. asjas tehtud otsuse järeldusi

saaks kasutada T. K. süüküsimuse otsustamisel. Küll aga on põhjust rõhutada Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 1999. a otsuse nr 3-1-1-32-99 aluseks olevate tehiolude olulist kattumist

nendega, mis on olnud kaalumisel läbivaadatavas asjas enamuses kattuva apellatsioonikohtu koosseisu poolt

ja viisid T. Kn. süüdimõistmisele KrK § 186 järgi.

2. T. K. õigeksmõistmisel on kohtute järeldused veenva analüüsita rajatud kohtualuse ütlustele, mis ei

kummuta tõendite kogumile tuginevaid ja protestides rõhutatult esitatud faktilisi asjaolusid. Kohtualuse poolt

esitatud versioon, et ta 1993. aasta detsembris sooritas keeleeksami ja seejärel sai keeleoskuse D-kategooriat

kinnitava selgete võltsimistunnustega riigikeeleoskuse tunnistuse nr 033128 kohas, kus üle kahe kuu

keeleeksameid enam ei toimunud, kuid kus T. K. oli vaid pool aastat varem omandanud keeleoskuse A-

kategooria, on vastuoluderohke ja ei sobi menetluse käigus esitatud muude tõendite ega keeleoskuse

omandamise tagamiseks kehtestatud korraga.

Põhjendatud õiguslike järeldusteni jõudmiseks on esinevate vastuolude kõrvaldamine vajalik, et veenvalt

selgitada, kas T. K. teadvalt võltsitud ametliku dokumendi esitamisega X Reaalgümnaasiumi direktorile

eesmärgiga omandada sellega kaasaskäivaid õigusi pani toime kuriteo KrK § 186 järgi või tema käitumises

need tunnused puudusid.

Kuna viidatud seaduse kohaldamist oluliselt mõjutavad vastuolud on kandunud läbi mõlema kohtuastme,

tuleb kriminaalasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a otsus T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

4. Mõista T. K.-lt välja 525 (viissada kakskümmend viis) krooni kohtukulu kaitsjatasu näol

riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep