3-1-1-38-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedA. G. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 155 lg 1 järgi selles, et ta raius ajavahemikul 1. märtsist kuni märtsini 1998. a Ida-Viru maakonnas X külas A.vallas R. talumaa maatükkidel 6, 7, 9 ja 10
Legislator headnote
AI generated3-1-1-38-99 · Riigikohus: osas leidis kohus, et see tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuse resolutiivosas tsiviilhagi ei otsustatud.
Full text
3-1-1-38-99
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 20. aprillil 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu A. G., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, riigiprokurör Marge
Püss ja tõlk Lüüli Lomp.
I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
1. A. G. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 155 lg 1 järgi selles, et ta raius ajavahemikul 1. märtsist kuni
26. märtsini 1998. a Ida-Viru maakonnas X külas A.vallas R. talumaa maatükkidel 6, 7, 9 ja 10
ebaseaduslikult 240 tm puid ja tekitas ümbritsevale keskkonnale kahju summas 77 280 krooni. Koos A. G.
iga anti kohtu alla V. S., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud.
Ida-Viru Maakohtu 13. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti A. G. eeltoodud süüdistuses õigeks
kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Keskkonnainspektsiooni poolt 77 280 krooni nõudes esitatud tsiviilhagi
osas leidis kohus, et see tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuse resolutiivosas tsiviilhagi ei otsustatud.
2. Ida-Viru Maakohtu 13. oktoobri 1998. a otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Olga Dorogan
apellatsioonprotesti, milles vaidlustas A. G. õigeksmõistmise. Prokurör taotles A. G. süüdimõistmist KrK
§ 155 lg 1 järgi ning tema karistamist selle paragrahvi sanktsiooni piires.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
13. oktoobri 1998. a otsus A. G. õigeksmõistmises KrK § 155 lg 1 järgi. A. G. tunnistati süüdi KrK § 155
lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga saja päevamäära ulatuses, s. o 3 700 krooni. Kohtualuselt mõisteti
Keskkonnainspektsiooni kasuks välja 77 280 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Prokuröri
apellatsioonprotest rahuldati.
A. G. süüdi mõistmisel tugines ringkonnakohus tunnistajate I. K., J. K. ja Ü. I. poolt kohtueelsel uurimisel ja
esimese astme kohtus antud ütlustele. Ringkonnakohus leidis, et need ütlused on kooskõlas teiste
kriminaalasjas kogutud tõenditega - tsiviilhageja esindaja A. S. ütlustega, et keskkonnainspektorid I. K. ja
J. K. akteerisid 31. märtsil 1998. a omavolilise üleraide ja hiljem koostati selle kohta akt nr 287, ja
Keskkonnainspektsiooni avaldusega loodusele tekitatud kahju kohta kogusummas 77 280 krooni. Samade
tõenditega luges kriminaalkolleegium kummutatuks A. G. versiooni selle kohta, et teda ei tutvustatud
nõuetekohaselt Keskkonnainspektsiooni aktiga nr 287.
Ringkonnakohus leides, et oluline kahju taksides on KrK § 155 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
koosseisuline tunnus ja sellest tulenevalt rahuldas Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi täies ulatuses.
II Kassatsioonkaebuse sisu
3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse
süüdimõistetu A. G., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist süüdistuses KrK
§ 155 lg 1 järgi.
3.1 Kassatsioonkaebuses leiab A. G., et kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid tema süüd.
Keskkonnainspektsiooni akti 1. aprillist 1998. a ei kontrollitud sündmuskoha vaatluse teel. Selle asemel
luges ringkonnakohus akti tõepärasuse tuvastatuks akti koostajate I. K. ja J. K. tunnistajatena antud ütlustega
ja seda vaatamata isegi sellele, et nende tunnistajate ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka tunnistaja Ü. I.
ütlustega.
3.2 Veel leiab kassaator, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas põhjendamatult apellatsioonprotesti
piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei
olnud. Ringkonnakohtu istungil taotles prokurör tsiviilhagi läbivaatamata jätmist.
4. Kohtuistungil jäid A. G. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Aland kassatsioonkaebuse põhjenduste juurde ja
taotlesid kaebuse rahuldamist.
Prokurör taotles Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsuse tühistamist
kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.
III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud
süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri seletused, leidis, et kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise
tõttu tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsus tühistada A. G.
süüditunnistamise osas. Kriminaalasi A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgituleb saata uueks arutamiseks
Viru Ringkonnakohtule.
6. KrK § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega
põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud
kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar-
või halduskaristust. Käesoleva paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud
ebaseadusliku metsaraie mõistet. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et KrK § 155 lg 1 järgi esitatud
süüdistuses näidatakse ära, milles seisneb raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud.
A. G.-le esitatud süüdistuses neid nõudeid täidetud ei ole. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse
kohaselt seisneb ebaseaduslik raie A. G. poolt omavolilises üleraies (vt tl 199 lõik 3). Riigikohtu
kriminaalkolleegium leiab, et süüdistuses nende nõuete täitmata jätmine ja "raie ebaseaduslikkuse"
sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel ennast esitatud süüdistuse vastu
kaitsta. Selline kohtualuse kaitseõiguse rikkumine on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja
objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Sellest tulenevalt tunnistab
Riigikohtu kriminaalkolleegium selle rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse
oluliseks rikkumiseks, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.
7. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. G. süüdistusasjas kohtuotsuse tegemisel rikkunud
kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et pole otsuses näidanud, millisel kohtuotsuse apellatsiooni korras
tühistamise alusel, mis on sätestatud AKKS §-s 31, on kohtuotsus tühistatud. Esitamata on motiivid, miks on
peetud vajalikuks esimese astme kohtu otsus tühistada.
Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata oma varem väljendatud seisukohta, et kui
erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune
talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti
hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet Sellisel juhul peab
ringkonnakohus peale omapoolse tõendite analüüsi näitama ka esimese astme kohtu poolt tehtud vead
tõendite hindamisel, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1999. a otsus E. S. süüdistusasjas KrK § 188 järgi (RT III 1999, 7, 75)).
Ülalmärgitud osas ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses motiivide puudumine on
kriminaalmenetluse seaduse rikkumine AKKS § 29 lg 4 ja § 39 lg 3 p 7 mõttes.
8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on rikkunud ka AKKS § 29 lg 2 nõudeid. See rikkumine
seisneb selles, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas on apellatsioonprotesti esitajana märgitud Ida-Viru
Prokuratuuri prokurör Inna Kirsipuu, kuid tema poolt esitatud apellatsioonprotesti toimikus ei ole. Sama viga
kordub kohtuotsuse kirjeldavas-motiveerivas osas (vt tl 197 kohtuotsuse sissejuhatav osa ja alt teine
lõik).Tegelikult on toimikus apellatsioonprotest, mille on esitanud Ida-Viru Prokuratuuri prokurör
O. Dorogan (vt tl 148-149).
9. Alusetu on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas
põhjendamatult apellatsioonprotesti piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi
apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei olnud. Vastavalt KrMK § 269 lg-tele 1 ja 2 tuleb kohtuotsuse
tegemisel otsustada ka tsiviilhagi. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt
või täielikult või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel
tsiviilhagi läbivaatamata jätmise võimalust seadus ette ei näe.
Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsus A. G. süüdistuses
KrK § 155 lg 1 järgi.
2. Saata kriminaalasi A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule
teises kohtukoosseisus.
3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista A. G.-lt riigieelarve tuludesse 1062 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.
Kohtuotsus jõustub 20. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Lea Kalm
Kohtu liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher