3-1-1-38-99 · Riigikohus

3-1-1-38-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu A. G., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, riigiprokurör Marge

Püss ja tõlk Lüüli Lomp.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. A. G. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 155 lg 1 järgi selles, et ta raius ajavahemikul 1. märtsist kuni

26. märtsini 1998. a Ida-Viru maakonnas X külas A.vallas R. talumaa maatükkidel 6, 7, 9 ja 10

ebaseaduslikult 240 tm puid ja tekitas ümbritsevale keskkonnale kahju summas 77 280 krooni. Koos A. G.

iga anti kohtu alla V. S., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud.

Ida-Viru Maakohtu 13. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti A. G. eeltoodud süüdistuses õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Keskkonnainspektsiooni poolt 77 280 krooni nõudes esitatud tsiviilhagi

osas leidis kohus, et see tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuse resolutiivosas tsiviilhagi ei otsustatud.

2. Ida-Viru Maakohtu 13. oktoobri 1998. a otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Olga Dorogan

apellatsioonprotesti, milles vaidlustas A. G. õigeksmõistmise. Prokurör taotles A. G. süüdimõistmist KrK

§ 155 lg 1 järgi ning tema karistamist selle paragrahvi sanktsiooni piires.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu

13. oktoobri 1998. a otsus A. G. õigeksmõistmises KrK § 155 lg 1 järgi. A. G. tunnistati süüdi KrK § 155

lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga saja päevamäära ulatuses, s. o 3 700 krooni. Kohtualuselt mõisteti

Keskkonnainspektsiooni kasuks välja 77 280 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Prokuröri

apellatsioonprotest rahuldati.

A. G. süüdi mõistmisel tugines ringkonnakohus tunnistajate I. K., J. K. ja Ü. I. poolt kohtueelsel uurimisel ja

esimese astme kohtus antud ütlustele. Ringkonnakohus leidis, et need ütlused on kooskõlas teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega - tsiviilhageja esindaja A. S. ütlustega, et keskkonnainspektorid I. K. ja

J. K. akteerisid 31. märtsil 1998. a omavolilise üleraide ja hiljem koostati selle kohta akt nr 287, ja

Keskkonnainspektsiooni avaldusega loodusele tekitatud kahju kohta kogusummas 77 280 krooni. Samade

tõenditega luges kriminaalkolleegium kummutatuks A. G. versiooni selle kohta, et teda ei tutvustatud

nõuetekohaselt Keskkonnainspektsiooni aktiga nr 287.

Ringkonnakohus leides, et oluline kahju taksides on KrK § 155 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

koosseisuline tunnus ja sellest tulenevalt rahuldas Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi täies ulatuses.

II Kassatsioonkaebuse sisu

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu A. G., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist süüdistuses KrK

§ 155 lg 1 järgi.

3.1 Kassatsioonkaebuses leiab A. G., et kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid tema süüd.

Keskkonnainspektsiooni akti 1. aprillist 1998. a ei kontrollitud sündmuskoha vaatluse teel. Selle asemel

luges ringkonnakohus akti tõepärasuse tuvastatuks akti koostajate I. K. ja J. K. tunnistajatena antud ütlustega

ja seda vaatamata isegi sellele, et nende tunnistajate ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka tunnistaja Ü. I.

ütlustega.

3.2 Veel leiab kassaator, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas põhjendamatult apellatsioonprotesti

piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei

olnud. Ringkonnakohtu istungil taotles prokurör tsiviilhagi läbivaatamata jätmist.

4. Kohtuistungil jäid A. G. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Aland kassatsioonkaebuse põhjenduste juurde ja

taotlesid kaebuse rahuldamist.

Prokurör taotles Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsuse tühistamist

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri seletused, leidis, et kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise

tõttu tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsus tühistada A. G.

süüditunnistamise osas. Kriminaalasi A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgituleb saata uueks arutamiseks

Viru Ringkonnakohtule.

6. KrK § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega

põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud

kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar-

või halduskaristust. Käesoleva paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud

ebaseadusliku metsaraie mõistet. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et KrK § 155 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses näidatakse ära, milles seisneb raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud.

A. G.-le esitatud süüdistuses neid nõudeid täidetud ei ole. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

kohaselt seisneb ebaseaduslik raie A. G. poolt omavolilises üleraies (vt tl 199 lõik 3). Riigikohtu

kriminaalkolleegium leiab, et süüdistuses nende nõuete täitmata jätmine ja "raie ebaseaduslikkuse"

sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel ennast esitatud süüdistuse vastu

kaitsta. Selline kohtualuse kaitseõiguse rikkumine on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja

objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Sellest tulenevalt tunnistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium selle rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse

oluliseks rikkumiseks, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.

7. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. G. süüdistusasjas kohtuotsuse tegemisel rikkunud

kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et pole otsuses näidanud, millisel kohtuotsuse apellatsiooni korras

tühistamise alusel, mis on sätestatud AKKS §-s 31, on kohtuotsus tühistatud. Esitamata on motiivid, miks on

peetud vajalikuks esimese astme kohtu otsus tühistada.

Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata oma varem väljendatud seisukohta, et kui

erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune

talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti

hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet Sellisel juhul peab

ringkonnakohus peale omapoolse tõendite analüüsi näitama ka esimese astme kohtu poolt tehtud vead

tõendite hindamisel, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1999. a otsus E. S. süüdistusasjas KrK § 188 järgi (RT III 1999, 7, 75)).

Ülalmärgitud osas ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses motiivide puudumine on

kriminaalmenetluse seaduse rikkumine AKKS § 29 lg 4 ja § 39 lg 3 p 7 mõttes.

8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on rikkunud ka AKKS § 29 lg 2 nõudeid. See rikkumine

seisneb selles, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas on apellatsioonprotesti esitajana märgitud Ida-Viru

Prokuratuuri prokurör Inna Kirsipuu, kuid tema poolt esitatud apellatsioonprotesti toimikus ei ole. Sama viga

kordub kohtuotsuse kirjeldavas-motiveerivas osas (vt tl 197 kohtuotsuse sissejuhatav osa ja alt teine

lõik).Tegelikult on toimikus apellatsioonprotest, mille on esitanud Ida-Viru Prokuratuuri prokurör

O. Dorogan (vt tl 148-149).

9. Alusetu on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas

põhjendamatult apellatsioonprotesti piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi

apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei olnud. Vastavalt KrMK § 269 lg-tele 1 ja 2 tuleb kohtuotsuse

tegemisel otsustada ka tsiviilhagi. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt

või täielikult või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel

tsiviilhagi läbivaatamata jätmise võimalust seadus ette ei näe.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsus A. G. süüdistuses

KrK § 155 lg 1 järgi.

2. Saata kriminaalasi A. G. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista A. G.-lt riigieelarve tuludesse 1062 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 20. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Kohtu liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher