3-1-1-40-99 · Riigikohus

3-1-1-40-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L. A. süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa L. A., tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik ja riigiprokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti L. A. Tallinna Linnakohtu 23. septembri 1997. a otsusega

süüdi KrK § 166 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks poolkinnises vanglas. Sama

otsusega mõisteti M. R. süüdi KrK § 186 järgi, kuid tema osas kassatsioonkaebust esitatud ei ole.

L. A. mõisteti süüdi selles, et töötades X Elamuekspluatatsioonivalitsuse passiametnikuna ja kasutades ära

oma ametiseisundit, võltsis ta 4. jaanuaril 1993. a ametlikku dokumenti, s. o M. R.-i Eesti Vabariigi

rahvastiku arvestuse kaarti. L. A. kirjutas rahvastiku arvestuse kaardi tühjale blanketile M. R.-i ema

andmetena A. T. (sünd. 10. august 1909. a Eestis J.-l) nime, mis kinnitaks M. R.-i õigust sünnijärgsele

kodakondsusele. Eeltoodud võltsitud dokumendi alusel väljastati 24. veebruaril 1993. a Riigi Kodakondsus-

ja Migratsiooniameti Tallinna Idarajooni büroo poolt M. R.-le Eesti kodaniku pass nr K0218388. M. R. ema

on tegelikult V. R. (sünd 8. juunil 1909. a Venemaal). Ametiisikuna ja ametiseisundit ära kasutades pani L.

A. toime dokumendi võltsimise, millega põhjustas riigi huvidele olulise kahju.

Apellatsioonkaebuses taotles L. A. kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik Tallinna Linnakohtu 23. septembri

1997. a otsuse tühistamist ja L. A. KrK § 166 lg 1 järgi õigeksmõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. novembri 1997. a otsusega linnakohtu eeltoodud otsus

tühistati. L. A. kriminaalasi süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi saadeti Tallinna Linnakohtule uueks sisuliseks

arutamiseks. L. A. suhtes kohaldatud tõkend, s. o vahi all pidamine muudeti ning see asendati tõkendiga

allkiri elukohast mittelahkumise kohta. M. R. vabastati karistuse kandmisest tingimisi ühe-aastase

katseajaga. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata, kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Linnakohtu otsuse L. A. osas kriminaalasja tagasisaatmist Tallinna Linnakohtule põhistas ringkonnakohus

kohtuotsuses motiivide puudumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes, mis AKKS § 33 järgi toob kaasa

kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus pole motiveerinud ega tõendanud milles

seisnes süüdlase käitumisega põhjustatud oluline kahju riigi huvidele. Lisaks leidis ringkonnakohus, et

linnakohtus on rikutud kohtualuse kaitseõigust.

Juhindudes KrMK § 215 lg-st 2, muutis Tallinna abiprokurör Hinge Brant kriminaalasja uuel arutamisel

Tallinna Linnakohtus L. A. süüdistust KrK § 166 lg 1 järgi riigi huvidele põhjustatud olulise kahju

formuleeringu osas.

Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1998. a otsusega mõisteti L. A. süüdi KrK § 166 lg 1 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi

ühe-aastase katseajaga koos õiguse äravõtmisega töötada riigiametites vastutaval ametikohal ühe aasta

jooksul.

Tallinna Linnakohus leidis muuhulgas, et eelkirjeldatud võltsimise tulemusena M. R.-le väljastatud Eesti

kodaniku passi alusel omistatud Eesti Vabariigi kodakondsus oli fiktiivne ning vastuolus kodakondsuse

saamiseks esitatavate nõuetega. Linnakohtu otsuse kohaselt kahjustati sellega kodakondsuse saamise ja Eesti

kodaniku passide väljastamisega tegelevate täitevvõimu asutuste mainet ja pandi kahtluse alla nende asutuste

tegevuse õiguspärasus, ausus ja usaldusväärsus, millega tekitati riigi huvidele oluline kahju.

Apellatsioonkaebuses taotles L. A. kaitsja V. Kaasik Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1998. a otsuse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus

muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses taotleb L. A. kaitsja vandeadvokaat V. Kaasik Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari

1999. a otsuse ja Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1998. a otsuse tühistamist kriminaalmenetluse normide

olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning L. A.i õigeksmõistmist süüdistuses

KrK § 166 lg 1 järgi.

Kriminaalmenetluse normide oluliste rikkumistena toob kaitsja esile kaitseõiguse olulise rikkumise,

kohtuotsuses motiivide puudumise ja ebaseadusliku kohtukoosseisu.

Kassatsioonkaebuses leitakse, et kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid ja motiivid, mis

kinnitaksid L. A. süüd riigile olulise kahju tekitamises. Lisaks pole tõendatud, et L. A. puhul oli tegemist

ametiisikuga KrK § 160 mõttes. Samas leiab kaitsja, et kohtuotsuses ei ole ühtegi viidet sellele, milles

seisnes L. A. käitumise õigusvastasus ning milliseid norme rikuti. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et L.

A. oli ametiisik, kelle mitteõiguspärane käitumine lähtus otsesest tahtlusest nii teo kui ka sellega kaasnenud

tagajärje suhtes.

Kaitsja V. Kaasik on varemesitatud kassatsioonkaebust täiendanud. Täienduses juhib ta tähelepanu asjaolule,

et alates 1. septembrist 1992. a reorganiseeriti elamuekspluatatsioonivalitsuste passiteenistused elanike

registriteenistusteks, mille ülesandeks oli elanike registri pidamine ja elanike sisse- ja väljaregistreerimine.

Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et alates 1. jaanuarist 1993. a allutati eeltoodud passiteenistused

Registriteenistusele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu ning

tema kaitsja, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes leidis, et kaebus kuulub

rahuldamisele seetõttu, et ringkonnakohtus arutas kriminaalasja ebaseaduslik kohtukoosseis,

l e i d i s:

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

KrMK § 20 lg 1 kohaselt ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja taandatakse kohtunik,

1. kes on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud kriminaalasjast, või

2. kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

KrMK § 26 lg 1 p-des 1-3 ja lg-s 3 täpsustatakse teist taandamise alust ja esitatakse loetelu juhtudest, mil

igal juhul on piisavalt alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

KrMK § 26 lg 3 sätestab, et kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus või ringkonnakohtus või

kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda isik, kes varem võttis kohtunikuna

osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme kohtus või ringkonnakohtus.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium koosseisus J. Paap, N. Zaitseva ja I. Amann tühistas

11. novembril 1997. a Tallinna Linnakohtu otsuse L. A. süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi ja saatis

kriminaalasja linnakohtule uueks sisuliseks arutamiseks.

8. veebruaril 1999. a arutas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium koosseisus J. Paap, I. Amann ja

M. Aava kriminaalasja uuesti ja jättis linnakohtu otsuse muutmata. Tegemist on KrMK § 26 lg-s 3 sätestatu

rikkumisega, sest kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus kuulusid kohtu koosseisu J. Paap ja

I. Amann, kes olid varem osalenud kohtunikuna selle kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus. Siinjuures

Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab M. J.-i kriminaalasjas 3-1-1-6-97 avaldatud seisukohta, et

kohtuniku varasem osavõtt kriminaalasja arutamisest on käsitatav tema taandamisalusena KrMK § 26 lg 3

mõttes vaid juhtudel, mil kohtukoosseis selle kohtuniku osalemisel jõudis lõpplahendini - s.t mil tehti kas

kohtuotsus või kriminaalasja menetluse lõpetamise määrus. AKKS § 39 lg 3 p 2 kohaselt on kriminaalasja

läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja § 64 p 2

kohaselt on see kohtuotsuse tühistamise alus. Ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt tehtud otsus on

õigustühine ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks käsitleda kassatsioonkaebuses

toodud teisi õiguslikke küsimusi.

Juhindudes AKKS § 39 lg 3 p-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a kohtuotsus L. A.

süüdistusasjas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule.

2. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 20. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher