3-1-1-41-99 · Riigikohus

3-1-1-41-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

K. V. süüdistuses KrK § 166 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. V. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv, tsiviilhageja - M.

esindaja K. A. ja riigiprokurör Marge Püss.

I Harju Maakohtu 23. novembri 1998. a kohtuotsusega tunnistati K. V. süüdi KrK § 166 lg 2 järgi ja teda

karistati rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s.o 4400 krooni ühes kolmeks aastaks õiguse äravõtmisega

töötada aladel, mis on seotud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisaruannete koostamisega.

Harju Maakonna M. tsiviilhagi K. V. vastu maksuvõla väljamõistmiseks jäeti rahuldamata.

K. V. mõisteti süüdi selles, et ta AS K. juhatuse esimehe ja raamatupidajana koostas ajavahemikul

septembrist detsembrini 1995. a AS L. nimel kuus fiktiivset kviitungit, mille kohaselt AS L. oleks nagu

alates 31. maist kuni 12. detsembrini 1995. a müünud AS-le K. kuuel korral kaupu kogusummas 323 067.23

krooni. K. V. suurendas AS K. 1995. aasta kulusid 323 067.23 krooni võrra, et tasuda 1995. aastal 58 152

krooni vähem käibemaksu ja 35 900 krooni vähem tulumaksu.

Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsioonprotesti esitanud prokurör tsiviilhagi osas. Ta taotles 94 052 krooni

väljamõistmist Harju Maakonna M. kasuks. Prokurör leidis, et selliselt on piiritletav K. V. poolt kuriteoga

riigile tekitatud otsene reaalne varaline kahju ning see kuulub tema poolt hüvitamisele.

Samadel kaalutlustel ei nõustunud maakohtu lahendiga tsiviilhagejaks tunnistatud Harju Maakonna M., kes

taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja 94 052 krooni väljamõistmist, kuna

K. V. maksis võltsimise tulemusena vähem käibemaksu 58 152 krooni ja tulumaksu 35 900 krooni. Apellant

leidis, et materiaalse vastutuse panemine aktsiaseltsile ei ole õige, kuna võltsida ei saa aktsiaselts, äriühingud

aga tegutsevad oma juhtorganite kaudu. AS K. juhatuse esimeheks ja ainuomanikuks oli K. V., kes peale

võltsimise avastamist lõpetas aktsiaseltsi praktilise tegevuse. Aktsiaseltsil puudub maksuvõla sissenõudmise

tagamist võimaldav vara.

II Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 1999. a otsuses nõustutakse Harju Maakohtu

järeldusega selles, et K. V. pani toime kuriteo KrK § 166 lg 2 järgi sellega, et ta võltsis maksude õigsuse

kontrollimiseks vajalikke AS-i K. (mille ainuomanik ta oli) maksedokumente eesmärgiga maksta vähem 58

152 krooni käibemaksu ja 35 900 krooni tulumaksu.

Apellatsioonikohus asus seisukohale, et tuvastatud asjaoludel jättis K. V. oma kuriteolise käitumisega Harju

Maakonna M.-le tasumata 94 052 krooni ulatuses makse ja et selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses

süüdimõistetu käitumisega.

Harju Maakohtu 23. novembri 1998. a otsus tühistati HarjuMaakonna M. kasuks tsiviilhagi rahuldamata

jätmise osas. K. V.-lt mõisteti välja 94 052 krooni tsiviilhageja kasuks. Apellatsioonprotest ja -kaebus

rahuldati.

III Kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 1999. a otsuse

vaidlustamiseks tsiviilhagi rahuldamise osas on esitanud süüdimõistetu K. V.

Kassaator väidab, et apellatsioonikohus rahuldas tsiviilhagi järgmistel ekslikel alustel:

1. Tsiviilhagejaks on tunnistatud Harju Maakonna M., kellel hagi esitamiseks nõudeõigus puudub. Vastavalt

Käibemaksuseaduse § 19 lg-le 1 ja Tulumaksuseaduse § 8 lg-le 1 makstakse nimetatud makse otse

riigieelarvesse.

2. Apellatsioonikohus on ebaõigesti samastanud maksuvõla, mille sissenõudmist reguleerib haldusõigus,

kahjuga, mille hüvitamist reguleerib tsiviilõigus.

3. Vaidlustatud summa väljamõistmisel ei arvestatud käibemaksu osas ettemaksu. Enne tsiviilhagi esitamist

tulnuks haldusmenetluse korras selgeks teha AS K. maksuvõla tegelik suurus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu

kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust ning prokuröri ja M. esindaja, kes argumenteerisid tsiviilhagi

rahuldamise seaduslikkust,

l e i d i s:

1. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi - VVS) § 44 lg 1 kohaselt on riiki volitatud esindama ka riigiasutus

seadusest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Kuna maksuvõla

sissenõudmine on Maksukorralduse seaduse § 14 lg-st 2 ja M. põhimääruse p-st 8.6 tulenev M. ülesanne, siis

esindab M. VVS § 44 lg 1 ja M. põhimääruse p 2 alusel maksuvõla sissenõudmise õigussuhtes riiki ning ei

vaja eraldi Vabariigi Valitsuse volitust. See seisukoht ühtib Riigikohtu tsiviilkolleegiumi järeldustega

tsiviilasjas nr 3-2-1-47-97 (RT III 1997, 13, 14).

2. KrMK § 41 lg 1 kohaselt on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus kriminaalasja menetluse

kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi.

Maksuvõla kui haldusõigussuhte käsitlemine tsiviilhagina tuleneb sellest, et maksuvõlg on tekkinud K. V.

poolt toimepandud kuriteoga.

3. AS K. haldusõiguslik maksusuhe ei mõjuta K. V. poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju suurust.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 94 052 krooni K. V. poolt kuriteoga tekitatud maksuvõla summa.

Nendest seisukohtadest tulenevalt on apellatsioonikohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 1999. a kohtuotsus K. V. suhtes jätta

muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2. Välja mõista K. V.-lt kaitsjatasu 955.80 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 20. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher