3-3-1-9-99 · Riigikohus

3-3-1-9-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. märtsil 1999

Tarmo Lai kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude hüvitamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 18. märtsil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Tarmo Lai kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3õ/103/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tarmo Lai esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Juures

oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tallinna Liikluspolitsei nooreminspektor koostas 19. juunil 1998 haldusõiguserikkumise protokolli

selle kohta, et T. Lai juhtis samal päeval Tallinnas Liivalaia tänaval nõuetekohaselt registreerimata

sõidukit, rikkudes sellega LE p. 189 nõudeid ja pannes toime HÕS § 92 lg 1 järgi kvalifitseeritava

haldusõiguserikkumise. 18. augusti 1998. a. otsusega nr. 179037 karistas Tallinna Politseiprefektuuri

liiklusjärelevalve talituse komissar T. Laid haldusõiguserikkumise protokollis märgitud rikkumise

eest HÕS § 92 lg 1 alusel rahatrahviga 360 krooni.

Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 1998. a. otsusega tühistati Tallinna Liikluspolitsei 18. augusti

1998. a. otsus ja asi saadeti Tallinna Liikluspolitseile uueks arutamiseks. Kohus jättis rahuldamata

T. Lai taotluse kohtukulude hüvitamiseks motiivil, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

kontrollida kohtukulude suurust ja põhjendatust.

Apellatsioonkaebuses palus T. Lai esindaja muuta kohtuotsust kohtukulude väljamõistmise taotluse

rahuldamata jätmise osas ja välja mõista Tallinna linna eelarvest T. Lai kasuks 9695,60 krooni

kohtukulude katteks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 1998. a. otsusega jäeti T. Lai esindaja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muutis Tallinna Halduskohtu otsust õigusabi tasu

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise motiivide osas ja jättis kohtukulude hüvitamise taotluse

rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt on

haldusõiguserikkumise asjades õigusabi hüvitamise kord sätestatud HÕS § 3511 lg-s 1.

Ringkonnakohus leidis, et kuna antud asjas on kohus tühistanud halduskaristuse määramise otsuse

protsessinormide rikkumise tõttu ning saatnud asja liikluspolitseile uueks arutamiseks, siis ei

lahendanud kohus asja lõplikult ega teinud sisulist otsust T. Lai süü või selle puudumise kohta.

Seetõttu ei pidanud kohus otsustama kohtukulude hüvitamise küsimust.

Kassatsioonkaebuses palub T. Lai Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 1998. a.

otsust muuta ja teha uus otsus, milles T. Lai kaebus kohtukulude hüvitamise osas rahuldataks.

Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg-s 5 sätestatud

kohtupidamise tava, mille kohaselt teise astme kohus peab kohtuotsuse resolutsioonis märkima, mis

osas ja kuidas ta otsust muutis. Kassaatori arvates on ringkonnakohus rikkunud HÕS § 3511 nõudeid,

keeldudes kohtukulude hüvitamisest põhjusel, et kohus ei lahendanud asja lõplikult. Alusetud on

kassatsioonkaebuse kohaselt ringkonnakohtu väited, nagu seostuks kohtukulude hüvitamine ainult

haldusõiguserikkumise eest karistatud isiku süü olemasolu või selle puudumisega. Kassaator leiab, et

kohtukulude hüvitamise osas tuleb analoogia alusel rakendada TsMS 8. peatükis sätestatut ning

lähtuda asjaolust, kas kaebus rahuldati täielikult, rahuldati osaliselt või jäeti rahuldamata.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond,

et kuna halduskohus tuvastas vaid menetlusnormide rikkumise, siis puudub alus kohtukulude

hüvitamiseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaat A. Hallmäe, Riigikohtu

halduskolleegium

leidis:

1. Ringkonnakohtu otsus vastab kohtumenetluse seadustes kohtuotsuse suhtes kehtestatud nõuetele.

HÕS § 301 lg 4 kohaselt peavad halduskohtuniku otsusest nähtuma kohtu poolt tuvastatud asjaolud,

kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on

rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus

juhindus. Neid nõudeid peab ringkonnakohus arvestama ka halduskohtuniku otsust muutes. Otsusest

peab ka pärast muutmist ilmnema, millistest motiividest lähtudes on otsus tehtud.

Kassatsioonkaebuses viidatud TsMS § 231 lg 5 käsitleb tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse resolutiivosa

ja ei ole seetõttu haldusõiguserikkumise asjas kohtuotsuse põhjendava osa muutmisel kohaldatav.

TsMS-s ei sisaldu võrreldes HÕS § 301 lg-ga 4 täiendavaid nõudeid, mis oleksid järgitavad

haldusõiguserikkumise asja menetluses. Sellest tulenevalt ei hinda Riigikohtu halduskolleegium

ringkonnakohtu otsuse vastavust tsiviilkohtumenetluse sätetele.

Ringkonnakohus muutis halduskohtu otsust õigusabi tasu hüvitamise taotluse osas ja jättis

kohtukulude hüvitamise taotluse rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. Sellest

nähtub, et muudetud otsuses on kohtukulude hüvitamist puudutavad esimese astme kohtu motiivid

asendatud ringkonnakohtu motiividega. Muudetud otsusest on võimalik üheselt aru saada, millistel

motiividel on kohtud taotluse rahuldamata jätnud.

2. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et kohtukulude hüvitamist on halduskorras karistatud

isikul halduskohtus õigus nõuda üksnes asja lõplikul lahendamisel, otsustades süü või selle

puudumise küsimuse.

HÕS § 3511 lg 1 sätestab: "Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja

asja arutamisest võttis haldusavastusele võetud isiku esindajana osa advokaat, võib kohus isiku palvel

teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku

omavalitsuse eelarve vahenditest.".

Antud sätte kitsendav tõlgendamine on ebaõige. HÕS § 300 lg 2 kohaselt võib halduskohus jätta

otsuse muutmata, otsuse tühistada või otsust muuta. Otsuse muutmine või tühistamine on

põhjendatud vaid juhul, kui otsus ei ole seaduslik. Seetõttu tuleb halduskaristuse määramise otsuse

tühistamist või muutmist alati pidada otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks HÕS § 3511 lg 1

tähenduses.

Seaduse sätte kitsendaval tõlgendamisel tuleb ära näidata põhjus, miks mõnede seaduse tekstiga

hõlmatud suhete osas ei saa sätet kohaldada. Ringkonnakohus ei ole näidanud, milles seisneb

põhjendatud alus advokaadikulude hüvitamiseks otsuse tühistamisel süü puudumise tõttu ja

advokaadikulude mittehüvitamiseks otsuse tühistamisel koos asja uueks arutamiseks saatmisega.

HÕS § 3511 lg 1 kitsendav tõlgendamine on vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega

protsessiõiguses. Õiguskaitse on ainult siis efektiivne, kui kohtumenetluses on põhjendatud

edasikaebuse korral tagatud õigus advokaadikulude hüvitamiseks. Kohtukulude küsimuse

lahendamise edasilükkamine süü küsimuse lahendamiseni ei taga selle õiguse realiseerimist, sest

ametiisikul, kellele asja arutamine tagasi saadetakse, puudub pädevus kohtukulusid väljamõista.

Kuna ringkonnakohtu motiivid kohtukulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmiseks on ebaõiged,

tuleb asi apellatsioonkaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule tagasi saata.

3. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitas vandeadvokaat A. Hallmägi taotluse hüvitada Tallinna

linna eelarvest T. Laile kohtukulud 9699 krooni 72 senti advokaadi õigusabi eest

kassatsioonimenetluses. Kassatsioonimenetluse käigus kantud kohtukulude väljamõistmise taotlust

on võimalik lahendada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Asja uuel arutamisel tuleb arvestada, et kohtukulude väljamõistmiseks Tallinna linna eelarvest

puudub antud haldusõiguserikkumise asjas alus. Tallinna linn, tema asutused ega ametiisikud ei ole

käesolevas asjas menetlusosalised. Haldusõiguserikkumise protokolli koostasid ja halduskorras

karistamise otsuse tegid Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametiisikud.

Politseiseaduse § 111 lg 2 kohaselt on politseiprefektuur Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu

volitusi omav asutus. Kui ringkonnakohus leiab, et kohtukulud on antud asjas põhjendatud, tuleb

need kulud välja mõista riigilt.

Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 2 ja § 311 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Tarmo Lai kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 1998. a. otsus haldusasjas

nr. II-3õ/103/98 ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus.

Tagastada Tarmo Laile kassatsioonikautsjon 635 (kuussada kolmkümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 29. märtsil 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann