Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-38-99 ECLI:EE:RK:1999:3.2.1.38.99.90 AI generated

3-2-1-38-99 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-38-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. märtsil 1999. a

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-38-99 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. märtsil 1999. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-38-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja esindaja

vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. märtsil 1999. a

Tõnu Lemberi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. oktoobri 1998. a otsuse Tõnu Lemberi hagis Eva Lemberi vastu eluruumi kasutamise õiguse

kaotanuks tunnistamises.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Tõnu Lember tunnistada Eva Lember ES § 36 ja 53 alusel

eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks eluruumile Tallinnas Kihnu tn 2-52.

Linnakohus rahuldas 29. mai 1998. a otsusega hagi ning tunnistas Eva Lemberi eluruumi Kihnu 2-52

kasutamise õiguse kaotanuks ES § 36 ja 38 alusel. Kohus luges tõendatuks, et kostja on

vaidlusalusesse eluruumi sissekirjutatud kuid pole selles elanud. Kostja väited talle takistuste

tegemise kohta eluruumi pääsemisel on tõendamata.

Vaieldav õigussuhe " üürniku endise perekonnaliikme elama asumine alaliselt teise elukohta " ei ole

elamuseaduses reguleeritud. TsÜS § 4 lg 1 kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel

kohaldatakse sätet, mis reguleerib selle õigussuhtele lähedasi suhteid. Sellise sätte puudumisel

lähtutakse seaduse üldisest mõttest. ES § 38 lg 3 kohaselt tunnistatakse isik eluruumi kasutamise

õiguse kaotanuks tema äraoleku tõttu.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas 16. oktoobri 1998. a otsusega linnakohtu otsuse

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa kostjat tunnistada eluruumi kasutamise õiguse

kaotanuks tema äraoleku tõttu ES § 38 lg 3 alusel, sest sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et

üürilepingus võidakse ette näha tingimused ja tähtajad, mille saabumisel ajutiselt ära olev üürnik või

tema perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile. Sellise tingimusega üürilepingut sõlmitud ei olnud.

ES § 5 järgi ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema eluruumi kasutamise õigust

teisiti kui elamuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega pole Linnakohtu viide TsÜS §-le 4 lg 1

asjakohane.

Kassatsioonkaebuses palus Tõnu Lember tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta

muutmata linnakohtu otsuse.

Kassaatori väitel tuleb õigussuhet reguleeriva seaduse puudumisel TsÜS § 4 järgi lähtuda seaduse

üldisest mõttest ja seda linnakohus tegigi. Asja arutamise ajaks ringkonnakohtus oli seadusandja

reguleerinud vaidlusaluse õigussuhte ES §-s 531, mille kohaselt alatiselt lahkunud isik kaotab õiguse

eluruumile lahkumise päevast alates.

Vastustaja Eva Lember ei nõustunud kassatsioonkaebuse väidetega.

Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub.

Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga, et isikut ei saanud tunnistada eluruumi kasutamise õiguse

kaotanuks ES § 38 lg 3 alusel, kui üürilepingus puudus sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et 10. juunil 1998. a vastu võetud ja 16. juulil 1998. a jõustunud

ES § 531 lg 3 võimaldab eluruumi kasutamist jätkava isiku hagi põhjal kohtul tunnistada sama

eluruumi varem kasutanud isiku eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema alatiselt lahkumise

tõttu. Eeltoodu on kohaldatav ka isikutele, kes pole eluruumi elama asunud või on sellest lahkunud

enne ES § 531 jõustumist 16. juulil 1998. a, kui nad pärast seaduse jõustumist on eluruumist ära

olnud asjaoludel, mis võimaldab äraolekut pidada alatiseks faktiliselt teises kohas elamise tõttu.

Kuna osundatud norm puudus asja lahendamise ajal linnakohtus ja apellatsioonikohus kontrollib I

astme kohtu lahendit, siis tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikohus ei saanud seda asja

lahendada ES § 531 sätestatust lähtudes.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 1998. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik